Kuidas pääseda uudistelaviinist ja leida üles vajalik

Iga minut avaldatakse Internetis üüratul hulgal uut infot, mille läbihekseldamine on mõeldamatu. Uus tehnoloogia nimega RSS aitab infouputuses pinnal püsida.

Kell on kaheksa hommikul ja ma olen kümne minuti jooksul töötanud läbi kõik mind huvitavad paarkümmend uudistekanalit. Tutvunud sellega, mis välismaised uudisteagentuurid öö jooksul on kirjutanud, millest jutustavad tänased Eesti ajalehed ning mida uut on üles riputanud minu lemmikud ajaveebide ehk bloogide pidajad.

Mõned uudised lugesin kohe läbi, teistele, pikematele tegin ette linnukesed, et nad uudistevoolust välja paistaksid. Neid loen õhtul, kui mul rohkem aega on.

Veel paar nädalat tagasi kulus mul hommikul vähemalt tund aega, et saada värske ülevaade nii kodu- kui välismaistest uudistekanalitest, ja kui mind mõni lugu huvitaski, polnud mul aega seda kohe lugeda ning õhtuks olin unustanud, millisel veebiküljel millist lugu nägin.

Tarkvara teeb musta töö ära

Kogu infovooluga aitab mul nüüd mitu korda kiiremini toime tulla tehnoloogia nimega RSS, mis eriti viimase aasta jooksul on Internetis tõelise hoo sisse saanud. Selle asemel, et käia igal hommikul Internet Exploreriga läbi mitmekümne väljaande kodulehed, on mul nüüd üks programm, mis neid regulaarselt kontrollib ning kõik uudised ühte kohta kokku kogub.

Juba see on suur ajavõit, et ma ei pea seiklema väljaannete kodulehtedel ja otsima eri rubriikidest uudiseid. Teiseks ei näe ma enam ballasti reklaamide, fotode, tarbetute linkide jms näol, sest RSS edastab vaid uudise pealkirja ning esimesed laused sisust. Kõike seda näen teksti kujul ilma mingite lisadeta, nii et saan kogu tähelepanu tõesti vaid uudisele pühendada.

Kolmandaks saan uudistest kiire ülevaate, sest pealkirjad on väljaannete kaupa üksteise all reas. Kui mind mõni lugu huvitab, klikin pealkirjal ja siis hüppab lahti väljaande veebikülg vajaliku looga. Kui lugu tundub pealkirja järgi huvitav, kuid mul ei jätku lugemiseks aega, võin selle juurde lipukese teha, et ma loo kõigi päeva jooksul kogutud pealkirjade seast hiljem üles leiaksin.

Ja see pole veel kõik, sest RSS aitab mul vajalike uudistega kursis olla päev läbi. Ma olen programmile öelnud, et ta käiks vajalikke kanaleid kontrollimas iga paari minuti tagant ja niipea, kui kuhugi uudis tekib, kerkib mu ekraani alumisest servast kümneks sekundiks kollane kastike uudise pealkirjaga. Kui lugu tundub tarvilik, klikin kastikese peal ja võin kohe lugeda, kui mitte, siis lasen ta rahulikult mööda. Aga kui ma ootan pikisilmi näiteks Äripäeva Online'i uudist mõne firma majandustulemustest, oleks aeganõudev ja vaevaline iga mõne minuti tagant nende veebiküljel kontrollimas käia. RSS teatab mulle kohe, kui info ilmub, ja senikaua saan ma oma tööasju ajada.

RSS püüdleb uut moodi Interneti poole

RSS esindab püüdlust uut tüüpi Interneti poole, mis aina kasvavas infotulvas suudaks mingit korda luua ning paljud asjad kasutaja eest ära teha. Kus on midagi uut juhtunud? Kas see on mulle oluline? Mis väljaanded veel sellest kirjutavad? Ja kõige tähtsam - miks ma peaksin ise hakkama kuskilt infot otsima, kui seesama info võiks ise minu juurde tulla?

Tulevikus areneb praeguse Interneti juurde "semantiline veeb" ehk võrk, kus arvutid suudavad omavahel senisest palju edukamalt suhelda ja infot vahetada ning pakkuda lõppkasutajale just sellist sorteeritud teavet, mida tal vaja võiks minna. Kõik töötab umbes nii, nagu RSS praegu, kuid semantilise veebi puhul omandab arvutite pakutav hoopis suuremad mõõtmed.

Seniks aga on isegi uudiste lugemiseks infot koguvast arvutist palju kasu. Ainuüksi Eesti Päevalehe online-toimetus edastab päeva jooksul sadakond uudist. Postimees ilmselt sama palju, lisaks Äripärv Online, The Guardian, BBC, CNN ja nii edasi. On mõeldamatu hakata näiteks tööpäeva lõpus kogu seda infomassiivi läbi hekseldama.

RSSi kasutamiseks on vaja vaid üht väikest tasuta programmi, mis on pealegi eestlaste valmistatud. Feedreader'i saab alla laadida aadressilt www.feedreader.com ning selle kasutamine on imelihtne. Keerulisemate vajadustega kasutajad võivad proovida programmi nimega Newz Crawler, mille registreerimine maksab 25 dollarit.

Osale arutelus

  • Henrik Roonemaa

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Kuninglik Saku mõis – pealinnast vaid 11 km kaugusel

Tallinnast vaid 11 km kaugusel rohelusse mattunud Saku mõis sobib suurepäraselt nii koosolekute, seminaride, konverentside kui firmapidude korraldamiseks. Väärika ajalooga Saku mõisa peahoone pärineb 1820. aastast ning on oma rikkaliku-luksusliku dekoori ja laemaalingutega üks Eesti kaunimaid.

Kopra talu – peopaik Mulgimaa ürgses looduses

Turismistaluna hakkas Kopra talu tegutsema 2000. aasta sügisel. Praeguseks on sellest kujunenud populaarne seminaride, konverentside, suvepäevade ja peoürituste pidamise paik. Kopra talu asub Viljandist 22 kilomeetri kaugusel Tuhalaane külas ning on ümbritsetud ürgmetsadest, soodest ja järvedest.

Küsitlus

Millal plaanid suvel puhata?

  • Juunis
    17%
    17%
  • Juulis
    83%
    83%
  • Augustis
    0%
    0%
  • Ei puhkagi suvel
    0%
    0%
  • Muu
    0%
    0%

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Teabevara

Sekretär.ee uudiskirjaga liitumine