Sügismasenduse vastu mõtle mõtteid, mis aitavad elada

Sügismasendusest räägitakse sageli kui millestki möödapääsmatust, mis enamust meist kord aastas tabama peaks ja millest vabaneda saab alles siis, kui "» talvedepressiooni aeg käes. On siis see kurikuulus sügismasendus olemas ja mida temaga ette võtta?Psühholoog

Taimi Elenurm

arvab, et sügismasendust esineb tegelikkuses vähem kui sellest räägitakse. "Meil on ka talvetusk, kevadväsimus ja suvetüütus,"? ütleb Elenurm. "Inimese tajud on seotud ta emotsioonidega, igasse nähtusesse, ka aastaaegadesse, suhtume nii, nagu seda tõlgendame. Sügist saab tõlgendada väga positiivselt - kui ilus lehtede langemine, kui kena karge hommik, kui mõnusalt saan laualambi hämaras valguses mõtteid koondada ja millessegi süveneda, enam pole Päikest, mis kutsub seiklema, välja, uusi asju ette võtma. Teine võimalus on mõelda, et vastik sadu, pori, puud raagus, taevas madal ja hall. Sügise tõlgendamine, kas masendavaks või rõõmustavaks, on teatud mõttes harjumus - automaatne, kunagi kätteõpitud suhtumine."


Toeta muresolijat

Psühholoog tõdeb, et tõesti, suitsiidikatseid on kõige rohkem aprillis ja novembris ning teatud juhtudel on sügiselgi oma osa meeleolu languses, aga selle mõju ei tasuks ka ületähtsustada ja kõikehaaravaks muuta. Mõnikord võib sügismasendus olla heaks sildiks, et lihtsalt oma ängistust, kurbust või väsimust välja elada ja mitte öelda, mis selle taga on, ütleb Elenurm. Kui keegi räägib (sügis)masendusest, on see ometi sõnum mingi mure kohta, mida ei tasuks ehk märkamata jätta.

Kõige lihtsam viis muresolija aitamiseks on temaga juttu ajada - mitte ilmtingimata sellest murest, võib ka muudel teemadel. Iseasi, kas ta seda tahab. Ega n-ö käehoidmine pole ka alati hea variant, pigem pakkuda mingeid ühiseid tegevusi, kutsuda ta endaga kaasa kas või kõndima või teatrisse, et ta tähelepanu murest eemale juhtida. Aga neid pakkumisi peab tegema delikaatselt, teist mitte haletsedes või riivates. Teiste toetust tahetakse küll tunda, ent mitte haletsemist.

Hea rohi (mõõduka, mitte ravi vajava) masenduse vastu on piisav hulk meelepäraseid tegevusi. Kui inimene midagi pühendunult, paraja mõnusa pingega teeb, siis kergematel juhtudel unustab oma masendusegi. Tõsise masendusega tuleks siiski psühholoogi või psühhiaatri poole pöörduda, aga teisele taolist nõu anda on väga raske. Mõnikord tehakse selliste ettepanekutega rohkem kahju kui kasu.


Loo sügisesed rituaalid

üleminek suviselt muretuselt sügisesele töisele rütmile võib mõnikord teatud kohanemisraskusi tekitada. Neid aitavad mahendada igasügisesed rituaalid. Paljud inimesed on oma tegevustes natuke automaadi moodi: tahavad korduvaid asju, tunnevad ennast turvaliselt siis, kui enamus asju toimub tuttaval moel, selgitab Elenurm. Korduvad tegevused, rituaalid tagavad turvalisuse tunde. Kui firmas on välja kujunenud mingid sügisesed rituaalid, aitavad need suvelt ümber lülituda uuele töörežiimile. Kohaneda on kergem, kui säilitame teatud harjunud rütmid ja teame, et sügisel teeme alati ühtesid ja samu asju.

Eesti Ehituses, kus Elenurm töötab personalijuhina, on kombeks sügiseti läbi viia arenguvestlused. Sügisel võiks üle vaadata ka koolituspakkumised - kes mida sel aastal õppida võiks, seda enam, kui kavandatakse nagunii järgmise aasta eelarvet ja arutatakse firma arenguplaane.


Kogu endasse valgust

Paljud kurdavad sügisel vähese valguse üle. Elenurm soovitab koguda endasse valgust - näiteks vaadata aknast välja taevast. Hästi mõjub ka elava tule silmitsemine. Teisest küljest arvab ta, et eks sügisel peabki harjuma väiksema hulga valgusega, me peaksime rohkem looduse rütmidega kaasas käima. üleminek kunstlikule valgusele võiks toimuda tasapisi, ehk alles hilissügisel vajame seda rohkem. Elenurm ütleb, et vastavalt sellele kui palju on jõutud suvel "akusid"? laadida ja mis sündmused on elus olnud, tunneb inimene ka vajadust valguse ning muudegi asjade järele - vajadused muutuvad, ühel sügisel võid tunda suuremat valgusenälga kui teisel.

