Katrin Kersten hindab stabiilsust ja turvalisust

Tallinna Loomaaia büroohoonesse sisenedes tervitab tulijat hiiglasuur lumivalge kassiisand, kes külaliste registreerimise laua taga uniselt silmi pilgutab. Nagu ühele loomasõbralikule ettevõttele kohane, on ka kass Feliks kontori täieõiguslik liige, veedab ta seal ju kauemgi aega, kui enamik töötegijatest. See maja on ainuke kodu, mida loomake teab.Tallinna Loomaaia direktori abi Katrin Kersteni mäletamist mööda oli aastaid tagasi nende ukse taha üks pisike kiisu maha poetatud ja nii ta kontorirahvale seltsiks jäigi. Katrini enda sõnul ta Feliksiga just kõige paremates suhetes ei ole. Kass teadvat imehästi millal teda majas pole ja alles siis julgevat ka tema toas ringi luusida. Muidu aga keegi kassile takistusi ei tee, tal on luba oma äranägemist mööda kontoris ringi jalutada ja külalisi oma olemasoluga rõõmustada. Kuna seda, et mõni linnakodanik kas tervislikel või mõnel muul põhjusel võetud kodulooma loomaaeda toimetab ja viimane seal uue elupaiga leiab, juhtuvat ikka, siis on enamustel osakondadel olemas ka oma lemmikloom. Lisaks 7622-le isendile 473st liigist, kes puurides elavad.


Põhieesmärgiks laste loodusharidus

Katrin peab loomaaia suurimaks eesmärgiks tuua lapsi loomadele ja loodusele lähemale. Loomaaias tegutsevad kooliealistele lastele loodussõprade ringid, käiakse kord nädalas koos, uuritakse loomade käitumist ja tavasid, joonistatakse. Ja mis veel vahva - kuna loomaaed kuulub Tallinna linna haldusalasse, siis need huvialaringid on osalejatele täiesti tasuta. Suveperioodil, mil on avatud ka Laste Zoo, on needsamad loodushuvilised noorukid abiks ja nii mõnestki on suuremaks sirgudes saanud giidid, kes saadud teadmisi juba külastajatega jagavad. Katrin teab, et neil on olnud ka lapsi, kes on läinud ka edasi õppima veterinaariks või muul loomadega seotud erialale.


Loomade juurde iga päev ei satu

Katrini päevad päris loomade keskel ei möödu. Kontorihoone asub hoopis väljapool loomaaia piire, nii et lõunatunnil väikseid lõvikutsikaid ta siiski silitamas ei käi. "Kui tuleb jutuks, et töötan loomaaias, siis kõik arvavad jah, et ju ma siis tunnen neid asukaid kõiki nimepidi ja minu töö loomade puuri kõrval toimubki. Tegelikult see ikka nii ei ole, satun territooriumile suhteliselt harva, vaid mõnd kiiret tööasja ajades ja loomi vaatamas käin ikka nagu iga teine külastaja - peale tööd või vabal ajal,"? selgitab Katrin.


Teist põlve loomaaias

Katrin on Loomaaias töötanud juba 8 aastat. Oma sõnul naudib ta mõnusat ja õdusat tööõhkkonda, mis nende vanas puumajas Paldiski mnt ääres valitseb. Kuigi ütleb temagi end vahel unistavat kesklinna läikivate ja pilvedesse küündivate akendega kontoriruumidesse toimetama, siis tegelikkuses on olemasolevaga rahul. "Mulle tegelikult hirmsasti meeldib, kui minu ümber on kõik klants, puhas ja soliidne. Alguses see maja isegi hirmutas oma vanamoelisuse ja lihtsusega, aga nüüd olen sellega harjunud."? Kontori poole peal töötab 16 inimest ja läbisaamise ütleb Katrin olevat avatud ja sõbraliku. "Isegi juhiga, kelle kabinet on minu oma kõrval, ei sulge me vastastikku uksi ja ma ei pea tema juurde astumiseks koputama, aegu kinni panema ega muid formaalsusi tegema,"? toob Katrin näiteks.

Katrin sattus tööle loomaaeda nö "perekondlikel põhjustel"?. Tema vanemad töötavad loomaaias arhitektidena ja nende kaudu sai Katrin ka info, et eelmine sekretär hakkab lahkuma. Katrinil tegelikult tol hetkel päris plaani tööle naasta ei olnudki. Kuid tänu vanematele oli ta ka oma tulevase juhi Mati Kaaluga natuke tuttav ja loomaaia lood olid tihti ka koduses ringis jutuks, siis otsustaski Katrin end tööle pakkuda.


Sekretäri töö on aastatega muutunud

Katrin oskab hinnata, et võrreldes aastate taguse ajaga on sekretäri tööülesannetes toimunud palju muutusi. "Võtame näiteks kirjavahetuse. Nüüd suudab enamik inimesi oma kirjas ise arvutil valmis trükkida, sekretär ei pea käsikirjas dokumente masinal ümber tippima. Ka infovahetus on tänu e-postile ja internetile palju kiirem ja vähem töömahukas."? Samas lisab Katrin naljatlevalt, et nüüd puudub tal vahel lausa ülevaade, et mis kirju direktor seal kirjutab ja et mis majas toimub.

