Igavene kindlustunne laserepilatsiooni abil

Žiletid, vaharibad ja raseerimiskreemid on meie ustavad kaaslased lõputus rünnakus karvade vastu. Aga miks mitte korraldada karvadele üks tõsisem rünnak ning neist igaveseks lahti saada? Laserepilatsioon on kiire ja tõhus vahend karvade lõplikuks eemaldamiseks.

Laserepilatsioon on karvade eemaldamiseks kasutusel alates 1995. aastast. Protseduuri teostab arst või meditsiinilise eriettevalmistusega spetsialist. Laserepilatsiooni korral kasutatakse spetsiifilise lainepikkusega, karva pigmendirakkudesse neelduvat valgust intensiivse soojuse tekitamiseks, karvafolliikulite ja follikulaarepiteeli hävitamiseks. Laserepileerimises kasutatakse lasertehnoloogiat, mis mõjub valikuliselt karvas sisalduvale pigmentainele kahjustamata ümbritsevaid kudesid. Laserepileerimine on teistest epileerimismeetoditest tõhusam, kuna eemaldab karvad lõplikult. Esimesel seansil eemaldatakse kõik nähtavad karvad ja laser hävitab need karvasibulad, mis on aktiivses kasvufaasis, seepärast tuleb protseduuri pooleteise kuu pärast korrata. Epileerimiskuur koosneb keskmiselt 5-6 korrast.

Enne protseduuri konsulteeri arstiga

Enne protseduuri tegemist peaks kindlasti minema konsultatsioonile, kus tehakse arstiga koos prooviepileerimine. Konsultatsioonil räägitakse ka hinnast, sest see on individuaalne ning sõltub epileeritavast piirkonnast. Arvestada tuleks siiski suurema väljaminekuga, alla 4000 kroonist kulu loota ei tasu. Hind on küll soolane, kuid mõtle kui palju kulutad sa aastate jooksul žilettidele, raseerimiskreemidele ja -geelidele? Laserepileerimiseks meditsiinilisi vastunäidustusi pole, vaid värske päevituse või raseduse korral tuleb protseduuri edasi lükata.

Kuidas laserepileerimine toimib?

Sõltuvalt töödeldava nahapinna suurusest võib laserprotseduur kesta mõnest minutist tunnini või kauem. Naha pindmist kihti läbiv punane kiirgus absorbeerub tumedates (pigmendiga) karvades ja karvasibulates tõstes nende temperatuuri ja tekitades koagulatsiooni. Fiiberotsik liigub naha kohal seda puudutamata. Laseri energia jõuab naha pindmistes kihtides asuvate karvasibulateni läbi painduva, käepidemega varustatud 1mm läbimõõduga fiiberoptilise kiu.Laserkiir mõjutab esmajoones aktiivses kasvustaadiumis karvu. Protseduuride arv sõltub kasvufaasis olevate karvade protsendist (hävivad ainult aktiivses kasvufaasis olevad karvasibulad). Protseduuride vaheline intervall on tavaliselt 1-2 kuud (nt. ülahuulel 1 kuu, bikiinipiirkonnal ja kaenlaalustel 1,5 kuud, kätel 2 kuud). Peale vajalikku arvu protseduure võivad siin-seal jääda kasvama üksikud eriti vastupidavad karvad.

Kes valu kardab, siis ärgu muretsegu, laserepileerimine pole valus. Töötlemise käigus võib nahapinnal tunda vaid kergeid torkeid

Mida arvesse võtta enne laserepileerimisele minekut?

Enne protseduuri peaksid karvad olema raseeritud, maksimumpikkusega 1,5-2 mm. 2 nädalat enne ja 2 nädalat pärast protseduuri ei tohi päevitada. Kui lased laserepilatsiooni teha bikiinipiirkonnale, siis mõtle hoolikalt, kui palju karvu eemaldada tahad. Arvesta, et kui lased kõik karvad eemaldada, oled ka 60- aastaselt selline.

Millised on kõrvalnähud?

Kahjulikud kõrvalnähud on minimaalsed ja mööduvad. Võib esineda kerget punetust, mis tavaliselt paari päevaga kaob. Tumedanahalistel ning päevitunud inimestel võib esineda ka pindmist põletust, mis möödub umbes kümne päevaga. Harva (umbes 5% patsientidel) esineb ka hüperpigmentatsiooni, mis maksimum 3 kuuga kaduma peaks.

Kus laserepileerimist teha saab?

Laserepileerimist saad teha salongis Clean Line ( telefon: 665 1450) ja salongis Vitaclinka ( telefon: 669 08 06)

Milline karvaeemaldusmeetod on sinu jaoks parim?

Enne laserepilatsiooni kasuks otsustamist kaalu läbi ka teised variandid. Igal variandil on oma head ja vead.

*Pleegitamine
- sobib kätele ja ülahuule piirkonda ning on valutu. Nahal võivad ilmneda ärritusnähud.

*Raseerimine
- jalgade piirkonnas kõige sobivam ja odavam karvaeemaldusmeetod. Reite sisekülgedele, bikiinipiirkonda tekivad sageli karva kasvades karvanääpsupõletikud.

*Vahatamine
- kiire meetod, mis sobib suurtele pindadele. Karv peab enne protseduuri olema võimalikult pikk. Protseduuri käigus võib esineda teatud piirkondades valulikkus. Peale protseduuri võib ette tulla naha ärritust, karvade sissekasvamist.

*Väljatõmbamine
- eelistatud üksikute karvade puhul.

*Keemiline depilatsioon
- eemaldab vaid karva pindmise osa. Probleemiks naha ärritusnähud. Keemilise depilatsiooni käigus on esinenud ka tõsiseid allergilisi reaktsioone.

*Elektrolüüs
- peene nõela abil juhitakse elektrivool eraldi igasse karvanääpsu ning see hävib õige teostuse korral jäädavalt. Ebameeldivateks kõrvalnähtudeks on valu, tillukeste armide tekkeoht, suur ajakulu. On valikmeetod halli karva eemaldamiseks.

*Termolüüs
- kasutatakse kõrgsageduslikku vahelduvvoolu, mis läbi nõela tekitab temperatuuri tõusu karvanääpsus.

*Laserepilatsioon (diood-, aleksandriit-, Nd:YAG,- rubiinlaser)
- efektiivne tumeda kasvufaasis oleva karva puhul, heleda, halli või punase karva puhul ei toimi. Probleemiks on pigmentatsioonihäired ja valulikkus.

*Fotoepilatsioon (Plasmalite FPL)
- hetkel tehnika viimane sõna permanentses karvaeemalduses. Protseduur on ohutu ning jahutussüsteemi tõttu vähevalulik, pigmentatsioonihäireid ei anna. üks näidustus on sagedased follikuliidid (karvanääpsupõletikud). Saab eemaldada aktiivses kasvufaasis karvu. On võimalik ka heledamaid karvu eemaldada, kuid siis on protseduuri efektiivsus väiksem. Hallide karvade puhul fotoepilatsioon ei toimi.

Osale arutelus

  • Piret Birk

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Küsitlus

Millal plaanid suvel puhata?

  • Juunis
    17%
    17%
  • Juulis
    83%
    83%
  • Augustis
    0%
    0%
  • Ei puhkagi suvel
    0%
    0%
  • Muu
    0%
    0%

Valdkonna tööpakkumised

EVR Cargo otsib JUHIABI

EVR Cargo AS

28. juuni 2017

Uudised

Käsi­raamatud

Sekretär.ee uudiskirjaga liitumine