Aga mida teha siis, kui suures kontoris istuvad koos erinevate vajadustega inimesed, näiteks üks tahab täistulesid, teine eelistab vaid väikest laualampi? Eks see on paratamatu, et päris 100% rahul ei saa suuremates tööruumides kõik olla. Kui võimalik, võiks püüda eraldada oma töökoha kas või taimedest või akvaariumist moodustatud n-ö vaheseinaga ja kasutada sellisel enda poolt märgistatud privaatsel alal nii palju lampe kui vaja.

Kontoris võiks olla looduse rütmidega harmoniseerivad värvilaigud: kollaste lehtede ajal ergutavad kollased ja punased toonid, mis lähevad talve poole vaikselt üle sinisteks ja helelillakateks ja varakevadel uuesti helerohelisteks ja kirkalt kollasteks. Jõuluvärvid on teadagi punane ja roheline. Keegi ei hakka neli korda aastas seinu värvima, meeleolu saab detailidega luua. Mõned firmad võtavad maale teatud ajaks rendile.

Sügisel aitab organismil paremini kohaneda ka toiduvaliku muutus. Nii loomad kui inimesed hakkavad vastu talve rasva koguma, selle järele tekib lausa vajadus. Külmadelt salatitelt, mis on suvel head, võiks üle minna soojematele ja vürtsikamatele toitudele, soojadele jookidele. See on loomulik, kui sügisel rammusamat toitu tahad. Ära satu sellest paanikasse kui sügisel isu kasvab, ära hakka ennast süüdistama. Kui organism nõuab, siis rahulda esmane vajadus, aga püüa ennast siiski ka taltsutada ja piiri pidada, et mitte hiljem kasvanud kehakaalu pärast masendunud olla. Sügisese vähese valgusega päevadel on oluline lubada endale pool tunnikest või tund väljas liikumist just valgel ajal. Kes on suvel palju värskes õhus intensiivselt liikunud või sportinud, peaks seda kindlasti jätkama ka ilmade halvenedes.

Sisekujundaja

Marge Pervik
leiab, et keskkond ja aastaaegade vaheldumine kindlasti mõjuvad emotsioonidele ja tunnetele, aga üksnes sügise kaela ei tasuks ka oma masendust ajada. Pole ühtegi teist aastaaega, kus oleks nii palju erksaid värve nagu on sügislilledes ning teiselt poolt - rajuse, tormise ilmaga ei saa tekkida masendust, sest selline tugev, intensiivne emotsioon ei seostu masendusega. Ilm küll mõjutab inimest, aga pole see lähtepunkt, millest meeleolu alguse saab, ütleb Pervik.

Ruumis mõjutavad emotsioone ja meeleolu kõige rohkem värv ja valgus. Kindlasti peab töökoha, aga ka kogu ruumi valgustus olema läbimõeldud ja piisavalt tugev. Hästi valgustatud ruum tõrjub juba iseenesest sügisese tusatuju eemale. Jõuluvalgustused näiteks mõjuvad meile positiivselt, olenemata sellest, kas nad meeldivad meile või mitte. Neist tuleb helge emotsioon. Valgusevaesel ajal tuleks Perviku arvates proovida kinni püüda nii palju valgust kui vähegi võimalik. Kas pakse vanaemadeaegseid aknakardinad on ikka üldse vaja, võib-olla loobuda neist?

Võta värvid abiks

Perviku sõnul aitavad heledamad toonid sügismasendust peletada. Kel on oht masenduse tekkeks, see peaks teadlikult vältima süngeid, tumedaid toone. Juba väikeste erksavärviliste detailide abil saame meeleolu positiivselt mõjutada. Ei saa tekkida masendust, kui joon hommikul kohvi helekollasest tassist või panen lauale apelsini - see ju nagu väike päike.

Mõjub ka see, mis värvi riideid kanname. Ka sellega stimuleerime ennast juba hommikul, aga harikult lähtub riietuse valik sellest, milline emotsioon parajasti on. Võiks võtta endale põhimõtteks, et pahas tujus just kiuste panen rõõmsavärvilised rõivad selga. Aga kellel siis tujutuna sellised asjad meelde tulevad?

Milline värv kellelegi positiivselt mõjub, on individuaalne. On inimesi, kellele väga meeldib näiteks soliidne must-valge, aga mõnele võib see mõjuda masendavalt. Olles sunnitud viibima endale mitte sobivate toonidega keskkonnas, tuleb proovida lisada sinna endale meelepäraseid detaile.

