Minu pea valutab - miks ja mida teha?

Peavalu on inimkonna vanim ja väga levinud tervisehäire. Peavalu võib olla vaid lihaspingepeavalu tuim tukslemine, kuid samas ka klassikaline migreen, millega kaasnevad puuriv valu, iiveldus jm sümptomid. Valu võib kesta minuteid, tunde või isegi päevi. Kuigi on levinud arvamus, et peavalud on kaasaegse elu paratamatu tagajärg, ei pruugi see tegelikult nii olla.

Peavalu vastu on ravi otsitud ammustest aegadest saati, arvatakse, et kiviajal püüti peavalu leevendada nii, et raiuti ränikivist riistadega tükk koljust välja. Vanad egiptlased pidasid peavalu kurjade vaimude sissetungiks ning ravisid seda ürdisegude ja oopiumidega. Hippokrates, keda peetakse tänapäeva meditsiini isaks, kirjeldas 400 a eKr selgelt migreeni kulgu. Kaasaegsed ravimid võivad olla keemiliselt küll keerukad, kuid sellegipoolest oleme kaugel sellest, et pakkuda tõhusat leevendust kõigile peavalutüüpidele.

Kellel valutab sagedamini?

On tõendeid, et kümnest täiskasvanust on üheksa kunagi peavalu all kannatanud. Naistel esineb peavalu kolm korda sagedamini kui meestel. Arvatakse, et selle üheks põhjuseks võib olla hormonaalne mõju, kuid tõenäoliselt ei ole see ainus põhjus. Peavalu all kannatavad sagedamini inimesed, kes on psüühiliselt labiilsemad ja kelle stressitaluvus on väiksem. Arvatakse ka, et inimestel, kellel lapseeas on olnud palju stressi, võib see täiskasvanuks saades formeeruda peavaluks. Samuti täheldatakse vanuritel peavalu suuremat sagedust. Osalt võib seda põhjustada asjaolu, et eakad inimesed kasutavad rohkem ravimeid, mis võivad kõrvaltoimena esile kutsuda peavalu. Ehkki me oleme kaugel peavalu mehhanismi täielikust mõistmisest ega suuda pakkuda individuaalsest eripärast lähtuvalt tõhusat ravi, on ometi teada, et mis tahes peavalu, k.a migreen, ei ole haigus omaette, vaid mingile muule tervisehäirele viitav sümptom.

Primaarsed peavalud

Primaarne peavalu ei ole tingitud närvisüsteemi orgaanilisest kahjustusest. Primaarsed peavalud on:*migreen,*pingetüüpi peavalu, *kobarpeavalud ja teised trigeminaalsed peavalud,

*muud primaarsed peavalud.

Sekundaarsed peavalud

Sekundaarse peavaluga on tegu siis, kui patsient kogeb tema jaoks uut tüüpi peavalu, mis on ajutiselt seotud mõne teise tervisehäirega, mille kohta on teada, et see võib põhjustada peavalu. Mitmesuguste kehatemperatuuri tõusuga kulgevate haiguste korral võib sageli kaasuva sümptomina esineda peavalu. Kui patsient põeb kroonilist nohu, võib see viidata sinusiidi või põskkoopapõletikuga kaasnevale peavalule. Ka silma patoloogiate, nt glaukoomi korral võib lisaks silmavalule esineda ka peavalu. Eriti kevad-suvel, aga ka sügisperioodidel, kui inimesed liiguvad palju metsades ning puutuvad kokku puukidega, võib puugihammustuse järel areneda puukentsefaliit palaviku ja meningeaalsete ärritusnähtudega. Ka niisugusel juhul võib infektsiooniga kaasneda peavalu. Mõnikord võib äkiline peavalu olla ka nn pingutuspeavalu ehk selline peavalu vorm, mis võib tekkida tugeva füüsilise pingutuse tagajärjel (nt sportlik pingutus, seksuaalvahekorra ajal nn orgasmipeavalu). Niisugusel juhul on alati mõtet konsulteerida eriarstiga ja vajadusel teha täiendavaid uuringuid.

Sekundaarsed peavalud:

*spontaanne subarahnoidaalne verevalandus (koljut vooderdava kelme, nn ämblikvõrkkesta aluse ruumi verevalandus), *süsteemne infektsioon või neuroinfektsioon, *peaajutrauma (äge traumajärgne peavalu, krooniline traumajärgne peavalu), *koljusisese rõhu tõusust tingitud peavalu, *kaelast lähtuvad peavalud, *trigeminaal- ja oksipitaalneuralgia (kolmiknärvi ja kuklanärvipiirkonna närvivalu, tinglikult näo- ja kuklapiirkonna närvivalu), postherpeetilised valud (herpese viiruse e vöötohatise nakkuse järgsed valud),

