Kuidas õigesti jootraha anda?

2000 a. einestas Hillary Clinton Albioni linnakese restoranis, mis asub New Yorgi osariigis, mille esindajana ta Senatisse valiti ning jättis ettekandja jootrahast ilma. Seda juhtumit kirjeldati üksikasjalikult ajalehtedes ja ärritunud ameeriklased üle kogu riigi hakkasid kitsile missis Clintonile raevukaid kirju ning õnnetule ettekandjale rahakaarte saatma.

Selline ükskõikne suhtumine vaese tütarlapse probleemidesse, kelle sissetulekutest lõviosa moodustas jootraha, oleks Hillary Clintonile äärepealt maksnud senaatori koha. Tal tuli veel kaua veenda oma valijaid selles, et ei kavatsenud ettekandjat solvata.

Läänes on kombeks anda jootraha peaaegu kõigile inimestele, kes kuuluvad teenindava personali koosseisu: baarmenidele, toatüdrukutele, pakikandjatele, uksehoidjatele, ülemkelneritele ja taksojuhtidele. Seejuures õigustavad jootrahale tehtud kulutused ennast igati. Asjatundlik hotelli püsiklient jätab tingimata toa lauale 0,5-1 eurot - selleks, et toatüdruk koristaks tema tuba kahekordse innuga ja vahetaks tihedamalt voodipesu ja käterätikuid.

Eraldi teema - jootraha ettekandjatele. Ajalooliselt on nii välja kujunenud, et just kohvikutes ja restoranides jätavad kliendid ettekandjatele oluliselt suurema summa kui mujal, ning lisaks on see seotud ka arve suurusega. Seejuures on peaaegu igas riigis jootraha andmisega seotud oma iseärasused ja traditsioonid. Enne reisile asumist tuleks neid kindlasti tundma õppida, kasvõi selleks, et hiljem mitte sattuda piinlikku olukorda.


Täpne arve

USA-s on tavaks anda ettekandjale jootrahaks üsna suur summa. Siin peetakse heaks tooniks anda jootraha kuni 25% tellimuse maksumusest, sõltuvalt restorani tasemest ja teeninduse kvaliteedist.

Ameerikas kehtib järgmine reegel: mida suurem ja kallim asutus, seda suuremat jootraha tuleb maksta. Näiteks väikestes söögikohtades ja kohvikutes on ettekandja täiesti rahul 10%-lise jootrahaga. Kui on tegemist väikese restoraniga - piisab 15%. Heades restoranides panevad külastajad pahaks, kui ettekandja lisab arvele vähem kui 20-25% tellimuse maksumusest. Need nõuded on isegi fikseeritud spetsiaalses USA Restoranide Rahvusliku Assotsiatsiooni memorandumis. Ja kuigi formaalselt pole nende täitmine kohustuslik, on ettekandja jootrahast ilmajätmine samaväärne talle avaliku kõrvakiilu andmisega ning väljendab mitte lihtsalt kliendi rahulolematust, vaid lausa tõelist nördimust.

Jaapanis, vastupidi, on jootraha andmine üldse keelatud. Jaapanlaste arvates on kõrgel tasemel teenindamine - nende kohus ja hea töö eest raha pakkumist võtavad nad solvanguna. Samamoodi suhtutakse jootrahasse ka Austraalias. Sõltumata sellest, viibite te suur- või väikelinnas, külastate kasiinot või mainekat ööklubi, ei tasu jootraha pakkuda. Seda enam, et jootraha andmise katse võib üsna sageli esile kutsuda müüja, ettekandja või taksojuhi vaenuliku reaktsiooni.

Jootraha andmine ei nõua suuri väljaminekuid Å veitsis, Hollandis ja Austrias. Seal on kombeks anda jootraha mitte rohkem kui 3-6%.

Austrias on muuseas täiesti seaduslik võimalus üldse arvet mitte maksta. Kui te olete arve saamiseks kolmel korral ettekandja poole pöördunud ja ta pole sellele reageerinud, on teil täielik õigus arvet maksmata asutusest lahkuda. Tõsi küll, peab kurvastusega märkima, et hajameelseid ettekandjaid selles riigis enam peaaegu ei ole.

Skandinaaviamaades (Rootsi, Taani, Norra) lisatakse jootraha summa (7-10%) peaaegu alati arvele. Sellepärast ei oodata külastajatelt lisasummasid, kuid loomulikult ei panda pahaks, kui te mõned mündid lauale jätate.

