Kui lapsed on sügisel nohus

Sügis on katsumuste aeg kõigile töötavatele lastevanematele. Järeltulija pidev nohune nina võib viia pingeteni tööl, kodus ja iseendas.Sügis viib lapsed koolidesse-lasteaedadesse ja emad-isad puhkuselt tööle. Mida sombusemaks ilmad muutuvad, seda tihedamini kimbutavad lapsi haigused. Haigestuvad, saavad terveks, külmetuvad uuesti. Lapsevanem on dilemma ees: tahaks hoolitseda haige järeltulija eest, aga ka töö vajab tegemist. Kuidas saada hakkama nii, et lapsed oleks põetatud ja töö tehtud?

Esimene lasteaia aasta on kõige hullem

Eriti haiged on lapsed esimesel lasteaia-aastal. Internetifoorumitest võib lugeda hirmutavaid postitusi stiilis: "Minu laps hakkas novembris lasteaias käima, alates sellest ajast on põdenud kopsupõletikku, silmapõletikku, kõrvapõletikku, kohutavat nohu-köha ja palavikuperioode ning tuulerõugeid". Päris õudne, eks ole?

Skanska Eestis personalispetsialistina töötava Maarja Kikkase lapsed läksid lasteaeda, kui vanem oli 4 ja noorem 2,5-aastane. "Ja algus oli selline, et lapsed olid rohkem kodus kui aias. Paradoks on ka see, et lapsed pole haiged ühel ajal - kui üks lõpetab, siis teine alustab," nendib naine nüüd. Hea oli nende peres see, et lapsed hakkasid lasteaias käima sügisel, aga tööle läks Maarja alles veebruaris. Nii oli kõigil aega harjumiseks.

"Lapsed ei ole ette valmistatud olema suures rühmas. Suur hulk lapsi, uued inimesed - kõik see väsitab," ütleb Tallinna Piiri lasteaia juhataja Eve Liigmann. Ta peab väga oluliseks ka ema psühholoogilist valmisolekut lapsest eemalduda, edu tagab koostöövalmidus lasteaiaga. "Näiteks kodune menüü võiks olla lasteaia omaga sarnane."

Haigestumise ajad on aastati üsna sarnased. "Sagedamini haigestuvad nii lasteaia- kui ka koolilapsed enam talvisel perioodil, kui viibitakse rohkem rahvarohketes ja kinnistes ruumides," räägib Telliskivi perearstikeskuse perearst Helena Hansen. "Eriti vastuvõtlikud haigustele on väikelapsed. Haigestutakse ülemiste hingamisteede infektsioonidesse."

Ka Maarja sõnul on peamised laste kimbutajad nohu ja köha. Ja lasteaeda ei taheta lapsi võtta juba väikese nohuga. "Ka nohu ja köha on haigused, mida peab ravima," ütleb Eve Liigmann. On vanemaid, kes arvavad, et lapsele ongi kõige ohtlikum kokkupuude teise nohuse põngerjaga. "Haigestunud laps peab jääma kodusele ravile, et mitte nakatada teisi samas kollektiivis käivaid lapsi," räägib arst.

Tegelikkuses on tihti teine lugu - ikka leidub lasteaias tilkuvaid ninasid. "Muidugi mulle ei meeldi, kui lasteaeda tuuakse nohuseid lapsi, aga olen samas ikkagi mõistev - kui nohu on juba kusagil lõppjärgus ja ei nakka enam,"? arvab Maarja. "No mis seal siis ikka, sest ega kellelgi ei ole võimalik lõputult kodus olla."?

Pidev kombineerimine

Seaduse järgi saab alla 12-aastase lapse kodus hooldamise eest 100% hüvitist 14 kalendripäeva jooksul. Aga kui sisse tuleb rütm nädal kodus, nädal lasteaias? Kui vanem enam hästi tööle ei jõuagi? Tahaks olla lapse juures, aga töökaaslaste näod lähevad üha rohkem vingu. Keegi peab ju töö ära tegema.

"Kui kõigi laste haigustega võtaks ise haiguslehe, ei saaks tööl ollagi," räägib Maarja. Õnneks on Maarja lastel olemas vanavanemad. Kõigepealt räägitaksegi nendega läbi. "Aga kuna tänapäeval käivad ka vanaemad tööl, on see üks suur peavalu ja kombineerimine."

Enamasti on ikka ema see, kes haige lapsega koju jääb. "üksikutel juhtudel jääb haige lapsega koju ka vanaema või tädi, kui alles tööle asunud vanematel ei ole kuidagi võimalik ise koju jääda," räägib Helena Hansen oma kogemustest.

