Angelika Erin: "Mind tunti lihtsalt Luige Angelikana"

Firma visiitkaardi roll räägitakse olevat olevat iga sekretäri esmaseks kohustuseks. ühte selle ameti esindajat on sedaviisi tituleeritud nii ajakirjanduses kui kui ka oma juhtide poolt. Aga selle tiitli välja teenimine ei tähenda pelgalt orienteerumist asjaajamise põhitõdedes. Pigem vastupidi. Tööülesanded võivad varieeruda alates juhile hambaarsti aja broneerimisest lõpetades kalendermärkmik kaenlas suusamägedes puhkuse veetmisega.Personaalse assistendi roll erineb traditsioonilise sekretäri omast päris palju. Kell viis pastakat nurka ei viska, valmisolek tööks on 24 tundi ööpäevas. Just niimoodi meenutab Eesti ühe tuntuima tippjuhi Hans H. Luige assistent Angelika Erin oma 11- aastasele tööpraktikale tagasi vaadates.


Otsitakse keskealist asjaajajat

Angelika sõnul ei olnud sekretäritöö hoopiski mitte see, mida ta oma elus teha plaanis. "Ma arvasin, et sekretäriks tuleks aastaid õppida, osata keeli ja masinkirja."? Seetõttu oli Angelika esimene valik peale keskkooli minna õppima juuksuriks. "Mu ema pidas sama ametit ja kuna olin noorena pidevalt kooli tualettides sõbrannadele soenguid lõiganud, siis tundus see igati loogiline valik,"? põhjendab Angelika.

Paraku selgus, et igapäevaselt inimeste ilusamaks tegemine mõjub laastavalt tervisele- kemikaalid tekitasid allergiat ja kuna väikeste vahedega sündisid ilma ka Angelika pojad, siis leidis 25- aastane paariks aastaks koduseks jäänud naine ühel päeval, et tahaks end ikka kusagil rakendada. Eesti Ekspressi töökuulutus, kus otsiti keskealist asjaajajat, tundus seetõttu täiesti sobiv pakkumine olevat. Tagasi vaadates ütleb Angelika, et pidas 25 eluaastat tõemeeli keskealise inimese vanuseks (et nii suur number!) ja paar korda nädalas ringi sahmimine näis olevat ideaalne tööots paariks kuuks, mis suve alguseni veel jäänud oli. Sest pikemaks oma karjääri Angelika ei planeerinudki.


"Olnud Moemajas. Väga ilus"?

Just sellise kommentaari kirjutas tollane Ekspressi tollane juht Angelika CV-le, milliseid oli tööpakkumisele vastuseks laekunud ligi 100 tk. Ja kuna ootamatult oli vabaks jäänud Ekspressis ka sekretäri ametikoht, siis seda ametit Angelikale asjaajaja asemel pakutigi. "Mäletan, et Luik küsis minu käest töövestlusel vaid ühe küsimuse - kust sa raha saad? Mina vastasin ausalt, et mehe käest.

Ja sellega oligi vestlus läbi ja mind tööle kinnitatud, " kirjeldab Angelika töösuhte algust. Pakutav palk vastas küll nö kommirahale, aga Angelika jaoks oli olulisem hoopis tegevust leida. Ja mis suuri summasid sa ikka nõuad, kui ettevalmistus selleks töökski puudub.


Mis sekretär see selline on?

Nõnda kommenteerisid uued kolleegid Angelikat esimestel nädalatel. ühe töökaaslase otsesõnu tehtud valus märkus - sa ei valda ju ühtki keelt- on tal senini meeles. "Muidugi ma kartsin, et ma ei oska midagi ja ei saa hakkama. Aga võtsin lähtekoha, et kui tean, kes oskab ja kui olen abivalmis, siis saan hakkama nagunii."?


Kõigel on oma hind

Töökirjeldusega jääb Angelika üsna hätta. "Pidevalt rippusin telefoni otsas, kutsusin toimetusest vajalikke inimesi telefonile. /vahemärkusena olgu öeldud, et aasta oli siis 1992 ja suunamist võimaldavaid kõneaparaate siis veel ei olnudki/ Pidevalt tuli tegeleda "tulekahjude kustutamisega", kas sai otsa kummiliim, millega lehe maketti kokku kleebiti või oli kiiresti vaja välja otsida mõni inimene, kellest oli teada vaid nimi ning see, et ta kusagil saarel elab ja ühegi eestlasega ei suhtle."?

