Etiketist isikukultuseni

Tänapäevased protokollireeglid tekkisid rituaalse käitumise kohta nii vanades õukondades kui ka ususektides.

Kogu maailm on parajal määral korrastatud, suuremalt jaolt loodusseaduste poolt. Samas on parajalt palju ka inimese enda loodud piiranguid, tavasid, norme, mis tihti üle võetud elusloodusest - kõik ikka selleks, et oleks lõppkokkuvõttes lihtsam ja tulemuslikum oma elu selles maailmas elada.ükski ühiskond ei eksisteeri ilma hierarhiateta ja tsivilisatsioon ilma tseremooniateta. Inimestel on muidugi eri paikades ja aegadel olnud palju nii tseremooniaid, tavasid kui ka hierarhiareegleid (teisisõnu protokolli).

Tänapäevasemas mõttes tekkisid ja formaliseerusid need reeglid rituaalse käitumise kohta nii vanades õukondades kui ka ususektides. Rituaalid toimisid mingis mõttes võimsa ja üleloomuliku keskkonna ning ka teiste ühiskonna liikmete kohandaja ja nende lepitajana. Asjasse pühendatud teadsid neid rituaale, toimisid vastavalt ja said aru ka teiste käitumisest. Kes ise aru ei saanud, nendele olid toimuvat seletamas teadjamehed, tseremooniameistrid ja šamaanid.

Koodid meie ümber

Selline omapärane sõnumite vahetamise kaudu toimiv lepitus-protsess pole kuhugi kadunud ka tänapäeval. Kõikjal meie elus eksisteerivad protseduurireeglid ja koodid - avalikus teenistuses, äris, akadeemilistes institutsioonides, ametiühingutes, isegi perekonnas. Mida tehakse, mis puhul tehakse, mis järjekorras tehakse ja kellele millised auavaldused mõeldud on.

Seda kõike on näha ka muidugi nii riikide sees kui ka riikide vahel. Rahvusvaheliselt aktsepteeritud kokkulepped ja tavad, millest kõik aru saavad ja mida kõik tunnistavad, on suureks abiks, et osapooled teaksid, mis on mis ja kes on kes või miks nii tehakse. See oleks nagu raamistik, milles diplomaatilisi suhteid ja kontakte saab toimetada organiseeritud viisil.

Kuigi eksisteerivad reeglid, on eri maade tavad - tähtpäevade, ametissepühitsemiste, sündide ja matuste puhul - siiani parajalt erinevad. Mitte teha vigu protokollis ja kohalike hierarhiate tundmisel viibides mingil võõral maal, on seega parajalt keeruline. Peab tundma "koodi"?. Rahvuslikke ja paikkondlikke traditsioone tuleb vaatamata protokolli üleilmastumisele arvestada ja nendest tulenevaid kombeid jälgida. Aegade jooksul kujunenud traditsioonid ja arusaamad aktsepteeritavatest käitumisnormidest, mida enamasti antakse edasi põlvest põlve, püsivad visalt rahvaste mälus ning neid eirates riskitakse teisi inimesi, asutusi või riike solvata ja luua suhtlemiseks ebasobiv õhkkond.

Sõnum olgu piisavalt lihtne

Seega peaks protokoll oma märgisüsteemiga looma eeldused omavahelisteks headeks suheteks. Loomulikult on ka siin vajalik, et saadakse enam-vähem üheselt aru edastatud märkidest - ollakse kokku leppinud "keeles"?. Sõnum, et seda mõista, ei tohi olla ka liiga erinev ja liiga uus vastuvõtjale, selles peaks olema piisavalt juba tuttavat, selleks et siis ka ülejäänut mõista. Juba kahe inimese suhtlemisel edastatud sõnumi sisu muutub, kui see ühelt teisele kandub, tõlkimisega edastatud sõnum võib olla algsest täiesti erinev - mängu tulevad tõlgi teadmised ja keeleoskus.

See, et eksisteerib taoline eri kultuuridest ja keeltest tulenev mitmekesisus, on kahtlemata vajalik, kas või seepärast, et saada uusi ideid. üsna nukker oleks selline maailm, kus kuhu ka ei läheks, ees ootaks vaid üks ja seesama Viru keskus või McDonalds.

