Kontorielu Kreekas - rõõmu igast tööpäevast

Töö on kreeklastele tähtis nii eneseteostus ja suhtlemisvõimalus ning sisustab nii suurema osa päevast. Karjäär ja positsioon on kreeklaste jaoks väga olulised.Kreeklastele meeldib kontorites asju ajada, ringi sebida ja inimestega suhelda, seepärast püüavad nad end enamasti kontoritöö peale sokutada. Massturismi arenguga viimase poole sajandi jooksul on tekkinud suur hulk uusi administreerivaid kontoritöökohti, mis võimaldab igaühel endale meelepärane rakendus leida. Tööpuudus on Kreekas suhteliselt madal (olenevalt piirkonnast 4 - 11%), kuid mõjukamate ametikohtade pärast käib siiski kõva konkurentsivõitlus. Lihttööd uhketele ja väärikatele kreeklastele eriti ei meeldi, nii jäetakse suurem osa välistest töödest, nagu näiteks põllumajanduslikud hooajatööd ja ehitamine peamiselt Albaaniast, Bulgaariast ja Rumeeniast pärit võõrtöölistele. Ka koristajatöö ei ole Kreekas eriti populaarne - see torkab võõramaalasele silma kasvõi räpasevõitu tänavatest või räämas linnapildist.


Grafiokraatia

Ametnikke, asjamehi ja kontoriinimesi on Kreekas palju. Väidetavalt tuleb iga otseselt tootmises tegeva töötaja kohta viis kontoritöötajat või ametnikku. Kreeka bürokraatia on nii kuulus, et selle kohta on isegi eraldi sõna välja mõeldud - grafiokraatia. See tähendab, et iga küsimuse lahendamisega tegeleb tohutu hulk ametnikke, eeskirjad ja regulatsioonid muutuvad iga uue valitsusega ning asjaajamise täpne kord selgub tihti alles protseduuri käigus - nagu parasjagu vastutav ametnik otsustab. üheks sellise segaduse otseseks tulemuseks on ka Kreeka linnade tänavapilt. Linnaplaneerimise ja ehituse reguleerimisega tegelevad ametnikud muudavad nõudeid väga sageli, meelevaldselt ja kaootiliselt ning oma maju laiendavad kreeklased ja kinnisvaraarendajad on sunnitud järgima tihti üksteisele vastukäivaid ettekirjutusi ja planeeringuid. Paljud ehitajaid on aga sootuks loobunud ametlike ehitus- või laienduslubade taotlemisest ning ehitanud just nii, nagu nende fantaasia ja võimalused parasjagu lubavad.

Bütsantsi mõju ei avaldu Kreekas ainult kiriklikus kunstis ja arhitektuuris. Asjaajamises valitsevad ranged hierarhilised suhted, tutvused, telefoniõigus ning pöörane venitamine. Kui õigeid inimesi tunda, on kõik võimalik. Kui ei tunne, siis on võimalik ainult teoreetiliselt. Praktikas takerdub asjaajamine mitmesugustesse kooskõlastustesse ja dokumentide koostamisse. Koopiaid tuleb saata paljudesse erinevatesse instantsidesse ning ametnikel ja asjameestel on õigus kõike muuta ja ümber otsustada.

Sarnaselt keeruline hierarhia valitseb Kreekas ka ettevõtetesiseselt. Alati leidub mõni autoriteetsem ülemus, kelle arvamust ära kuulamata ei saa asjaga edasi minna, kuid kes pole parasjagu kohal. ülemuse ootamine annab aga võimaluse kõnealuse küsimuse üle pikalt ja kärarikkalt diskuteerida.


Avatud uksed

Suhtlemishimuliste ja uudishimulike kreeklaste kontorite uksed on sageli kogu aeg avatud. Kreeklased ise ütlevad, et enne viimast suurt immigrantidelainet polnud vargused ja kuritegevus Kreekas probleemiks, uste lukustamine seega pigem takistas töötamist. Keegi suurest sõbralikust töötajaskonnast märkab sisenejat nagunii ning võõral ei lasta kaua üksinda ringi vaadata. Kõik tunnevad kõiki ning tundmatu siseneja käest küsitakse kiiresti, kuidas saab teda aidata ja kelle juurde ta tuli. Sageli tänavale, katusele või terrassidele avatud büroode uksed hoitakse kinni pigem suviti suure kuumuse eemalhoidmiseks kui kaitseks võõraste eest.