Kust sellel defitsiidi ajastul lõpuks see liimipurk leitud ja väliseestlasest Harry Männil tabatud sai, Angelika isegi ei mäleta. "Ma ei öelnud kunagi ei ühelegi ülesandele. Kõik on lahendatav, ainult et igal asjal on oma hind ja aeg, mis selleks kulub. Mina andsin valikud ja juht otsustas, mis edasi teha."?

Vajadusel pesi Angelika ka toimetuse põrandaid omal tahtel, kuna linoleum nägi nii jube välja ja selle vahetamine polnud juhtidel plaanis. Kuna päeval oli palju jooksvaid küsimusi, siis öötundidel püüdis luua süsteemi paberimajanduses, sest kogu arhiiv oli tööle asudes lihtsalt sahtlites laiali.

Kolme planeeritud kuuga Angelika töö siiski Ekpressis ei piirdunud. Esimene sats vältas kaks ja pool aastat ilma puhkusele minemata. "Sest mulle tõesti meeldis see töö, tehti rõõmuga ja ennastunustavalt. See töökeskkond oli lihtsalt nii fun!"?


Hea abi võtmeomaduseks paindlikkus

ühel hetkel tundis Angelika siiski, et töömaht hakkas ülepea kasvama. "Ma ikka pikka aega arvasin, et mina pean kõik ise ära tegema. Lõpuks andsin märku, et nii enam ei saa ja sestpeale võeti tööle uus sekretär ning minust sai kahe mehe- Gunnar Kobini ja Hans H. Luige personaalne assistent."?

See tähendas kahte kalendermärkmikku ja kaht erinevat tüüpi isiksust, kelle elu oli vaja mugavamaks teha. Kobini kohta ütleb Angelika, et too oli seda tüüpi juht, kes oli pigem käskudele orienteeritud. Kes eeldas, et tehakse täpselt nii palju ja sel moel, kuidas tema ütleb. Luik seevastu eeldas oma abilt rohkem iseseisvust. Andis ette eesmärgi ning vahendid ja võimalused selle täitmiseks tuli endal leida. "Need olidki erinevad rollid ja ma ei ütleks, et see väga keeruline oleks minu jaoks olnud. Ilmselt head assistenti iseloomustabki väga kõrge paindlikkus ja võime kohaneda erinevate inimeste ning olukordadega."?


Mitte ainult tööasjad

Värvikaid seiku ja esmapilgul sõgedaid tööülesandeid mäletab Angelika senini. "?Kord, kui Luik oma diiselautosse bensiini pani, oli minu asi see proleem ära lahendada, kuid ilma, et ma kuhugi minema peaksin, kõik käis ikka telefoni teel. Ei mäleta ühtegi puhkust, mille ajal ma tööd poleks teinud. Kord oli reis Prantsuse alpidesse, grupis olid ka Luik ja Kobin. Kui esimesel päeval mäe otsa jõudsime, tuli telefonikõne suurema jamaga ja terve suusapäev möödus mäe otsas - mina valisin kõnesid ja Luik ja Kobin lahendasid olukorda.

Kreekas puhkusel olles sain Luigelt kõne - kuule, jube kiire on ja auto jäi risti maja ette- kõik. ükskord, kui ma eriti nädalavahetust ootasin, teadsin, et Rotari klubil on tulemas mingid pidustused, kus iga liige peab endast mingi pildi või asja kohale kaasa võtma. Luigel ei tundunud selle asjaga kiiret olevat, seega ütlesin talle, et lähen Pärnusse ja mind sel nädalavahetusel pole. Unustas ta siis selle või ei viitsinud sellega õigel ajal tegeleda, igaljuhul oli nii, kui ma randa pikali heitsin, siis telefon helises. ülesanne oli selline, et hädasti on vaja temast pilti aastast 91, kus ta on triibulise ülikonnaga ja kõrval on Rupert Murdoch! Eks sai siis koristajate, valvurite ja autojuhtide abiga pilt arhiivist üles leitud ja õigeks ajaks kohale toimetatud, lasin veel äragi raamida:) Kuigi seekord oleks mulle tõesti meeldinud, kui ta ise oleks hakkama saanud.

Tuli ka ette, et oli vaja laeva või lennukit kinni hoida ja juhi lapsele Londonis öömaja leida," meenutab Angelika.


24 tundi valvelolekut

Angelika mäletab, et telefonid - nii lauatelefon, kui ka Luige mobiil, kui ta oli kas kinni või telefon väljas, olid suunatud tema telefonile ja see tähendaski pidevat valvelolekut ja nö 24h töötamist. Vahepealsetel aegadel oli lisaks kasutusel ka veel peiler ja seda tarvitas Luik hilistel õhtutundidel, kui eeldas, et Angelika ehk juba magab. "Täna ma enam niimoodi ei teeks, aga sel perioodil oli töö minu jaoks tõesti kõige tähtsam. Ma ju ikka ise lasin sellisel olukorral tekkida. Ei meenu ka, et see kuidagi mulle ebameeldiv oleks tundunud."