Protokolliks võiks seega pidada hierarhilist korrastatust - vormi, samas ka heade kommete ja tavade väljendust rahvaste vahel. Kuid protokollilised vääratused ehk tavatu käitumine võib olla tingitud lihtsalt tähelepanematusest või vähestest kogemustest ning mõlemapoolne mõõdu- ja taktitunne on siin inimliku tarkuse näitajaks. Ainult erakordselt arenenud või siis väga primitiivne inimene saab kohe kõigest aru ja teeb sellest ilmeksimatuid järeldusi. Samamoodi kui viisakus on iga-päevase elu üks põhireegleid, on protokoll käitumisjuhiseks riikide valitsustele ja nende esindajatele nii ametlikel kui ka tihti eraelulistel puhkudel.

Protokolli piirid

Kui kaugele aga võib protokolli ja üldse reeglistamisega minna?

Briti suursaadik Sir William Temple on öelnud: "Tseremooniad on selleks, et hõlbustada asjaajamist, mitte selleks, et seda pidurdada"? - kui protokoll ja tseremooniad muutuvad asjaks iseeneses, siis sellega on kaotatud arukad proportsioonid vormi ja sisu vahel ning diplomaatide tuntud lause "see ei ole minule vajalik, see on mu riigile vajalik"? võib kaotada sisu.

Aga eks see ole ka vana ja üldtuntud tõde, et arengupeetusega või totalitaarsetes süsteemides, olgu nendeks siis diktatuurid riikide tasemetel, asutustes või mujalgi, kaotatakse proportsioonitunnetusega ka väärikus ja sisu ning peatähelepanu läheb pompöössele arhitektuurile, monumentidele, paraadidele ning tseremooniatele, mis võivad küll laiadele massidele hästi peale minna, mida toetab meedia, kuid mis on muidu õõnsad ja tekitavad aastate möödudes parimal juhul muigeid. Meenutagem kas või kohustuslikke kontsert-aktusi või punaparaade lähiminevikust.

Väga jäik protokollile rõhumine nii diplomaadi kui ka suvalise ametniku või lihtsalt lähedase või tuttava poolt on aga enamasti selge märk sellest, et tal on kas väga vähe või ei ole üldse midagi olulist öelda, edastada või saavutada.

Louis XIV rõhutas etiketist kinnipidamise vajadust poliitiliste motiividega, väites, et lihtrahvas, tungimata riigiasjade sisusse ja riigimeeste tegudesse, otsustab nende üle selle põhjal, mida ta näeb: käitumise ja tseremooniate põhjal. Valitsemise ja domineerimise vahendina suurendab etikett riigipea isikukultust, tugevdab tema autoriteeti ja äratab lihtrahvas aukartust oma valitsejate suhtes.

Siin tekibki küsimus: millist võimu keegi vajab, olles valitseja kas siis riigis, ettevõttes või perekonnaski?

Kõikide ettekirjutatud reeglite kiivas järgimine ei ole kindlasti märk arenenud ja sügava sisemise intellektiga inimestest ja see võib viia lähedaste ja sõbralike suhete tekkimise küsitavaks ning võib loodetud kasu asemel tegelikult palju kahju tuua.

Seega võiks öelda, et vaatamata oma reeglite keerukusele, on protokoll ikkagi selleks, et inimeste ja riikide vahelisi suhteid vormiliselt lihtsustada, võimaldades sellise keskkonna kujundamist, milles suhtlevad osapooled tunnevad end dialoogis olevate võrdsete subjektidena ja kus eksisteerib vastastikune austus ja mõistmine.

Allikas:

Eesti Päevaleht

Osale arutelus

  • Toomas Tiivel

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Viljandi Pärimusmuusika Ait

Viljandi Pärimusmuusika Ait on mõnus koht, kuhu tulla kontserdile, loengusse, seminarile, konverentsile, tähtpäevi pidama ning vaadet ja õhkkonda nautima. Asume Viljandi südames, Viljandi Lossimägedes ja 360-kraadine postkaardivaade on hinna sees.

Korralda oma koolitus või konverents tulirelvamuuseumis ja lasketiirus

Taktikalise laskmise keskus suudab teile korraldada unustamatu firmaürituse. Meie konverentsiruum asub tulirelvamuuseumis, kus saab tutvuda tulirelvade ajalooga, viia läbi koolitusi või konverentse.

Küsitlus

Kuidas Sinu firmas suvepäevi peetakse?

  • Kahepäevased suvepäevad linnast eemal
    28%
    28%
  • Ühepäevased suvepäevad linnast eemal
    17%
    17%
  • Meeskonnaüritus töökoha lähedal
    10%
    10%
  • Suvepäevi ei peeta
    45%
    45%

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Teabevara