*ravimite liigtarvitamisest tingitud peavalu, mis on sageli primaarsete peavalude ravi tagajärg

Mirgeen

Migreen on primaarsete peavalude enim uuritud vorm ja sellel eristatakse kaht alavormi: aurata migreen, mida iseloomustavad elu teisel või kolmandal kümnendil algavad perioodilised peavalu hood, mis on sageli ühepoolsed ja mida iseloomustab valu pulseeriv iseloom. Valu on tavaliselt mõõdukas, enamik inimesi suudab valu ajal oma tegevust jätkata. Peavaluga kaasneb vähemalt üks alljärgnevatest sümptomitest: iiveldus ja/või oksendamine, valguskartus, helikartus. Paljudel inimestel avaldub ilmne seos peavalu ja bioloogiliste ning sotsiaalsete tsüklite vahel - siit sellised käibenimetused nagu suvemigreen, menstruaalne migreen, pingelanguse migreen, nädalalõpumigreen jne. On iseloomulik, et aurata migreen lakkab normaalselt kulgeva raseduse ajal ja vahel ka seoses ägedate haiguste või traumadega. Vaatamata iseloomuliku aura puudumisele võib mõnikord koguni mitu päeva enne järjekordset migreeniatakki ilmneda meeleolukõikumisi eufooriast depressioonini, liigsöömist, unetust või liigunisust.

Migreen on tavaliselt häire, mis saadab inimest kogu elu. Vanemas keskeas, naistel menopausi saabudes migreen sageli leevendub, kuid võib ka transformeeruda pingetüüpi peavaluks. Enamik primaarsete peavaludega inimesi kohaneb nendega siiski rahuldavalt, tarvitades vaid aeg-ajalt valu leevendavaid ravimeid.

Ennetava ravi rakendamisel tuleb tingimata pidada päevikut, kuhu märgitakse hoogude sagedus, kestus ja raskus ning hoo tõrjumiseks kasutatud ravimid. Uuringud näitavad, et kõigil peavaluhoogude preventsiooniks kasutatavatel vahenditel on märgatav platseeboefekt, mis ilmneb ligikaudu kolmandikul juhtudest.

Kobarpeavalu

Olles migreeni lähedane sugulane, põhjustab see ühe silma taga torkiva valu, millega kaasneb silma punetus ja pisaravoolus. Samuti võib esineda näopunetust, silmalau allavajet, higistamist ja ninakinnisust. Hood kestavad 15 minutist kuni 3 tunnini ja kipuvad esinema nn kobaratena. Hoogude vahel on tavaliselt valuvabad perioodid, kuid need kestavad harva kauem kui 3 tundi tsükli jooksul. Kobarpeavalude põdejate seas on mehi kolm korda rohkem kui naisi. Arvatakse, et kobarpeavalud on mingil moel seotud aastaajaliste muutustega, sest enamik hoogusid esineb kevaditi ja sügiseti, kui päeva valge osa kestus muutub. Kuid sel peavalutüübil on ka biokeemiline baas. Kaasa võib mõjuda iga tegur, mis kõigutab organismi normaalset keemilist tasakaalu, sh alkohol, suitsetamine, näkku puhuv külm tuul või kuum õhk ja unenäguderohke uni.

Pingepeavalud

See primaarse peavalu vorm on suurima levimusega ja seda kogevad eri eluperioodidel ka paljud neist, kes üldiselt peavalude all ei kannata. Erinevalt migreenist on pingetüüpi peavalud suhteliselt häguste piiridega, sageli kahepoolsed, valul puudub pulsatoorne iseloom ja füüsiline pingutus valu ei suurenda. Valu raskus ulatub kergest mõõdukani, valule vaatamata võib oma tegevust (kutsetöö, õppimine) jätkata. Mõnikord avaldub pingetüüpi valu survetundena, "nagu keegi keeraks pea kruustangide vahele"?, millega võib kaasneda peanaha hellus. Pingetüüpi peavaluhood on pikemad kui migreeniatakid ja võivad muutuda krooniliseks.

Esinemissageduse järgi eristatakse kolme vormi:

1. harv episoodiline peavalu (harvemini kui kord kuus),

2. sage episoodiline peavalu (1-14 atakki kuus),

3. krooniline pingetüüpi peavalu (üle 15 peavaluperioodi kuus).

Püsiva peavalu eelsoodumuseks on ka psühhoemotsionaalne pinge, depressioon, kaasnev kõrgvererõhktõbi ja kõrvalekalded isiksuse struktuuris (nt aktsenteeritud isiksus - isiksus, kes püüab olla tähelepanu keskpunktis, on suure egoga, võib-olla eneseimetleja või suure vajadusega olla pidevalt rõhutatud -, introvertsus, suur kalduvus enesevaatlusele ja analüüsile).