üht konkreetset solvumist mäletab Angelika siiski: "Olin plaaninud õhtul kella seitsmeks kinno minna, aga Luik keelas selle ära, sest olevat ometi kõige kiirem tööaeg. Kusjuures polnud tal tegelikult midagi erilist teha. Selline asi mulle ei meeldinud, tänaseni on meeles!"?


Tööga abielus

Angelikat on meedias nimetatud ka Luige naissõbraks. "Tundub ju üsna loogiline, et pidevalt tööl ja omavahel seotud, selge see, et seal on midagi enamat, "? naerab Angelika. "Pigem suhtusime teineteisesse nagu kesksoost robotitesse. Minu jaoks oli Luik ikka "onu Hans"?. Aga sellekohaste märkuste peale solvusin küll, see pani ju minu töö tegemise hoopis teise ja täiesti valesse valgusesse. Kui mul oli suhe, siis oli see tööga!"?


11 aastat assistent -
suurepärane karjäär!

Angelika ei ole kunagi ise ihanud karjääriredelit mööda üles juhitoolile ronida.

Ametitiitlid selles kontekstis ei oma tema jaoks tähtsust. "Mina pean Ekspressis töötatud 11 aastat, küll ühes ja samas ametis, vägagi arvestatavaks karjääriks enda puhul. Mind teati ja tunnustati just sellesama ameti eest. Mul oli võimalus osaleda huvitavates tegemistes ja ma olin oma tööga pälvinud juhtide usalduse ja üsna suured volitused. Ka algusaegade "kommiraha"? töötasuna oli aastate jooksul tõusnud, aga sellest enamgi veel hindan just tunnustust ja kogemust, mille osaliseks seeläbi sain. Ma andsin endast palju, aga sain vastu ka. Kõik oli tasakaalus,"? kinnitab Angelika.


Veelkord - kõigel on oma hind

On selge, et sellise tööle pühendumise eest tuleb lõivu maksta. Eelkõige võivad olla kannatajaks pooleks lapsed ja perekond. Angelika järeltulijad on tänaseks juba täiskasvanud ning neist on tema hinnangul sirgunud iseteadlikud ja enesekindlad inimesed. Nüüd- tagantjärele- tunneb Angelika ka väikeseid süümepiinu. "Praegu mõtlen küll nii, väikeste laste juures olgu ikka emad, mitte hoidjad nagu minul olid. Aga tol hetkel selle peale ei mõelnud."? Pojad pole küll emale etteheiteid teinud, aga oma sisemist kahetsust tasandab Angelika täna sellega, et proovib nüüd laste jaoks igati olemas olla.

Ta julgeb ka tunnistada, et tema abielu läks küll tõenäoliselt suuresti töötegemise nahka, sest lähedaselt inimeselt ei saa ju nõuda, et temagi asjadesse samamoodi suhtuks. "Mäletan oma eksabikaasa küsimust, et kuidas ma saan panna oma töö kõige kõrgemale, tähtsustada seda rohkem veel, kui iseennast. Tunnistan ausalt, tookord ei saanud aru, mida ta mõtleb. Nüüd juba küll."?


Uued suunad

11 aastat tööd Ekspressis sai siiski ümber. Angelika ütleb põhjuseks selle, et ka kõige põnevamad asjad ammendavad ennast. Lisaks tegi eraelu omi pöördeid ja Angelikale ulatati kihlasõrmus ning paluti kodu ja perekonnaga tegelema hakata. Mõnda aega käis Angelika veel paar korda nädalas siiski abiks, küll mitte enam personaalse assistendina vaid lihtsalt vajalike asju ajades, sest see sobis tema pereeluga. Paraku ei pakkunud selline vorm enam niipalju pinget ja lõpuks otsustas Angelika lõplikult taanduda ning jäi koju. Mingit hirmu, et mis minust nüüd niimoodi saab, ühtki plaani ega eesmärki ei ole, Angelika enda sõnul küll ei tundnud. Ta väidab, et selline hirm saab tekkida ainult siis, kui inimesed ei ole iseendaga sõbrad. "Kui ei tunta enda vajadusi ja soove, siis tekibki ebakindlus."?