Kõigil ei ole pereringist abi loota. Väga raske on ka inimesel, kes last üksi kasvatab. Siin võib olla lahenduseks lapsele haiguse perioodil hoidja palkamine. Selle võimaluse kasutamine taandub aga rahale ja sobiva inimese leidmisele. Päris väikese juurde ei saa igasugust hoidjat ju võtta.

Õnneks on viimasel ajal sagenenud isade hulk, kes jäävad lapsega haiguslehele. On perekondi, kus jäädakse laste juurde kordamööda. Ka Maarja peres on laste isa päris tihti koju jäänud. "Ta on võtnud isegi haiguslehe," lausub naine. "Mehel ei jää kodus olemise pärast asjad tegemata, tal on võimalik tööd teha ka kodust."

Seda, et isad on hakanud rohkem koju jääma, on märganud ka Helena Hansen. Tõepoolest, miks peaks olema ainult ema see, kes haiget last kodus põetab? Isa saab lapsega samuti hästi hakkama ja ühiskond liigub järjest enam selles suunas, et tööandja ei saa Å?okki, kui meessoost lapsevanem teatab lapsega haiguslehe võtmisest.

Suhtumise küsimus

Pidev töölt puudumine tekitab muidugi pingeid ja probleeme. Kui häda on suur ja midagi ei aita, oleks parim tööandjaga vestelda ja proovida koos lahendusele jõuda.

Lapsevanemana on õigused ju kõigil olemas, aga oluline on ka suhtumine. Töötajast peaks siiski välja paistma ka huvi teha oma tööd. Ja teistpidi - loomulikult tahab töötaja tunda, et temast hoolitakse, teda kuulatakse ja ollakse valmis välja pakkuma lahendusi. Probleemi korral peavad olema mõlemad pooled valmis seda tunnistama.

Maarja arvates on see kahe otsaga asi. "Töökohas küll keegi ei keela ega ütle midagi, aga kui on uus töökoht, tahad anda endast parimat," leiab ta. "Paratamatult tekivad süümepiinad. Keegi peab ju töö ära tegema. Kui oled võtnud töö vastu, siis pead selle ka ära tegema."

Tööandjatest peab ka aru saama - haiguslehel töötajale tuleb asendaja leida. Tihti võib töö iseloom olla selline, et keegi teine sellega päris hakkama ei saagi. Mis võiks olla lahendus?

Maarja on poole kõrvaga kuulnud asendustöötajate süsteemist, mis mõnel pool välismaal kasutusel. "Ei teagi, mis oleks parim lahendus. Võiks mõelda küll asendustöötajate koolitamisele, aga ei kujuta seda siiski reaalselt ette."

Aga mida arvaks naine sellest, kui tööandja pakuks vanematele võimalust lapsele haiguse ajaks hooldaja palgata? "Seda võiks täitsa mõelda. Ainus "aga", mis mulle kohe pähe torkab, on see, et kust leida selline suurepärane hoidja, kes on nõus hoidma haigeid lapsi,"? arutleb Maarja. "Ja kindlasti peaks see siis olema üks ja sama inimene, sest on mõeldamatu, et lapse juurde tuleb iga kord võõras, eriti veel haiguse ajal, kui tegelikult just emmet tahetakse."?

Päevarutiin abiks

Lapsed on muidugi erinevad. Mõni ei ole üldse haige, teisel ei õnnestu nädalatki järjest tervena aias käia. "Vähene õues viibimine, organismi vähene karastatus," loetleb Eve Liigmann võimalikke põhjuseid, miks mõni laps on haigem kui teine.

"Soovitav on lasteaialapsel hoida kindlat päevaplaani ka kodus - nii tervisliku toitumise kui ka puhkamise osas ning viibida võimalikult palju värskes õhus," soovitab Helena Hansen. Päevakava tähtsust rõhutab ka Eve Liigmann. Hea on, kui lapsel on kodus samasugune päevakava nagu lasteaias. See tekitab lapsel vähem stressi ja aitab kohaneda.

Tähtis on ka, et vanemal oleks aega ja tahtmist lapsega tegeleda. "Ärge unustage last kiita tema väikeste saavutuste või kordaminekute puhul, leidke aega lapsega tegelemiseks ja mängimiseks," ütleb Helena Hansen.

Süütunne vaevab

üldiselt katsub Maarja haiguslehte võtta võimalikult vähe või olla kodus puhkusepäevade arvel. Lastega kodus olles pühendub ta küll nende põetamisele, aga kuidagi tulevad töömõtted aeg-ajalt ikka pähe ja rõhuma hakkab süütunne. Küllap on viimane üks põhjustest, miks vanemad haige lapse kõrvalt vahel isegi liiga kiiresti tööle lähevad. "Alati leidub vanemaid, kes kipuvad tööle enne, kui laps paranenud on," räägib Helena Hansen. "Kui laps on paranemas, siis olenevalt läbipõetud infektsioonhaiguse raskusest ja kestusest annab arst soovituse kui pikalt lastekollektiivist eemal olla."

