Lugeja kirjutab: Linnaelu versus maaelu

Viimastel aastatel olen kogenud elustiili kolme varianti: elanud ja töötanud Tallinnas; elanud väljaspool linna ja tööl käinud pealinnas; hetkel elan ja töötan väljaspool Tallinna. Olen täheldanud mitmeid erinevusi linna- ja maaelu vahel, mida siinkohal jagaksin.

Transport

Esimesena tuleb mõttesse just liikluskorraldus. Tallinnas pole probleemi, kas asud ühes või teises linnaosas. ühistranspordi näol on logistika suurepäraselt arenenud. On asukohti, kus liiklus on harvem, kuid vähemalt iga poole tunni tagant mingisugunegi transpordivahend liigub. Valikuvõimaluseks on sh ka takso kutsumine, antud teenust pakuvad rohkelt erinevad firmad.

Maal elades olen transpordi osas aga enam kammitsetud. Bussiliiklus on kohati naljakaski, kuna erinevate asulate vahel on see väga lünklik: heal juhul käib buss kaks korda päevas. Bussiga jõuaksin Tallinnasse pooleteise tunniga, kuna buss sõidab läbi erinevate asulate kohati ka kruusateel. Kusjuures kõige otsemat maanteed mööda jõuab linna poole tunniga. Sõidugraafik pole parem ka, kui Tallinnast asulasse sõita.

Teine lugu on rongiliiklusega, mis enamalt jaolt on väga täpne, kui välja arvata raudteeremondid ning talvekülmad. Esindatud on kaks vedajat: Edela- ja Elektriraudtee. Kitsaskohaks on, et Tallinna poole liigub elektrirong limiteeritud korrad päevas; tagasi samamoodi. Plussiks on, et rongiliiklus katab tihedalt tunniste vahedega hommikuse aja nii linna kui tagasi, samuti kuni pooleteisetunnise vahega tööpäeva lõputunnid, kuid lõunane liiklus on peaaugu olematu. Õhtune pidutsemine ja kesköine kojujõudmine on aga välistatud.

Kui marsruuttaksode liiklus Tallinna lähiümbruses pole tihedamate killast, kuid alternatiiviks on ta siiski, siis kohas, kus mina elan, viimast enam ei eksisteeri. Ajal, mil ta siiski oli sõiduvõimaluseks, ei saanud selle liiklemise viisile kindel olla, kuna tihti jäi mõni sõit vahele. Samuti oli mõttekas pool tundi enne väljumist järjekorda end võtta, sest sõidukohti oli kindel arv. Talvel miinuskraadidega külmetada pole just vaimustav, kuna ootepaviljoni pole.

Selles suhtes on linnas etem elada. Liiklemiseks on erinevaid võimalusi, kuid vahemaad on ka suuremad, kui maal. Et ühest linnaosast teise jõuda, piisab minu elukohas poolest tunnist jalutuskäigust. Kaaludes erinevaid võimalusi, leidsin siiski vajaliku auto hankida, et liikumisvabadus püsiks, mis linnas olemas oli.

Tööelu

Tööle jõudmisel on kindlasti eelis maal, kuna autoliikluses ei esine ummikuid, millega linnainimene alatasa kokku puutub kui ka inimene, kes maalt linna tööle käib. Samas kiidavad isikud, kes linnast maale tööle liiguvad, et neil on sõidutee vaba kogu ulatuses, kuna liiklusvool on tihe just linna suunas. Rongiliiklus on suhteliselt täpne tähele panemata remonttööde perioode. Kui ilmataat üllatab, on vaid esimese rongi väljumine vahele jäänud. Samuti on rongide väljumine ajastatud nii, et tööle jõuaks nii kella kaheksaks kui üheksaks.

Töine atmosfäär oleneb firma enda tegevusest ja plaanidest. Ainuke erinevus minu arust on inimeste suhtumises. Maal tunduvad inimesed kuidagi rahulikumad kuigi lähenevad kitsaskohtadele sama kirglikult kui linnas töötajad. Suurem erinevus mu meelest on pigem selles, et väiksemas kohas teavad inimesed enam kaastöötaja kohta, kui elatakse ja töötatakse samas asulas; kuulujutud on varmamad levima. Linnas inimesed saavad oma töö- ja eraelu kergemini eraldiseisvatena hoida, kuna liigutakse kolleegidest erinevas suhtlusringkonnas. Väiksemas kohas on tööandjaks paraku vaid mõned firmad, kus juhtub ka seda, et erinevad põlvkonnad töötavad samas ettevõttes. Nii teatakse hästi ka pere tausta.

