Lugeja kirjutab: Kristi Ainen: Olulisim on olnud areng isikusena

Kristi Ainen on 25-aastane naine, kes töötab hetkel juhi abi/ assistendina ettevõttes Ramboll Estonia AS Tallinnas. Pikaajaline sekretärikogemus on tal Teede Tehnokeskusest. Mõtteid tööst ja õpingutest avaldas noor enesekindel naine alljärgnevalt.


Alustasid sekretäritööga Teede Tehnokeskuses viis aastat tagasi. Kas sattusid sellele tööle juhuslikult või teadlikult? Olid Sul eelnevad teadmised või kogemus olemas?

Sattusin täiesti juhuslikult. Olin elanud mõnda aega välismaal ning just Eestisse tagasi tulnud. Seega ei töötanud ma parajasti kusagil, kui selgus, et Tehnokeskusel oli vaja paariks päevaks asendajat. Asjaolud kujunesid aga niimoodi, et jäin sinna ligi viieks aastaks. Tegelikult võtsin seda kui ajutist tööd terve esimese tööaasta. Kuna olen õppinud hoopis reisikonsultandiks, otsisin jõudumööda endale erialast tööd. Aga ühtegi meeltmööda pakkumist ei tulnud ning samal ajal hakkas mulle mu uus töö aina enam huvi pakkuma, siis loobusingi erialase töö otsingutest. Samal ajal pakuti võimalust Tehnokeskusesse jääda, võtsin selle pakkumise vastu.

Tõsi ta on, et sekretärialast haridust mul ei ole. Asjaajamist olen veidi õppinud. Tegelikult kipub olema nii, et igas organisatsioonis on välja kujunenud omad tavad ja süsteemid, mistõttu sajaprotsendilist ettevalmistust ei saa nagunii kusagilt. Kogemused ja vilumus - need tulevad aga ajaga.


Mis oli Sinu mäletamist mööda alustades kõige keerulisem?

Kui alustasin, siis oli võib-olla kõige keerulisem harjuda jälle kaheksast viieni tööl käimisega. Vahetult enne olin teinud sellist tööd, kus alustada tuli umbes õhtul viie ja lõpetada südaöö paiku, nii et enamasti sai hommikuti kaua magada. Aga tegelikult mulle sobibki rohkem töö, kus mul on õhtud ja nädalavahetused vabad. Nii suudan oma aega paremini planeerida.

Lisaks see, et kohe algusest tuli hakata koostama ja tõlkima tehnilist teksti sisaldavaid dokumente. Eriti keeruline oli alguses tõlkimine. Pidin ikka sageli kolleegidelt abi ja nõu küsima.


Kuidas oled toime tulnud tehnikaalase sõnavaraga teedeehituses? Kas tunned end tehnikaalaselt tugevamalt kui enne tööle asumist?

Nagu ma mainisin, oli see alguses üks keerulisemaid asju, millega kohaneda. Eks ma palun siiamaani spetsialistide abi, kui millestki aru ei saa. Õnneks on mul kolleegidega vedanud ja nad on alati leidnud aega selgitada. Kui aga selgitamisest ei piisa, siis võtame kasvõi paberi ja pliiatsi appi ning asi tehakse puust ja punaselt ette. Kusjuures hoian kõik need paberinurga peale kriitseldatud joonistused alles. Lisaks sellele ei viska ma kunagi ära ühtegi teksti, mis ma olen kirjutanud või tõlkinud, samuti ei kustuta ära ühtegi faili. Nendest on kujunenud juba mitu head kausta, aga iial ei tea, millal neist võib jälle kasu olla. Tänu sellele on üht-teist ikka meelde ka jäänud.


Täiendad end hetkel ülikoolis. Kas läbi töökogemuse on Sul tekkinud soov tehnilist haridust ülikoolis omandada?

Ei, tehnilist kindlasti mitte. Olen otsustanud jääda ikka ärivaldkonda. Õpin EBS?´is. Samas ei pea ma tehnilist haridust sugugi puhtalt meeste pärusmaaks. Naisinsenere on ju küll ja küll. Eks meil kõigil on omad kutsumused. Kunagi tahtsin saada hoopis raamatupidajaks. Tänagi näen ma end pigem raamatupidajana kui insenerina.