Kõige kallimaks maaks jootraha mõttes peetakse Prantsusmaad. Prantsuse keeles on jootraha ?«pourboire?» (pourboire - täht - tähelt: ?«joomiseks?»). Enamikes restoranides ja kohvikutes lisatakse jootraha arvele: seal on selleks spetsiaalne rida - service compris (?«lisatud teenindamine?») - 15-16% arve summast. Peale selle on Prantsusmaal kombeks jätta lisaks veel 0,5-1 eurot. Need pannakse ümmargusele taldrikule, millel kelner arve toob. Huvitaval kombel ei saa Prantsusmaa lõunapoolses osas töötavad ettekandajad üldse palka ja elatuvad eranditult klientide annetustest.

Kuigi Saksamaal pole jootraha andmine kusagil kohustuslik, on selle maksmine enesestmõistetav. Ei ettekandja, kelner ega taksojuht vaja lisatasu: tasu teenuste osutamise eest on lisatud põhiarvele ja moodustab sellest umbes 5-10%. Siin pole muuseas harvad juhused kui püsikliendile (selleks võib saada juba peale kolmandat külastust) tehakse asutuse kulul välja pitsike reispassiks.

Teoreetiliselt võib Tuneesias ja Egiptuses jootraha üldse mitte maksta - teenindamise maksumus on lisatud arvele. Siiski jätab suurem osa turistidest 5-10% jootrahaks: sest vähesed inimesed suudavad välja kannatada kohaliku teenindaja ainitist pilku, mis loodab saada lisatasu. Iisraelis piisab 10%, naaberriikides rõõmustatakse ka 6-7% üle, Bulgaarias, Ungaris ja Sloveenias rahuldutakse ka 5%-ga. Türgis peetakse heaks tooniks 7-10% andmist.

Itaalias lisatakse jootraha arvele ja see märgitakse spetsiaalsele väljale servizio e coperto (?«teenindamine ja serveerimine?») - ning see on 5% kuni 10% arve maksumusest. Samas suurusjärgus jootrahale loodavad ka Portugali ja Hispaania ettekandjad, kuid seal ei lisata seda arvele.

Kreekas suhtutakse jootraha andmisesse rangemalt. Siin moodustab ?«kohustuslik?» sissemakse 10% tellimuse väärtusest. Muuseas, kreeka keeles on jootraha ?«filodorima?», mis tõlgituna eesti keelde on - ?«sõbralik kingitus?».


Tänulikkuse reeglid

Lõppkokkuvõttes on teie isiklik asi, sõltumata riigist, kus te asute, kas anda jootraha või mitte. Jootraha - see on vabatahtlik tänuavaldus meeldiva teenindamise eest. Tavad võivad erineda, kuid kogu maailmas peetakse kinni järgmisest reeglist: mitte kunagi ja mitte kellelegi ei anta mitte mingisugustel tingimustel sentigi jootraha, kui teenindamise kvaliteet klienti ei rahuldanud (juhul, kui jootraha on lisatud arvele - siis tuleb kindlasti maksta). Kui teile aga teenindus meeldis, miks siis mitte teha teist inimest pisut õnnelikumaks?

Allikas:

CoffeeTea.info

Osale arutelus

  • sekretar.ee

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Pidupäev Kuulsaalis

Pane pidu veerema Kuulsaalis! Lõbus ajaveetmine ja mõnusad söögid-joogid muudavad Sinu pidupäeva kõigile meeldejäävaks!

Pidupäev ajaloolises Roseni Tornis

Eksklusiivsed peoruumid - Roseni Torni väga hea asukoht südalinna tuiksoonel, kaasaegne esitlustehnika ning suurepärane ajalooline interjöör loovad mõnusa keskkonna erinevateks sündmusteks.

Küsitlus

Kuidas Sinu firmas suvepäevi peetakse?

  • Kahepäevased suvepäevad linnast eemal
    28%
    28%
  • Ühepäevased suvepäevad linnast eemal
    17%
    17%
  • Meeskonnaüritus töökoha lähedal
    10%
    10%
  • Suvepäevi ei peeta
    45%
    45%

Valdkonna tööpakkumised

ÄRIPÄEV AS otsib ASSISTENTI

Äripäev AS

28. september 2018

Teabevara