Kui alluv on armunud abielus meesbossi

Mõnikord lahendab keerulise olukorra üksnes üleviimine või ametist vallandamine.

Ivar (nimi muudetud, 54) juhib Lõuna-Eestis firmat, mis on sealkandis üks suurimaid tööandjaid. Kaks kuud tagasi vallandas ta ettevõtte pearaamatupidaja ja ootab nüüd tööinspektsiooni istungit. Sest vallandamise põhjust polnud tegelikult võimalik seaduslikult näidata. Ja pearaamatupidaja - Tartu ülikooli majandusharidusega 36aastane töötaja - nõuab tööle ennistamist.

"Kui ta kolmandat õhtut järjest mulle koju helistas ja küsis midagi jaburat stiilis, "Kas sulle sobiks teatrisse minna reedel või laupäeval?", lõi silme eest mustaks. Hommikul lasin trükkida vallandamiskäskkirja. Saage aru, ma ei taha temaga teatrisse minna. Ei taha ükskõik kuhu iganes minna põhjusel, et ta ei kutsu mind mitte kolleegide üritusele, vaid kohtama,"? räägib Ivar.

Eesti Vabariigi tööseadused ei loetle aga ühtegi ligilähedast võimalust, et eraellu tungivat või ahistavalt käituvat töötajat vallandada. Niisiis on aastakümneid üle paarisaja töötaja juhtimisega tegelenud Ivar üksjagu kimpus. "Ei aidanud vestlused. Ei seegi, et daam tegelikult nägi kõrvalt, kui õnnelikult ma oma abikaasaga elan,"? ütleb firmajuht. "Kaeban ta ahistamise pärast kohtusse? Teate, mul pole palaganiks aega."?

"Ivari näide on kuuldud kuuest loost markantseim. Liigitub justkui kuhugi ameerika filmide valdkonda,"? arvab pealinnas müügidirektorina töötav Remo (35). Tema osakonnas töötab neidis, kes järjekindlalt arvab, et kui ülemus Remo teda tööl kõnetab, siis suurest huvist neidise persooni vastu. "Võimatu on tööd teha, pastakat ka ei julge enam küsida. Kutsusin meelega oma naise ja poja tööle, et ta näeks: ma tõesti ei tunne ta vastu rohkem huvi kui professionaalse assistendi vastu. Ei aita,"? nendib direktor nõutult.

Asjatundjad appi

Personalifirma juhatuse liige ning aastaid ise iga päev nö inimressurssi juhtinud Ain (32) annab meesjuhtidele ühe ja kindla retsepti: "Esmalt pikk ja põhjalik vestlus. Kui arusaamatused jätkuvad, siis teine pikk ja põhjalik vestlus, aga kas personalijuhi või psühholoogi juuresolekul."? Töötajale, olgu ta mees või naine, tuleb mustvalgelt selgeks teha, mida tähendavad kollegiaalsed suhted, mis sobib tööellu, mis mitte. Ja kui inimene pole võimeline aru saama, et tööd ja eraelu ei segata ning mingil ajal võib tema käitumist hakata nimetama ahistamiseks, tuleb temaga tööleping lõpetada. Selleks tasub nõu pidada juristiga, et mitte Ivari kombel apsu teha, soovitab Ain. "Sõltub, kui ausad ja avatud on peresuhted - kas pühendada teemasse ka abikaasa või mitte. Minu arust on see normaalne, et naisele neist asjust räägitakse,"? ütleb ta.

Muuseas, kimpus meesülemustel maksaks uurida ka võrdõiguslikkuse seadust ning diskrimineerimisteemat üldse. Sest need pole mitte nn rõhutud naiste seadused, nagu ekslikult arvama kaldutakse.

Hädas ja vaikivad meesülemused

Agne Narusk, toimetaja

Esitasin kuuele eri suuruse ja valdkonna ettevõtte-asutuse meessoost juhtivtöötajale küsimuse: "Kas teie tööelus on tulnud ette probleeme pealetükkivate naisalluvatega?"? Ehk siis maakeeli lahtiseletatuna: kas naistöötajad tikuvad ligi?

Kõik küsitletud mehed on juhina töötanud rohkem kui viis aastat, neli neist Tallinnas, kaks Lõuna-Eestis, üks Saaremaal. Kõik küsitletud on abielus juba aastaid. Ja kõik küsitletud vastasid nagu üks mees: "Jah, on küll."?Edasi jutt enam libedalt ei läinud. Mehed olid küll valmis kirjeldama juhtunut, kuid anonüümselt, ei enda ega firma nime polnud nad selles kontekstis valmis trükimustas nägema. Et miks? Pole vaja, et naine teaks, kõlas vastus.

Nii et te siis ikkagi vastasite kena vallalise naisalluva pealekäimistele? Oh ei, selgitasid mehed. Aga abikaasale oleks teemat raske selgitada, milleks üldse ta hingerahu häirida? Rääkimata kolleegide-koostööpartnerite irvitamisest, arvasid need 32-54aastased meesülemused. Küllap see piinlik vaikimine ongi põhjus, miks enamik meist teab rääkida mõnd vastupidist juhtumit tööelust: meesülemus teeb tüütuid lähenemiskatseid abielus naisalluvale.

Allikas:

Eesti Päevaleht

Osale arutelus

  • Agne Narusk

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Kopra talu – peopaik Mulgimaa ürgses looduses

Turismistaluna hakkas Kopra talu tegutsema 2000. aasta sügisel. Praeguseks on sellest kujunenud populaarne seminaride, konverentside, suvepäevade ja peoürituste pidamise paik. Kopra talu asub Viljandist 22 kilomeetri kaugusel Tuhalaane külas ning on ümbritsetud ürgmetsadest, soodest ja järvedest.

Järveveere puhkekeskus ootab külastajaid nii suvel kui talvel

Maalilisel Võrtsjärve kaldal Valma külas asuv Järveveere puhkekeskus on suurepärane paik suveürituste, seminaride, pulmade ja talvepäevade korraldamiseks.

Küsitlus

Millal plaanid suvel puhata?

  • Juunis
    17%
    17%
  • Juulis
    83%
    83%
  • Augustis
    0%
    0%
  • Ei puhkagi suvel
    0%
    0%
  • Muu
    0%
    0%

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Käsi­raamatud

Sekretär.ee uudiskirjaga liitumine