Tööjõupoliitika "iga asja jaoks eraldi inimene"? soosib ka valvur-uksehoidjate ametispidamist, kuigi reeglina on sellise ametniku ülesanne kolleegidega lobiseda, kohvi juua ja suitsu teha. Võretatud aknad ja lukus uksed olevat just riiki imbunud võõrtööjõu kaasa toodud probleem. Tänapäevased büroomajad on muidugi varustatud kaasaegsete turvasüsteemidega ning osa kontrollist sisenejate-väljujate üle on usaldatud arvutite hooleks.


Suitsetamine töökohal, kohvijoomine kõikjal

Kreeklased joovad väga palju kohvi. Selle tegevuse juures on sageli joogist endast olulisem kohvijoomise juurde käiv vestlus, võimalus töökohalt kohvikusse lipsata ning seal mõnusalt aega veeta. Kontorites kohvi valmistamise võimalus puudub, kuid sagedast kohvipauside pidamist see ei sega - alati on läheduses mõni kohvik, kuhu saab vestlust ja suitsupausi nautima minna. Või tuuakse sobivad joogid kohvikust kontorisse kohale. Kreeka kohvikute kohvivalik on väga lai, alates jäätükkidega frappest ning lõpetades kuuma kange türgi kohviga, mida pärast 1974 aasta Küprose sõda nimetatakse kreeka kohviks - elliniko kafe. Kohvitopsidega tänavatel jooksvad inimesed ei ole seega ettekandjad, vaid normaalsed kontoritöötajad, kes on lihtsalt teel lähedalasuvast kohvikust tagasi tööpostile. Kohvi tööle kaasavõtmise komme on levinud kõigis ametites - kohvikutest toodud topse kohtab taksodes, bussides, ehitustel ja muidugi kõigis asutustes. Haruldane pole ka pilt, kus tänaval liiklust reguleeriv või autojuhti kontrolliv politseiametnik dokumentide uurimise ajaks oma kohvitopsi kontrollitava auto katusele või kapotile asetab.

Suitsu- ja kohvipause on palju ning nad on pikad. Kuna suitsetamiseks Kreekas eraldi kontorist välja minema ei pea - suitsetamine on enamuses asutustes lubatud - eelistavad kreeklased teha töös pause, et juua kohvi kohvikutes. Täiesti normaalne on, et ametniku kohvipaus venib tunni- pooleteise pikkuseks ning niikaua kogu asjaajamine seisab.


Palka makstakse lobisemise eest

Kreeklastele meeldib palju ja pikalt rääkida. Temperamentsete inimestena tõstavad nad tihti häält, žestikuleerivad kätega ja räägivad mitmekesi üheaegselt. Asjaajamise kiirusele ja töö selgusele selline segadus aga oluliselt kaasa ei aita ning lihtsamategi küsimuste otsustamine võib päris kaua aega võtta.

Mobiiltelefonihelin katkestab enamasti pooleli olnud tegevuse või vestluse ning isegi kui helistab isiklik sõber või kõne pole muidu tööga seotud, lobiseb kreeklane telefoniga pikalt ja emotsionaalselt. Arutelu või tööülesanne, mis seetõttu pooleli jäi, võib oodata. Kolleegid ei pane selliseid sunnitud katkestusi üksteisele pahaks, vaid veedavad niikaua aega muudel teemadel lobisemisega. Või lähevad kohvi jooma.

Samas on telefon põhiline suhtlusvahend. Interneti võimalusi kasutatakse vähe ja ekraani kaudu suhtlemisele eelistatakse helistamist või isiklikku kohtumist. Palju kasutatakse ka faksi. Asjalikul kreeklasel on tihti kaks mobiiltelefoni - isiklik ja töötelefon. Lobisemist jätkub mõlema jaoks, sageli üheaegselt.