Tegelikult on Sul ju turismialane haridus. Kas oled neid teadmisi saanud oma töös rakendada?

Organiseerisime just hiljuti Soome kolleegidele reisi Eestisse, mis hõlmas nii objektide külastusi kui ka meelelahutust. Eks neid ürituste, reiside ja vastuvõttude organiseerimisi tuleb ikka aeg-ajalt ette. Kord töökaaslasega naersime, et peaks avama oma reisibüroo, sest peame pidevalt igasuguseid üritusi ja reise korraldama. Aga see ongi minu põhitöö üks osa ja tegelikult korraldan ja organiseerin väga hea meelega. Olen alati mõelnud, et iial ju ei tea, mis tulevik toob. Võib-olla pöödrun kunagi turismitööle tagasi. Olen seda siiamaani teinud küll vaid aastakese - pool aastat reisibüroos ja teine pool hotellis. Loodan, et siis tulevikus saan rakendada neid teadmisi ja kogemusi, mis olen saanud oma praeguse tööga.


Hiljuti vahetasid Sa töökohta ning hetkel rakendad oma teadmisi Rambollis. Mis on Sinu praegused tööülesanded?

Jah, alates 01.08.2006 olen juhiabina tööl Ramboll Estonia aktsiaseltsis. Samas võib vist öelda, et tegemist ei ole klassikalise sekretäri või juhiabi tööga, sest olen nüüd järgmised poolteist aastat tihedalt seotud Tallinna Lennujaama lennuliiklusala rekonstrueerimise projektiga. Meie firma teostab selles projektis koos Teede Tehnokeskuse ja Telora-E'ga omanikujärelevalvet. Samal ajal assisteerin jõudumööda ka teiste projektide ettevalmistamisel ja elluviimisel.

Tegelikult ei ole see minu esimene rahvusvahelises projektis osalemine. Aastatel 2002-2004 olin Via Baltika rekonstrueerimise projektides samuti projekti assistent. Selle tulemusena ma avastasingi, et mulle sobib palju rohkem selline projekti assisteerimise töö kui juhi kabineti ees istumine. Olin päris kindel, et Rambollis saan ma seda tööd rohkem teha. Projektitöö on minu jaoks palju huvitavam, arendavam ja mitmekülgsem, kui istuda hommikust õhtuni oma laua taga, vastata telefonile ja registreerida posti. Nüüd on mul paindlikum töögraafik, rohkem vabadust ringi liikuda.


Kuidas eelnev sekretäritöö Tehnokeskuses praegusele tööle kaasa aitab?

Kindlasti aitab kaasa. Tehnokeskusest sain ju tegelikult kõik need teadmised ja kogemused, mis mul selles vallas praegu olemas on. Ta lõi ikka väga hea baasi, millele praegu ja ka tulevikus toetuda.


Kuidas sisseelamine on toimunud? Kas oled kohanenud?

Pean ütlema, et sisselamine on läinud kergelt, sest tegelikult olen ma paljude nende inimestega, kellega praegu koos töötan, juba ka varem koostööd teinud. Kuna ma ju tegelikult ametit ega valdkonda oluliselt ei vahetanud, siis ei saagi muutus väga suur olla. Aga ka väikesed muutused tulevad elus alati kasuks ning võivad olla üllatavalt motiveerivad.


Mida Sa Rambollis töötades ootad?

Ootan hästi palju huvitavaid projekte, palju uusi tutvusi, uusi teadmisi, võimalust arendada keelteoskust.


Kui nüüd mõtled tagasi viie aasta tagusele ajale ja praegusele, siis millises valdkonnas oled kõige enam enda hinnagul arenenud?

Raske on öelda, milles kõige enam, sest tegelikult olen ma arenenud absoluutselt kõiges. Aga ma arvan, et olulisim on olnud areng isiksusena - kindlasti olen ma parem suhtleja, enesekindlam ja julgem.