Ega avatud kontoris küll väga palju omaloomingut saa kasutada, aga vaheseinte abil saab luua siiski mingi endale meeldivate elementidega ala, valida kas või kaustade kaaned seda värvi, mis hea tunde tekitavad. Tänapäeva kontorimööbel on võrdlemisi neutraalsetes toonides, sinna sobib erinevaid detaile lisada küll. Ent on ka kontoreid, kus kogu interjöör on firmastiiliga paika pandud, kus üldse ise midagi muuta ei saa.

Kontoris mõnusaks töötegemiseks sobivad üldiselt paremini heledamad toonid. Enamus inimestest eelistabki ümbritsevas ruumis just heledaid, pehmeid toone. Kindlasti ei tähenda see aga seda, et ruum peaks olema üleni ühevärviline. Paras annus erksust ja kontrasti lisab igale ruumile sära, ütleb Pervik. üldisem keskkond võiks olla piiratud värvidega, aga samas need pinnad, mis jäävad välja aktiivsest vaateväljast, näiteks põrandad, võivad olla vägagi erksad, see ei sega töötegemist. Ja kui sügismasenduses olija käib nagunii nina maas, siis ongi hea, kui pilk kohtab rõõmsat pinda.

Pervik meenutab, et kunagi uude töökohta minnes sai ta endale maja ainsa oranži kirjutuslaua. Esialgu tekitas nii ebatavaline ja silmatorkav laud temas võõristust, ta loopis laua pabereid täis, et oranži pinda võimalikult vähe näha oleks. Aja jooksul hakkas pabereid aga hoopis ükshaaval ära korjama ning tal on siiani igatsus selle laua järele, mis oli tegelikult vahva, tekitas igal hommikul positiivse emotsiooni.

Sügismasendus puudutab 3-4 protsenti põhjamaalastest

Psühhiaater

Anu Järv
ütleb, et sügismasendus on siiski olemas. Seda on teaduslikult uuritud, peamiselt Skandinaavias, ja leitud, et see puudutab 3-4 protsenti elanikkonnast. Rohkem on märgatud sügismasenduse ilminguid põhjapoolsemate laiuskraadide elanikel, aga põhjusi sesoonse masenduse tekkeks on ilmselt teisigi kui ainult laiuskraad, kus elad. Näiteks Islandil pole täheldatud nii palju sügismasendust kui mujal Skandinaaviamaades. Tõenäoliselt on oma osa sügismasenduse tekkes ka geneetilistel faktoritel.

Sesoonset depressiooni ehk sügismasendust iseloomustab kerge või mõõdukas meeleolu langus, väsimus, suurenenud söögiisu, unisus, ärrituvus. Need sümptomid tekivad tavaliselt oktoobris-novembris ja kaovad veebruaris-aprillis. Selline seisund võib tõsiselt segada inimest, aga sageli ei tulda selle pealegi, et abi otsida, räägib Järv. Sügismasenduses lastel võib tekkida kooliprobleeme.

Sesoonse depressiooni vastu võib kasutada valgusteraapiat, mida dr. Järve sõnul tehakse mitmes Eesti spaas. Kui kodus lihtsalt palju lampe põlema panna, siis see pole päris sama, sest valgusteraapias kasutatav ere valgus on 200 korda tugevam toavalgustusest. Kasu on juba mõnest seansist, aga sageli soovitatakse teha 1-3nädalane kuur (iga päev seanss) ja kuu-paari pärast kuuri korrata. Vastunäidustusi valgusteraapiale pole, see ei sobi vaid teatud ravimite tarvitamise ajal.

Nagu igasuguse masenduse puhul, tasub ka sügismasenduses abi otsida psühholoogilt või psühhiaatrilt.


LIHTSAID VÕTTEID SüGISMASENDUSE VASTU:

* tule tööle tujutõstvas riietuses

* ümbritse ennast sulle positiivselt mõjuvate värvidega

* heledamad toonid aitavad masendust peletada

* hoolitse, et ruumis oleks piisavalt valgust

* kogu endasse valgust

* otsi üles sügise head küljed ja rõõmusta nende üle

* toeta muresolijat

Osale arutelus

  • Siiri Rebane

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Küsitlus

Millal plaanid suvel puhata?

  • Juunis
    17%
    17%
  • Juulis
    83%
    83%
  • Augustis
    0%
    0%
  • Ei puhkagi suvel
    0%
    0%
  • Muu
    0%
    0%

Valdkonna tööpakkumised

Ebeta otsib BÜROOJUHTI

M-Partner HR OÜ

24. juuni 2017

EVR Cargo otsib JUHIABI

EVR Cargo AS

28. juuni 2017

Uudised

Käsi­raamatud

Sekretär.ee uudiskirjaga liitumine