Riiklikud normdokumendid: avaliku teabe seadus, isikuandmete kaitse seadus (3)

Avaliku teabe seadus (2000)

  • seaduse eesmärk on tagada üldiseks kasutamiseks mõeldud teabele avalikkuse ja igaühe juurdepääsu võimalus ning luua võimalused avalikkuse kontrolliks avalike ülesannete täitmise üle.
  • seadus sätestab: avalikule teabele juurdepääsu tingimused, korra ja viisid ning juurdepääsu võimaldamisest keeldumise alused; piiratud juurdepääsuga avaliku teabe ja sellele juurdepääsu võimaldamise korra teiste seadustega reguleerimata osas; teabele juurdepääsu korraldamise üle riikliku järelevalve teostamise korra.
  • seadust ei kohaldata: riigisaladuseks oleva teabe suhtes; juurdepääsu võimaldamisel avalikele arhivaalidele arhiiviasutuste poolt arhiiviseaduses ja selle alusel sätestatud korras; märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduses sätestatud korras märgukirjadele ja selgitustaotlustele vastamisele, kui vastamine eeldab jäädvustatud teabe analüüsimist, sünteesimist või täiendava teabe kogumist ja dokumenteerimist; teabele juurdepääsupiirangute, juurdepääsu eritingimuste, korra ja viiside osas, juhul kui need on eriseaduses või välislepingus sätestatud teisiti.
  • teabevaldajaks on: riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutus; avalik-õiguslik juriidiline isik; eraõiguslik juriidiline isik ja füüsiline isik käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustel.
    • eraõiguslikule juriidilisele isikule ja füüsilisele isikule laienevad teabevaldaja kohustused, kui isik täidab seaduse, haldusakti või lepingu alusel avalikke ülesandeid, sealhulgas osutab haridus-, tervishoiu-, sotsiaal- või muid avalikke teenuseid, - teabe osas, mis puudutab nende ülesannete täitmist.
    • teabevaldajaga võrdsustatakse:
      1. ettevõtja, kes on kaubaturul valitsevas seisundis, omab eri- või ainuõigust või loomulikku monopoli, - teabe osas, mis puudutab kaupade ja teenuste pakkumise tingimusi, hindu ja nende muudatusi;
      2. mittetulundusühing, sihtasutus või äriühing, mille liige, asutaja või milles osaleja on riik, kohaliku omavalitsuse üksus või avalik-õiguslik juriidiline isik, - teabe osas, mis puudutab riigi või kohaliku omavalitsuse eelarvest eraldatud vahendite kasutamist.
  • teabenõue on teabenõudja poolt käesolevas seaduses sätestatud korras teabevaldajale esitatud taotlus teabe saamiseks.
  • teabe nõuetekohase avalikustamise eest vastutab teabevaldaja juht, kui õigusaktiga ei ole teabe avalikustamise korraldamist tehtud ülesandeks teisele isikule.
  • juurdepääs teabele võimaldatakse teabevaldaja poolt: teabenõude täitmisega; teabe avalikustamisega.
  • asutuse dokumendiregister on digitaalselt peetav andmekogu, mida asutusse saabunud ja asutuses koostatud dokumentide registreerimiseks ja neile juurdepääsu tagamiseks peab riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus või avalik-õiguslik juriidiline isik.
Allikas: www.riigiteataja.ee

Kui organisatsioon, kus töötad, on teabevaldaja (avalike ülesannete täitja), siis tuleb kehtestada teabenõuete menetlemise kord, kas eraldi regulatsioonina või sisemises normdokumendis (nt asjaajamiskorras).

Oluline avaliku teabe seadusest:

  • Avalik teave on mis tahes viisil ja mis tahes teabekandjale jäädvustatud ja dokumenteeritud teave, mis on saadud või loodud seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites. Teabenõude saab esitada dokumenteeritud informatsiooni kohta
  • Kas on määratud vastutavad isikud teabenõuetele vastamise või muu info edastamise eest. Töötaja saab anda organisatsiooni kohta käivat informatsiooni vastavalt talle antud volitustele (organisatsioonisiseselt kokkulepitud reeglitele).
  • Teabenõue tuleb registreerida selle saamise päeval või hiljemalt saamisele järgneval tööpäeval (ei pea registreerima suuliselt esitatud teabenõuet, mis on täidetud viivituseta). Kui teabevaldajal on vaja teabenõuet täpsustada või kui teabe väljaselgitamine on aeganõudev, võib ta teabenõude täitmise tähtaega pikendada kuni 15 tööpäevani. Tähtaja pikendamisest koos põhjendustega teatab teabevaldaja teabenõudjale viie tööpäeva jooksul.
  • Teabenõuetele vastamine - viivituseta, kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul. Menetluse tähtaega arvestatakse alates teabenõude registreerimisele järgnevast tööpäevast.
  • Dokumendiregistris registreeritakse:
  • 1) asutusele saabunud dokumendid ja asutusest väljasaadetud dokumendid saabumise või väljasaatmise päeval või sellele järgneval tööpäeval; 2) asutuses koostatud ja allkirjastatud õigusaktid nende allakirjutamise päeval; 3) sõlmitud lepingud. o vt ka Vabariigi Valitsuse määrus "?Asjaajamiskorra ühtsed alused"? o