Kui peaksid vajama oma töös assistenti, siis missugused on need iseloomuomadused, mis peaksid ühel professionaalsel assistendil olema?

Väga huvitav küsimus. Assistent peab olema kohusetundlik ja kohanemisvõimeline. Ma pean saama inimese peale kindel olla. Lisaks sellele peab assistendil olema võime ja tahtmine pidevalt õppida ja end arendada. Ta peab olema nii hea "meeskonnamängija" kui ka võimeline iseseisvalt mõtlema ja otsuseid vastu võtma. Ma arvan, et seda kõike ootab minult ka minu enda tööandja.


Valdavalt oled Sa töötanud koos meestega. Kuidas kirjeldaksid koostööd vastassoo esindajatega?

Ma ei saa mehi ja naisi eraldi kastidesse panna. Kõik olenebki isikuomadustest, millest ka eelpool juttu oli, kuidas need sobivad minu isiksusega - vastavalt sellele kujuneb ka koostöö. Olen küll kuulnud arvamusi, et mehed on konkreetsemad ja muretsevad pisiasjade pärast vähem, tänu millele peaks koostöö sujuma kergemini. Mõnes mõttes ma sellega täitsa nõustun. Minu kogemuste põhjal on meestega koos sageli päris lõbus, sest nad julgevad töö juures palju rohkem nalja visata, nad võtavad asju vabamalt.

Naised on tõsisemad. Lisaks, kui kollektiivis on vähe naisi, siis mehed väga hoiavad neid väheseid.


Hetkel töötad Sa rahvusvahelises firmas, kus paljud kolleegid on soomlased? Mis keeles te omavahel suhtlete?

Igapäevane töökeel on eesti keele kõrval inglise keel. Lihtsamad vestlused üritan maha pidada ka soome keeles. Sealjuures on meil hetkel tööl ka üks saksa spetsialist. Temaga räägin nii saksa kui ka inglise keeles. Vahel tekib täitsa segadus. Aga mulle meeldibki nii. Ka välismaal töötades tuli iga päev kolleegide ja klientidega suhelda inglise keeles, nii et olen harjunud. Pealegi, kui keelt ei kasuta, siis kipub see väga kergesti ununema. Keel peab olema pidevas kasutuses, ainult siis säilitad võime selles efektiivselt suhelda. Võimalus iga päev aktiivselt oma võõrkeelte oskust arendada oli kindlasti ka üks põhjustest, miks ma Rambolli kasuks otsustasin.


Kui võrdled soome ja eesti meest, leiad Sa erinevusi? Tööalaselt? Eraelus?

Tänapäeval võrreldakse eesti mehi välismaa omadega üldse kuidagi väga palju. Minu arust ei vii need võrdlemised meid kuigi kaugele. Me ei saa teha üldistusi, sest kõik me oleme erinevad. Siinkohal saan ka arvamust avaldada ainult enda kogemuste põhjal, sest võib-olla on mõnel teisel hoopis vastupidine mulje jäänud. Minu arust on eestlane ja soomlane päris sarnased. Eestlane võib-olla on töö juures veidi reserveeritum.

Millegipärast on mu jäänud mulje, et soomlased suhtlevad omavahel töövälisel ajal rohkem, kui eestlased. See ilmselt oleneb suuresti ka organisatsioonis välja kujunenud kultuurist. Samas arvan, et peamised erinevused käitumises on tingitud rahvaste kultuurilisest taustast ja kuna eesti ja soome kultuurides ei leia me nii palju erinevusi, võrreldes meid mõne kaugema kultuuriga, siis olulisi või lausa koostööd takistavaid erinevusi ma küll välja tuua ei saa.


Mis lähiaastatel on plaanis?

Tavaliselt ma plaane teha ei armasta, sest mulle ei meeldi pettuda, kui asjad ei lähe nii, nagu ma olen mõelnud. Aga mingi visioon tulevikust on mul loomulikult olemas. Tahan kevadel ülikooli lõpetada. Mis minust tööalaselt saab, sellele polegi praegu mõelnud, seda enam, et alustasin äsja tööd uues kohas. Keskendun sellele, mida praegu teen. Vähemalt paar aastat tahan kindlasti töötada selles valdkonnas, kus praegu. Aga ma arvan, et tuleb päev, kui ma panen juhiabi ameti maha ja liigun edasi. Eks aeg näitab, millal ja kuhu. Samas kuhugi peavad naise elus mahtuma ju ka pere ja lapsed.