Angelika asus õppima psühholoogiat, lõpueksameid ta küll ei sooritanud, aga see polevatki olnud eesmärk. "Ma ei tahtnud saada nõustajaks. Ma tegin seda iseenda pärast. Ma tõesti tahtsin teada, miks inimesed käituvad nii, nagu nad käituvad. üks hea tuttav kommenteeris seda nii - sa oled aastaid hulludega praktikat teinud, mine nüüd võta natuke teooriat ka. Praegu mõtlen, et õppima oleks võinud minna juba töötamise ajal. Näiteks võlgnikega oleksin ilmselt palju lihtsamalt hakkama saanud."?


Kirjutab raamatuid

"Ma olen küll kaks raamatut välja andnud, aga ega ma sellepärast veel kirjanik pole, minu raamatud koosnevad peamiselt numbritest,"? ütleb Angelika. Nimelt on mainitud raamatute näol tegemist õiget ja tervislikku toitumist propageerivate teostega. "Olen püüdnud lugejate elu lihtsustamiseks taandada näiteks kaloraazid portsjonite tasandile. Sind ju ei huvita süües, palju on kaloreid sajas grammis jogurtis, sa tahad teada kui suur on kalorite hulk selles konkreetses jogurtitopsis. Või kui Sulle öeldakse, et söö rohkem süsivesikuid, siis kust sa tead, milles neid leidub?"?

Angelika ütleb, et ajendiks raamatute kirjutamisel on olnud lihtsalt huvi asja vastu ja tunne, et see kalorite arvutamine on keeruline nagu matemaatikaülesanne. Ja kuna oma eelmisest tööpraktikast on kaasa tulnud kõrgendatud empaatiavõime ja soov inimeste elu mugavamaks teha, siis tegelikult täidavad ka need raamatukesed just seda eesmärki. Esimene raamat oli "Lihtne kaloriraamat"? ja teine, mida Angelika 9 viimast kuud kokku on pannud, kannab provotseerivat pealkirja "AHTRIPROJEKT"? ja peaks juba olema ka raamatupoes Apollo saadaval.


Ei välista assistendi rolli ka tulevikus

Samas ei välista Angelika ka võimalust tagasi pöörduda personaalse assistendi rolli, kui sobivad tingimused oleks täidetud - enda isikuga sobiv juhitüüp ja töö, mis ei eelda kohapeal kontoris istumist, vaid näiteks juhi isiklike asjade ajamist.

Lähitulevik viib aga Angelika hoopis Prantsusmaale, kus ta kavatseb sügavuti tutvuda prantsuse köögiga, et saada ainest oma tulevastele toiduraamatutele.

Elus suurte eesmärkide seadmisesse Angelika väga ei usu."?Inimesed on nii erinevad, kes teab 6- aastaselt, et tahab olümpiavõitjaks saada, teine otsib endale elu lõpuni erinevaid eesmärke. Minule sobib lihtsalt elust osa võtta, käin silmad lahti ja võtan osa, nii palju kui võimalik erinevatest olukordadest, asjadest, mida elu pakub. Praeguseks tundubki, et seda järgides läheb kõik nii, nagu peab - loogiliselt, üks asi viib teiseni."?

Küll aga usub Angelika, et nii töös kui suhetes on kõige olulisem usaldus ning oskus asjadest ja inimestest lahti lasta, juhul, kui need enam positiivset pinget ei paku. Kui lisada juurde veel oskus iseennast mõista, siis see annab võimaluse seada elule õige suund ja saavutada rahulolu.

Osale arutelus

  • sekretar.ee

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Energia avastuskeskus – pinget pakkuv ja ootamatult šikk peopaik

Tallinna vanalinna ja Kalamaja piiril asuv Energia avastuskeskuse hoone on sadade üritusekorraldajate jaoks vastanud kolmele üliolulisele kriteeriumile: a) vana elektrijaama masinamaja peasaal on ootamatu, ent šikk peopaik, b) suurel ekspositsioonialal on külalistele garanteeritult avastamisrõõmu, ja c) keskuse asukoht on lihtsalt väga hea.

Strand SPA & konverentsihotell trumpab konkurendid üle rikkaliku kogemustepagasiga

Lääne-Eesti suurimal konverentsikeskusel on 25 aastat kogemusi ürituste korraldamises. See fakt saadab kindla sõnumi klientidele – võimekas ja usaldusväärne, professionaalne ja kvaliteetne. Just selline koostööpartner on Strand.

Küsitlus

Kuidas Sinu firmas suvepäevi peetakse?

  • Kahepäevased suvepäevad linnast eemal
    28%
    28%
  • Ühepäevased suvepäevad linnast eemal
    17%
    17%
  • Meeskonnaüritus töökoha lähedal
    10%
    10%
  • Suvepäevi ei peeta
    45%
    45%

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Teabevara