Turg ei vaja enam kirjatuvi tüüpi sekretäre

Kui aastaid on Eesti tööturul valitsenud tööpuudus, siis viimasel ajal on üha enam hakatud rääkima uuest mõistest - tööjõupuudusest. Järjest enam seisavad ettevõtted silmitsi küsimusega, kuidas leida kiiresti ja efektiivselt sobivat töötajat.

Eriti valusalt on kvaliteetse tööjõu nappust tunda ehitusel, tootmises, ladudes, kuid ka paljudes teistes valdkondades. Samadest suundadest räägitakse ka administratiivtöö valdkonnas. Tööandjad on hädas endale sobivate sekretäride, büroojuhtide leidmisega, sellised kogemused on nii tööandjatel kui personaliotsinguettevõtetel, kes neid selles aidata püüavad.

Renditööettevõtte Simplika värbamiskonsultandi Sten Hiisi sõnul on aktiivsete kandideerijate arv võrreldes paari aasta taguse perioodiga kahanenud lausa kahe ja enamgi kordselt. Sama jõuliselt on kahanenud ka kandideerijate tase. Võrreldes varasemate aastatega on väga palju huupi kandideerijaid, nn õnneotsijaid, kes oma valikute põhjendamisel toovad välja üldlevinud kommentaari - "kuskilt peab ju alustama"?...

Samas, kui paljud tööotsijad peavad sekretäriametit lihtsaks ja kõigile sobivaks, on tööandjate nõudlus nn traditsioonilise sekretäri järele pigem kahanenud.

Enam ei oodata oma meeskondadesse esindusliku välimusega telefonidele vastavaid noori daame, vaid pigem multifunktsionaalseid töötajaid, kes on suutelised lisaks dokumendihaldusele ja telefonitoru tõstmisele tegelema ka organiseerimisvõimeid ja võõrkeelset suhtlemisoskust eeldatavate ülesannetega.

Oodatud on nn kontorihaldjad, kes valdaksid vähemalt inglise keelt ning oleksid pidevalt arenevad, võttes järjest enam olulisi ülesandeid endi õlgadele.

ühte olulisse nõudmisesse värbamisprotsessis, haridusse, suhtuvad Hiisi kogemuste põhjal tööandjad erinevalt. Kui osad tööandjad eelistavad kõrgharidusega inimest, arvates, et sellel on laiem silmaring, siis teised soovivad just konkreetse erialaharidusega inimest, põhjendades oma soovi sellega, et selline inimene on parem spetsialist. Levinud on veel siiski ka eelarvamus, et kõrgharidusega inimesel on suuremad ambitsioonid ja tema jaoks ei ole sekretäriamet pikaajaline lahendus, vaid pigem karjääriredeli esimene aste.

Siiski võib öelda, et valikul ei saa määravaks mitte sobiv haridus, vaid inimene ise. "Julgen öelda, et selline telefoni-kohvi-kirjatuvi aeg on enamasti läbi saanud. On aru saadud, et mõtlev inimene annab firmale ikka rohkem lisaväärtust, kui lihtsalt nooruke kontorikaunistus," tõdeb Hiis.

Seetõttu on eelisseisus sellised kandidaadid, kel juba mõningane kogemus olemas. Võib öelda, et nn ideaalseimaks sekretäriks peetakse inimest vanusevahes 25 - 35. Kuid jällegi, ka vanusest olulisem on aktiivsus, positiivsus, nooruslik sära ja tegutsemistahe.

Õnneks on juba ka neid ettevõtteid, kes mõistavad, et heale inimesele tuleb hea töö eest korralikku palka maksta. Palgaläbirääkimistel on muututud varasema ajaga võrreldes paindlikumaks, see sõltub konkreetse inimese oskustest, kogemustest, jne., aga üldiselt näitab palgatase tõusutrendi. "Hetkel on meie rendiskeretäride netopalgad vahemikus 6 - 9 tuhat krooni "?, toob Sten Sten Hiis Simplikast näite.

Vajadus selliste multifunktsionaalsete inimeste järele on kindlasti tingitud ka meie ärikeskkonnast, mis muutub järjest rahvusvahelisemaks ning professionaalsemaks. Kuid sellega koos peame muutuma ka meie - nii tööandjad kui töösoovijad.

Sten Hiisi sõnul ongi paljude firmade ja ka töösoovijate valmisoleku puudumine muutusteks üheks peamiseks põhjuseks, mis tänase olukorra on põhjustanud. Palju on neid sekretäre, kes ei ole veel omaks võtnud suhtumist, et eduka tööelu aluseks on isiklik areng - uute kompetentside omandamine, uute tööülesannete täitmine, valmisolek arenguks ja enesetäienduseks.

Samas on ka küllalt neid firmasid, kes ei taju, et kompetentse inimese töölesaamiseks tuleb ka endisest enam panustada. Sest siiski, valik on töösoovijate jaoks ju suurenenud - igal aastal luuakse uusi ettevõtteid, Eestis avatakse rahvusvahelisi esindusi, tööturgu mõjutab teatud määral ka beebibuum, jne - kõik see tekitab uusi töökohti ning loob töösoovijatele paremad võimalused valikuks.

Kuigi on märgata olukorra teatavat paranemist, on kahjuks sagedane veel olukord, kus tööandja ootuseks on saada oma firmat esindama säravat ja töökat isiksust võimalikult väikese eelarvega ja töölesoovija vastukaaluks on kõrged ootused töötasu, asukoha ja töö üldise sisu osas. Just see aga tingibki selle, et sobivaid kandidaate oleks justkui vähe ning õigete inimeste leidmine meistriteos...

Kuid kas see olukord ka teie arvates nii on, head bürootöötajad?Olete teie oma tööga rahul ega kavatse tööjõuturul ringi vaadata?Või olete seda teinud, kuid tulemusteta?Miks? Kas pole sobivaid pakkumisi või ei pakuta sobivaid tingimusi?

Osale arutelus

  • Helen Hinno

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Kuninglik Saku mõis – pealinnast vaid 11 km kaugusel

Tallinnast vaid 11 km kaugusel rohelusse mattunud Saku mõis sobib suurepäraselt nii koosolekute, seminaride, konverentside kui firmapidude korraldamiseks. Väärika ajalooga Saku mõisa peahoone pärineb 1820. aastast ning on oma rikkaliku-luksusliku dekoori ja laemaalingutega üks Eesti kaunimaid.

Kopra talu – peopaik Mulgimaa ürgses looduses

Turismistaluna hakkas Kopra talu tegutsema 2000. aasta sügisel. Praeguseks on sellest kujunenud populaarne seminaride, konverentside, suvepäevade ja peoürituste pidamise paik. Kopra talu asub Viljandist 22 kilomeetri kaugusel Tuhalaane külas ning on ümbritsetud ürgmetsadest, soodest ja järvedest.

Küsitlus

Millal plaanid suvel puhata?

  • Juunis
    17%
    17%
  • Juulis
    83%
    83%
  • Augustis
    0%
    0%
  • Ei puhkagi suvel
    0%
    0%
  • Muu
    0%
    0%

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Teabevara

Sekretär.ee uudiskirjaga liitumine