Vaene riik, rikkad inimesed

Öeldakse, et Kreeka on vaene riik, kuid kreeklased on jõukad inimesed. Kreeklane on oma töötegemise üle uhke. Hilise ööni askeldamist ja pidevalt hõivatud olemist peetakse auasjaks. Kui palju selle ajaga tegelikult korda saadetakse, ei oma seejuures kuigi suurt tähtsust. Tööviljakuse näitaja poolest ei ole Kreekal Euroliidu edukamate riikide hulka asja.

Ametliku tööpäeva pikkus on Kreekas väga paindlik suurus. Riigiasutustes algab töö kell 8 ja lõpeb kl 13 ja 15 vahel. Riigitöötajad saavad Kreekas suhteliselt kõrget palka ning seetõttu on ka riigiametisse soovijaid väga palju. Isegi nii palju, et väidetavalt ei piisa kõrgemas riigiametis koha saamiseks konkursi võitmisest, vaja on veel ka võimsaid tuttavaid ja muid mõjutusvahendeid. Lühikesed ametlikud tööpäevad on ka pankades, kindlustuses ja muudes tõsisemates asutustes, mis peavad uksed hommikul täpselt kellapealt avama. Kreeklastele meeldib kaua magada ning vara alustatud tööpäeva kompenseeritakse eriti varase töölt lahkumisega.

Eraettevõtetes ja teenindus- ning kaubandusasutustes aga on tööpäevad pikad. Tööpäev algab hommikul, kuidas parasjagu viitsimist on, enamasti kella 10 paiku. Kuid tavaline on, et firmades lõpetatakse töö kell 9 või 10 õhtul, pärast mida minnakse külluslikule õhtusöögile.

Lõunavaheaeg on Kreekas pikk, kuid söögile lõunavaheajal erilist rõhku ei panda. Siestat peetakse tavaliselt kella 13 - 16, palavate ilmadega aga pikemaltki. Nagu juba mainitud, riigiametnikud ja finantsasutuste töötajad pärast siestat enam tööle ei ilmugi, selle asemel toimetatakse isiklikke asju, käiakse shoppamas, istutakse kohvikus ja lobisetakse. Kellel võimalus koju lipsata, teeb siesta ajal lõunauinaku.


Ikoon arvuti kõrval

Traditsiooniliselt usklike inimestena toovad kreeklased religioosse sümboolika, kõikvõimalikud ristid, ikoonid ja pühakute pildid ka kontorisse kaasa. Kuigi tõsine palvetamine jääb ikkagi kirikutesse, on harjumus pühapildi ees risti ette lüüa inimestes nii tugevalt sees, et mõnikord võib hardushetki näha ka kontorites ja äriruumides.


Rõõmu igast tööpäevast

Asjalikule põhjamaalasele tundub kreeklase tööpäev lõbus, kerge ja huvitav. Tõenäoliselt see nii ongi. Elurõõmsad kreeklased naudivad iga hetke ning tööpäev ei ole erand. Selles mõttes on meil neilt mõndagi õppida.

Osale arutelus

  • Jaano Martin Ots

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Krahv Mannteuffeli suvemõis (Kursi jahiloss)

Eestimaa keskel, käänuliste Pedja ja Kaave jõgede vahelisel alal on ellu ärganud üks vana ja majesteetlik hoone. See on krahv Mannteuffelile kuulunud suvemõisa peahoone aastast 1888, rahvasuus tuntud kui Kursi jahiloss. Seda maja võiks nimetada ka Eesti jahilosside krooniks, ajaloole on väärikas koht tuttav juba 130 aasta jooksul.

Valma Seikluspark pakub uusi võimalusi konverentsideks ja koolitusteks

Lõuna-Eestis, 55 km Tartust Viljandi suunas ja 23 km Viljandist Tartu poole asuv Valma Seikluspark avas uue kaasaegse konverentsihoone, pakkudes senisest veelgi mitmekülgsemaid võimalusi ühendada seminarid, töötoad või koolitused õhtuse lõõgastusega seikluspargis ning meeleoluka firmapeoga.

Küsitlus

Millal plaanid suvel puhata?

  • Juunis
    17%
    17%
  • Juulis
    83%
    83%
  • Augustis
    0%
    0%
  • Ei puhkagi suvel
    0%
    0%
  • Muu
    0%
    0%

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Teabevara

Sekretär.ee uudiskirjaga liitumine