    raamatupidamisdokumente dokumendiregistrisse ei kanta.

    o registrisse kantavad andmed (AvTS ?§12)

    • avalikustamisele kuuluv teave - ?§28
    • teabe asutusesiseseks tunnistamise alused - ?§35.
    Isikuandmete kaitse seadus (2003)

    *  eesmärk on isiku kaitsmine isikuandmete töötlemisel, tagades samal ajal isikule õiguse vabalt saada üldiseks kasutamiseks levitatavat teavet

    *seadus sätestab: isikuandmete töötlemise tingimused ja korra; riikliku järelevalve teostamise korra isikuandmete töötlemisel; vastutuse isikuandmete töötlemise nõuete rikkumise eest.

    *seadust ei kohaldata: füüsilise isiku poolt isikuandmete töötlemisele isiklikul otstarbel; kui töödeldakse õiguspäraselt avalikuks kasutamiseks antud isikuandmeid;

    *seaduse järgi jagunevad isikuandmed: "tavalisteks", eraelulisteks ja delikaatseteks isikuandmeteks (allikas: http://www.dp.gov.ee/index.php?id=85).

    Oluline isikuandmete kaitse seadusest:

    * Isikukoodi töötlemine on lubatud ilma isiku nõusolekuta, kui selle töötlemine on ette nähtud seaduses või määruses, muudel juhtudel peab isik andma nõusoleku, mis peab olema selge ja teadlik tahteavaldus, millega ta lubab oma isikuandmeid töödelda.

    *Haldusdokumentide koostamisel tuleb lähtuda minimaalsuse nõudest isikuandmete kasutamisel.

    o tuleb piirduda nime ja sünniaja märkimisega, kui seadus ei sätesta teisiti.

    o minimaalsuse nõude järgmine välistab võimalikud probleemid juhul, kui tulevikus esitab kolmas isik nimetatud dokumendiga tutvumiseks teabenõude.

    * Kui organisatsioonis kasutatakse isikuandmeid, tuleb sätestada kord:

    o mis eesmärgil andmeid kasutatakse

    o kellel on õigus andmeid kasutada (vastutavad isikud)

    o mis saab andmetest siis, kui neid enam ei kasutata.

    Kasulikud lingid:

    Riigikantselei juhendmaterjalid -

    www.riigikantselei.ee/dokumendihaldus

    Rahvusarhiivi juhised -

    www.ra.ee

    Riigi Teataja -

    www.riigiteataja.ee

    Andmekaitse Inspektsioon (kodanikule) - http://www.dp.gov.ee/index.php?id=85

    Artikli autor Janne Kerdo, Tallinna Majanduskooli Sekretäri- ja ametnikutöö osakonna juhataja, on andud nõusoleku vastata ka Sekretar.ee lugejate küsimustele, mis puudutavad asjaajamise korraldamist ja dokumendihaldust. Seega - kui igapäevases töös on tekkinud küsimusi, millega oma jõududega hakkama ei saa, siis pange oma mure kirja. Iga dokumendihalduse e-õppe peatüki (ilmuma hakkavad need regulaarselt kord nädalas) lõpus kommenteerib Janne üht probleemi. Oma küsimused saata julgelt aadressile janne.kerdo@tmk.edu.ee

    Osale arutelus

    • Piret Birk

    Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

    RSS

    Küsitlus

    Millal plaanid suvel puhata?

    • Juunis
      17%
      17%
    • Juulis
      83%
      83%
    • Augustis
      0%
      0%
    • Ei puhkagi suvel
      0%
      0%
    • Muu
      0%
      0%

    Valdkonna tööpakkumised

    EVR Cargo otsib JUHIABI

    EVR Cargo AS

    28. juuni 2017

    Uudised

    Käsi­raamatud

    Sekretär.ee uudiskirjaga liitumine