Enne lastega koju jäämist töötas Katrin sekretär-masinakirjutajana - Olümpia hotelli restoranis. Sellest ajast meenuvad talle pidevad tüütud menüüde trükkimised trükimasinal. Otseselt sekretäriametit Katrin õppinud ei ole. Peale keskkooli lõppu 80 tel aastatel, sattus ta tööle hotelli, aga mitte niivõrd teadlikult sekretäri ametisse, pigem oli soov just Olümpiasse tööle saada. "Olümpia oli tol ajal ikka selline prestiizne koht - ilus maja, välimaalased jne. Aga kuna mu inglise keele osukus ei ole kiita, siis hotelli poolele ei õnnestunud saada. Siis aga oli lehes kuulutus restorani sekretär-masinakirjutaja kohale ja seal ma siis alustasingi."? Kõik sekretäritööks vajaliku ongi Katrin õppinud töö käigus. Eriharidust tal ei ole, elu on õpetanud. "Ainult keelteoskuse osas tunnen küll, et oleks vaja juurde õppida. Praegu on meil majas õnneks tõlk, kes mul inglise keelseid kirju aitab vajadusel teha."?


Meeldib organiseerida ja abiks olla

Peamised sekretäri töökohustused on loomaaias telefonikõnedele vastamised, kirjavahetuse korraldamine, kontoritarvete hankimised ja üleüldine kontorirahva abistamine. "Mulle kohe meeldib abiks olla ja asju organiseerida, seda võiks kohe palju rohkemgi teha, " räägib Katrin. Nn nõuka ajast on jäänud ka üks komme, mida enamus ettevõtetes tänapäeval ilmselt ei ole. Iga päev käib Katrin ise Õismäe postimajast posti toomas. "Vanasti oli see ilmselt tingitud sellest, et meil oli kirjavahetus välisriikidega ja nende saadetud kirjad ja raamatud/ajakirjad kippusid kaotsi minema. Siis saigi sekretäri kohuseks saadetised oma käega postimajast ära tuua,"? selgitab Katrin tagamaid. Ka ettevõtte üldmeili kirjavahetust haldab Katrin.

Põhiliselt helistatakse-kirjutatakse uurides, et palju pilet maksab ja millal loomaaed avatud on. Palju tahetakse ka korraldada oma kliendiüritusi ja perepäevi. Tihti pakutakse koduloomi ära anda või palutakse nõu haige looma ravimiseks. Suve hakul otsib reeglina hulk lapsevanemaid oma võsukestele loomaaias töökohta, selles osas paraku loomaaed aidata ei saa. Statistika tegemine külastajate kohta on ka Katrini töö.

Kord aastas valmiva aastaaruande koostamisel aitab Katrin kaasa, kirjutab isegi paar infolõiku, valdavalt aga haldab eri osakondadest tulnud materjale, toimetab ja korrastab, kui vaja. Ka tuleb Katrinil kohustuslikus korras ajalehti lugeda. "Artiklid ja muu info, mis meie loomaaia ja ka linnavalitsuse ning otsuste kohta kirjutatakse, lõikan välja ja arhiveerin. Meil on ikka juba aastatepikkune sedasorti ajalugu olemas, meie juht on seda väga oluliseks pidanud."?


Oma loomaaed on kõige armsam

Reisidel külastab Katrin võimalusel ka loomaaedu. Ta on käinud Riia, Helsingi ja Berliini loomaaedades. Ta kinnitab, et neist meeldis talle Riia oma, aga oma kodune Tallinna loomaaed tundub ikka kõige armsam. "Vaadake näiteks, kui ilus on meil haljastus. Vahel see hakkab kohe loomade vaatamist segama, nagu botaanikaaias käi ringi!"? kiidab Katrin. Kõiki vahvaid maailma loomi Tallinnas muidugi ei ole. Põhjuseks - nagu ikka rahapuudus. Raha napib ehitamiseks, mitte loomade ülalpidamiseks. Näiteks kaelkirjaku jaoks vajalikku eluaset ei jõuaks lihtsalt ehitada. Kui aga juhtuks Eestis olema selline loomaarmastajast ärimees, kes vastavad materiaalsed vahendid leiaks, võiks ka meil paar pika kaelaga iludust loomaaias elutseda.


Koostöö juhiga on oluline

Katrin arvab enda kohta, et ta on oma loomult selline organiseerija tüüp, kes heameelega suhtleb ja korraldab. Oma kontorirahvale on ta võimaluste piires ühisüritusi organiseerinud - on käidud bowlingut mängimas, ühiselt kepikõndi proovimas, ka sünnipäeva ja muude tähtpäevade tähistamine on au sees. Katrin usub, et nende väikeste koosolemiste kaudu saabki sekretär tööõhkkonda kujundada ja meeleolu üleval hoida.