Primaarsete peavalude ravi

Sageli julgustab patsienti juba teadmine, et tema peavalu lähtub koljuväliste või ajuväliste, st kõvakelme valuretseptorite ärritusest ja ei ole vaja kahtlustada peaaju orgaanilist haigusprotsessi. Arvestades asjaolu, et peavaluga kaasnevad sageli meeleolu- ja ärevushäired, on ka neile vaja piisavalt tähelepanu pöörata. Enamikku primaarse peavaluga patsiente saab ravida perearst. Spetsialisti konsultatsiooni vajavad need, kellel kahtlustatakse peavalu sekundaarset iseloomu, aga kellel peavalud ei ole senise raviga leevendunud. Mõnikord tuleb siiski teha kompuutertomograafiline uuring peast, et haige lõplikult veenduks, et tal tõesti tema poolt oletatavat haigust (peaajukasvajat) ei ole.

Peavaluga patsienti on vaja nõustada eluviisi, harjumuste ja käitumistegurite suhtes. Enamik peavaluga isikutest kaldub vegetatiivsele labiilsusele (füsioloogiliselt kergemini erutuv närvisüsteem), mida saab korrigeerida üldise kehalise vormi parandamisega, st treeninguga. Heaks abiks võivad olla ka joogatreeningud.

Mida saab eneseabiks teha?

Lihasepinget kaelas ja õlavöötmes leevendab sihipärane võimlemine. Koljut katvate lihaste pinge vähendamiseks tuleb oma sõrmeotstega juustega kaetud peanahka mudida. Selleks on sobilik istuda laua taha, toetada küünarnukid lauale ja liigutada peanahka ringjalt mõõduka tugevusega liigutades, otsmiku, oimu, kiiru ja kukla suunas, niisugune protseduur sobib ühtlasi lõõgastumiseks ja psühhoemotsionaalse pinge leevendamiseks. Peavaluga patsient peab loobuma suitsetamisest, mõnikord ka kergetest ergutitest, nagu kohv ja tee. Osal inimestel võib migreenihoo vallandada Å?okolaad või näiteks klaas punast veini, nendele asjaoludele tuleb tähelepanu pöörata. Mõnikord võib soodustavaks teguriks olla kuum saun, tsitruselised, aga ka nälg. Oma peavalu kohta tuleks pidada peavalupäevikut, kuhu märgitakse valuhood, nende kestus ja iseloom, võimalikud vallandavad tegurid ning ravimite võtmine ja tõhusus. Peavaluga patsient peaks võimalust mööda käima ühe kindla arsti juures ning mitte kasutama mitut ravimit ja ravijat korraga. Kogemus aga näitab, et peavaluga patsiendid otsivad siiski sageli nõuannet mitmelt arstilt, mõnikord ka nõidadelt. Mitut toimeainet sisaldavad preparaadid võivad esialgu küll valu leevendada, kuid pikapeale hakkavad need ise valu esile kutsuma.

Stress - võimalik peavalu põhjustaja

Vaimsel ehk emotsionaalsel stressil on inimese organismile sügav mõju. Emotsioonid, isegi need, mida nimetame negatiivseks, ei ole toksilised, kuid meie organismi vastus neile võib seda olla. Ängistus, depressioon, allasurutud viha ja madal enesehinnang - kõik need tunded võivad meid teha kartlikuks ja haavatavaks. Sellisele enesetundele vastab organism kaitsehoiakuga, sageli lihaseid pingutades. Ehkki seda ei taheta tunnistada, peegeldavad kehalised sümptomid sageli emotsionaalset seisundit. Sageli ei vabane me lihasepingest enne, kui tunneme end taas kindlalt või leiame selle vaevava kehaturvise tasemel parema kaitsevahendi. Täpsemalt loe iga peatüki kohta ajakirjast Eesti Töötervishoid.

Osale arutelus

  • Piret Birk

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Pidupäev Kuulsaalis

Pane pidu veerema Kuulsaalis! Lõbus ajaveetmine ja mõnusad söögid-joogid muudavad Sinu pidupäeva kõigile meeldejäävaks!

Peppersack – tee ajalooliste maitsenaudinguteni

Tallinna vanalinna südames, ajaloolise Raekoja ligidal asuv restoran Peppersack pakub meeldejäävaid maitseelamusi. Lisaks saab nautida mõõgavõitlejate igaõhtust efektset etendust.

Küsitlus

Kuidas Sinu firmas suvepäevi peetakse?

  • Kahepäevased suvepäevad linnast eemal
    28%
    28%
  • Ühepäevased suvepäevad linnast eemal
    17%
    17%
  • Meeskonnaüritus töökoha lähedal
    10%
    10%
  • Suvepäevi ei peeta
    45%
    45%

Valdkonna tööpakkumised

Teabevara