Kas oled oma edasiliikumist kujundanud teadlikult või siiski mitte? Kuidas sa tunned?

Nagu ma enne mainisin, siis plaane ma oma elus eriti ei tee, samamoodi võin ilmselt öelda, et sada protsenti teadlikult ma oma edasiliikumist ei ole kunagi kavandanud. Siiamaani on olnud pigem nii, et mingil hetkel avaneb võimalus ja siis on olnud vaja valida, kas sellest kinni haarata või minna lasta. Enamustest võimalustest olen siiski kinni haaranud ja kahetsema pole õnneks pidanud.


Kas tunned oma ametialase liikumise olevat seoses? On olemas seos kõige eelnevaga, mida siiamaani teinud oled?

Kõik on nii või teisiti seoses, sest see ongi minu elu. Kindlasti on kõik eelnev mingil määral mõjutanud või toetanud järgmisi samme.


Oled Sa pidanud kunagi töö nimel millestki loobuma?

Ei saa öelda, et oleks. Pigem on kool see, mis vaba aega pere, sõprade ja enda jaoks kõvasti vähemaks võtab. Kindlasti tuleb kord päev, kui loobun hoopis mõneks ajaks tööst, selleks et pühenduda perele.


Tundub, et hetkel on Su tööelus väga huvitav periood. Kuidas Sa oled siiani suutnud töö-, kooli- ja eraelu ühendada?

Kõik on võimalik, kui väga tahta. Siinkohal on hea, kui kujuneb välja mingi rutiin või vähemalt harjumus, siis saavad ka kõik vajalikud asjad tehtud. Tähtis on mõelda ja selgeks teha, mis tuleb korda ajada kohe, mida saab teha ka hiljem. Kahte erinevat asja teha või kahes kohas korraga olla, ei saa nagunii meist mitte keegi. Võtmesõnad on aja planeerimine ja prioriteetide seadmine. Siiamaani olen suutnud aega leida nii tööle, koolile kui eraelule sel moel, et ükski neist suurema tähelepanu järele otseselt ei karju.

Loomulikult ei sõltu nende kolme erineva asja ühendamise õnnestumine ainult minust. Siin on hädasti vaja ka ühelt poolt kolleegide-juhtide, teiselt poolt õppejõudude ning kolmandalt poolt elukaaslase mõistvat ja heatahtlikku suhtumist. See tugi on mul õnneks täiesti olemas. Samuti on mul hästi lahe ema, kes on mind kõikides mu otsustes 100% toetanud ning on mulle suureks eeskujuks. Nii olen ise ka rahulikum ja enesekindlam, et see, mis teen, on ikkagi õige.

Osale arutelus

  • Merle Kuurberg

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Eesti Vabaõhumuuseum – ajal on lugu!

Rocca al Mares, Tallinna kesklinnast kõigest 15-minutilise sõidu kaugusel asub imeline paik – Eesti Vabaõhumuuseum. Ürituste korraldamiseks leiab siit erinevaid peo- ja seminariruume, kauni looduskeskkonna ning meeliülendavad maitseelamused.

Peppersack – tee ajalooliste maitsenaudinguteni

Tallinna vanalinna südames, ajaloolise Raekoja ligidal asuv restoran Peppersack pakub meeldejäävaid maitseelamusi. Lisaks saab nautida mõõgavõitlejate igaõhtust efektset etendust.

Küsitlus

Kuidas Sinu firmas suvepäevi peetakse?

  • Kahepäevased suvepäevad linnast eemal
    28%
    28%
  • Ühepäevased suvepäevad linnast eemal
    17%
    17%
  • Meeskonnaüritus töökoha lähedal
    10%
    10%
  • Suvepäevi ei peeta
    45%
    45%

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Teabevara