Looduse lähedus

Vastukaaluks linnale, on maal akna taga puudesalu. Välja minnes olen kümne minutiga metsarajal. Jõe äärde jalutama jõuan vaid minutiga, sest veevool on mu majast järgmise hoone taga. Rongiga koju tulles ning üle rippsilla jalutades kaovad töömõtted kui pühitult. Silmale avanev loodusevõlu on võrratu ning aastaaegade vaheldumine on tajutav hetkega. Loodus lausa kutsub õue jalutama, jalgrattaga sõitma. Maal elades liigun ma enam ning kindlasti oman tervislikumat eluviisi. Linnas tajub loodust vaid õhutemperatuuri vahetumisega, muru rohelusega või kolletumisega, lume mahatulekuga.

Suhtlemine

Tallinnas igal sammul on ümbritsevad inimesed: nii tööl, elukohta minnes/tulles kui tänaval. Omaette olla on aeg vaid kodus, kui kedagi teist ei ole. Kuna enamus mu tutvusringkonnast elab Tallinnas, siis suhtluselu on tihe. Tallinnas käime sõpradega üksteisel külas, istume erinevates pubides, restoranides. Samas elu on piisavalt kiire, et teinekord jääb suhtlemise vahele mitmeid kuid, kuigi oleme elanud ühes tänavas.

Maal elades ei tunne ma eriti kedagi. On mõned (pere)tuttavad, sugulased, keda tean, kuid tihedalt ei lävi. Tavaliselt kohtume üksteise juures, kuna siinses ainsas pubis on põhiklientuuriks kohalikud "naljamehed"?. Iseendaga olemiseks jääb nii rohkem kvaliteetset aega. Tunduvalt rohkem aega on lõpetada pooleliolev raamat, tegeleda rahulikult õhtusöögi valmistamisega, kuulata ahju küttepraginat.

Kummalisel kombel olen aga täheldanud, et kuigivõrd maal elades mul igal hetkel enam pole võimalik sõpradega kohtuda, siis pean nendega enam sidet küll telefoni ja interneti vahendusel ning seda suuremini hindan koosveedetud aega, kui nendega aeg-ajalt Tallinnas kohtun. Leian, et nad ise leiavad tihemini tee küllatulekuks, kui siis, kui elasin neil peaaegu kõrvalmajas. Tallinlased otsivad erinevaid võimalusi, kuidas linnaelust aeg maha võtta ning maal jõudu koguda.

Isik, kes pole linnaelust teistsugust näinud, ei kujutagi end ette maal elamas. Samas soovitan soojalt proovida elu väljaspool suurt keskust. See on omaette kogemus, mis avab endas erinevaid tahke, mille olemasolust aimugi pole. Linnaelule lisab adrenaliini elutempo, mis kaasneb. Maaelu on tunduvalt rahulikum, ka ise oled mõnes mõttes tasakaalukam ja sügavam. Linnas on kõik kättesaadav: poed, teatrid, kinod jm. Maal on aga loodusega seotus tihedam. ükskõik, kuidas vaadata, leidub nii linna- kui maaelu juures plusse ja miinuseid. Kõige õigem on leida enda jaoks sobivaim.

Osale arutelus

  • Merle Kuurberg

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Järveveere puhkekeskus ootab külastajaid nii suvel kui talvel

Maalilisel Võrtsjärve kaldal Valma külas asuv Järveveere puhkekeskus on suurepärane paik suveürituste, seminaride, pulmade ja talvepäevade korraldamiseks.

Krahv Mannteuffeli suvemõis (Kursi jahiloss)

Eestimaa keskel, käänuliste Pedja ja Kaave jõgede vahelisel alal on ellu ärganud üks vana ja majesteetlik hoone. See on krahv Mannteuffelile kuulunud suvemõisa peahoone aastast 1888, rahvasuus tuntud kui Kursi jahiloss. Seda maja võiks nimetada ka Eesti jahilosside krooniks, ajaloole on väärikas koht tuttav juba 130 aasta jooksul.

Küsitlus

Millal plaanid suvel puhata?

  • Juunis
    17%
    17%
  • Juulis
    83%
    83%
  • Augustis
    0%
    0%
  • Ei puhkagi suvel
    0%
    0%
  • Muu
    0%
    0%

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Teabevara

Sekretär.ee uudiskirjaga liitumine