Lasteaia juhataja Eve Liigmann leiab, et on erinevat tüüpi vanemaid. On neid, kes ravivad oma lapsed hoolikalt terveks, ja neid, kes hoiavad last kodus ainult nädala või mõne päeva ning toovad siis lasteaeda. "Sellise ravi tulemusena jääb laps ikkagi haigeks ja peab kodus olema veel kauem," ütleb ta.

Samas pole kasu ei süümepiinades töötajast, kes tööl olles pühendumise asemel mõtetes rohkem haige lapse juures on, ega ka lapsevanemast, kes põdeva järeltulija palavikku mõõtes peas tegemata tööde osas arvestust peab. Töösuhetes on see mõlema poole jaoks probleem ja üheskoos võiks ka lahendusteni jõuda. Ei tohiks peljata kas või ülemusega silmast silma nõu pidada. Ilmselt on temalgi lapsed. Või saavad kunagi olema.

Hooldushüvitis

Hooldushüvitist makstakse kindlustatud isikule töövõimetuslehele märgitud töö- või teenistuskohustuste täitmisest vabastuse esimesest päevast alates.

Alla 12-aastase lapse kodus hooldamise korral makstakse hüvitist ühe kalendripäeva eest 100% ja haiglas põetamise korral 80% ühe kalendripäeva keskmisest tulust.

Alla 12-aastase lapse hooldajal on õigus saada hoolduslehe alusel hüvitist kuni 14 päeva eest.

Haige perekonnaliikme kodus põetamise või alla 16-aastase puudega lapse hooldamise korral makstakse hüvitist ühe kalendripäeva eest 80% ühe kalendripäeva keskmisest tulust.

Haige perekonnaliikme kodus põetamise korral on hooldajal õigus saada hoolduslehe alusel hüvitist kuni 7 päeva eest.

Alla 3-aastase lapse või alla 16-aastase puudega lapse hooldamise korral, kui lapse hooldaja ise on haige või talle osutatakse sünnitusabi, on hooldajal õigus saada hoolduslehe alusel hüvitist 80% kalendripäeva keskmisest tulust kuni 10 päeva eest.

Hooldushüvitise arvutamise näide:

Mart on töölepinguga töötaja, kes oli märtsis 2006 kaheksa päeva hoolduslehel oma 5-aastase lapsega. Hooldushüvitise arvutamise aluseks on eelnenud kalendriaasta ehk 2005. aasta sotsiaalmaks. 2005. aastal maksti Mardi eest sotsiaalmaksu 23 100 krooni (seega tulu 23 100/ 0,33 = 70 000 krooni) ja ta oli 15 päeva töövõimetuslehel. Nii on Mardi kalendripäeva keskmine tulu 70 000/ 350 (365 miinus 15 töövõimetuslehel oldud päeva) = 200 krooni. Hooldushüvitist saab ta 8 päeva eest, kuna hooldushüvitist makstakse esimesest päevast. 8 (päeva)x 200 (kalendripäeva keskmine tulu) = 1600 krooni. Hooldushüvitist makstakse alla 12-aastase lapse puhul 100% ulatuses. Hüvitiselt peetakse kinni ka tulumaks, nii et kätte saab Mart 1232 krooni.

Osale arutelus

  • Kätlin Vainola

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Strand SPA & konverentsihotell trumpab konkurendid üle rikkaliku kogemustepagasiga

Lääne-Eesti suurimal konverentsikeskusel on 25 aastat kogemusi ürituste korraldamises. See fakt saadab kindla sõnumi klientidele – võimekas ja usaldusväärne, professionaalne ja kvaliteetne. Just selline koostööpartner on Strand.

Kuninglik Saku mõis – pealinnast vaid 11 km kaugusel

Tallinnast vaid 11 km kaugusel rohelusse mattunud Saku mõis sobib suurepäraselt nii koosolekute, seminaride, konverentside kui firmapidude korraldamiseks. Väärika ajalooga Saku mõisa peahoone pärineb 1820. aastast ning on oma rikkaliku-luksusliku dekoori ja laemaalingutega üks Eesti kaunimaid.

Küsitlus

Millal plaanid suvel puhata?

  • Juunis
    17%
    17%
  • Juulis
    83%
    83%
  • Augustis
    0%
    0%
  • Ei puhkagi suvel
    0%
    0%
  • Muu
    0%
    0%

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Teabevara

Sekretär.ee uudiskirjaga liitumine