Katrin leiab, et sekretär peab julgema ja oskama oma arvamust välja öelda. Aga sellel on ka piirid. Kindlasti ei läheks Katrin juhi juurde soovitustega, et kallis ülemus, see pintsak, mis sul täna seljas, ei ole just kõige parem valik. Kui tegemist on tööalaste teemadega, siis ütleb Katrini kogemus, et võib ja peabki oma seisukohti väljendama. Isegi kui need sel korral maha laidetakse, võib juhtuda, et järgmisel korral sarnases olukorras käitutakse just sekretäri soovitatu järele.

Koostööd juhiga peab Katrin töösuhetes üldse väga oluliseks. "Kui ikka oma ülemusega ei klapi, siis pikalt vastu ei peaks."? Katrin on olnud õnn töötada kogu aeg ühe ja sama juhi - Mati Kaalu alluvuses. Ta viskab naljagi, et ilmselt siis, kui Mati Kaal peaks otsustama pensionile minna, siis lahkub Katrin koos temaga.


Loomalood kaasas ka töövälisel ajal

Tööprobleeme Katrin koju kaasa ei võta. Küll aga lugusid loomaaiast ja loomadest. üks juba aastaid töötajate seas leviv lugu räägib shimpansitest. Nimelt olla kunagi loomatalitajal olnud puurivõtmete juures hiirekujuline võtmehoidja. Ahvid näinud siis päevast-päeva, kuidas loomatalitaja uksi avab-sulgeb, kuni ühel päeval tabati shimpans puurist leitud päris hiirega puuriluku juures sehkendamas. Märk sellest, et loomad on väga taibukad ja omavad head õppimisvõimet.


Naljapäeval telefon punane

Naljakaid lugusid juhtub Katrini endagi töös. 1.aprill näiteks on loomaaia sekretäri jaoks väga suhtlusrohke päev. Nimelt heliseb siis Katrini telefon hommikust õhtuni, soovitakse rääkida härra Karu või proua Jänesega. "Eks inimesed viskavad oma kolleegide ja sõprade kulul nalja. Jäetakse laual kirjake loomaaia numbriga ja palvega helistada. Nii ma suhtlen siis päev otsa helistajatega, rääkides et meil siin karud telefoniga ei suhtle, et karud on puuris ja tegemist loomaaiaga. Väga palju on muide neid, kes lihtsalt ei saa aru naljast. Osad on ikka täitsa pahased, mõned viskavad lihtsalt toru ära, aga on loomulikult ka neid, kellel siiski huumorisoon alles on."? Nali naljaks, aga Katrini jaoks on see üsna raske tööpäev, sest muuks õieti aega ei jäägi. Kui muidu tuleb päeva jooksul kümmekond kõnet, siis 1. aprillil võib see isegi sajani ulatuda.


Armastab sporti ja veeta aega lähedastega

Vabal ajal armastab Katrin kõvasti trenni teha. "Lapsed on suureks kasvanud, saavad ise õhtuti hakkama. Nii käingi 4-5 korda nädalas trennis. Suvel armastan rattaga sõita ja perele erinevaid väljasõite korraldada." Ka oma sõpruskonnale meeldib Katrinil üllatusi valmistada. Näiteks ühel jõulueelsel ajal maaliti kogu seltskonnaga Katrini juures T-särke.

Ka reisimas käiks Katrin heameelega. Suurlinnadesse nii väga teda ei tõmbaks, pigem oleksid tema sihtmärgid väikesed eksootilised ja looduskaunid saared.

Elus armastab Katrin stabiilsust ja turvalisust. "Mingeid ekstreemseid elumuutusi - a?´la pakin oma asjad ja lähen seiklusi otsima, ta küll ei planeeri. Pigem tahaks leida oma praeguses töökohas uusi väljundeid, natuke juurde õppida ning rõõmsalt rahulikult oma seniseid toimetusi edasi teha."

Osale arutelus

  • sekretar.ee

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Viljandi Pärimusmuusika Ait

Viljandi Pärimusmuusika Ait on mõnus koht, kuhu tulla kontserdile, loengusse, seminarile, konverentsile, tähtpäevi pidama ning vaadet ja õhkkonda nautima. Asume Viljandi südames, Viljandi Lossimägedes ja 360-kraadine postkaardivaade on hinna sees.

Pidupäev ajaloolises Roseni Tornis

Eksklusiivsed peoruumid - Roseni Torni väga hea asukoht südalinna tuiksoonel, kaasaegne esitlustehnika ning suurepärane ajalooline interjöör loovad mõnusa keskkonna erinevateks sündmusteks.

Küsitlus

Kuidas Sinu firmas suvepäevi peetakse?

  • Kahepäevased suvepäevad linnast eemal
    28%
    28%
  • Ühepäevased suvepäevad linnast eemal
    17%
    17%
  • Meeskonnaüritus töökoha lähedal
    10%
    10%
  • Suvepäevi ei peeta
    45%
    45%

Valdkonna tööpakkumised

Teabevara