Trükivea leidmiseks lase tekstil seista või kasuta kõrvalise inimese abi

Vatslavat Cdgrimbae'i ükiololis lbäi viudid umiruusele sauudb imennie lugeda tkstei igesi siis, kui õgeil khaol on viad sndõae esenime ja vanmiie thät. üjääleund tehäd vivaõd olla savleisus jreroäakrjs, kiud see ei rasedkna olliueslt lmegusit: ienmnie leob snõu mtite thät-thäe haaavl, viad trveuikna.

(Vastavalt Cambridge'i ülikoolis läbi viidud uurimusele suudab inimene lugeda teksti isegi siis, kui õigel kohal on vaid sõnade esimene ja viimane täht. ülejäänud tähed võivad olla suvalises järjekorras, kuid see ei raskenda oluliselt lugemist: inimene loeb sõnu mitte täht-tähe haaval, vaid tervikuna.)

Selline ahelkiri on (tõsi, inglisekeelsena) liikunud Internetis juba aastaid, teadaolevalt vähemalt alates 2003. Kuigi viidatud informatsiooni tuleb suhtuda skeptiliselt - Cambridge'is ei ole tegelikult vastavat uurimust läbi viidud - on fakt, et suurem osa inimesi saab kirjutatu kõigele vaatamata suuremate raskustega läbi lugeda, huvipakkuv.

Kui jätta kõrvale seletused, mis seda fenomeni põhjustab (ning milline osa ülalolevast lausest tõene on), on see hea näide iseloomustamaks, miks jäävad kirjutajatel nende endi trükivead tähele panemata, kuigi nad on võimelised samu vigu teiste tekstides kohe üles leidma.

Lase kirjutatu teistel üle lugeda

Kui ühe kirja või artikli kallal kaua aega "muneda", ei ole kirjavigade otsimisest enam eriti abi, sest sisuga harjunud aju hakkab trükitekstist lihtsalt üle libisema ning nägemise asemel mälu kasutama. Siis ei ole enam vahet, kas paberil on "tekst" või "tekts", kontrollija loeb ikkagi nii, nagu õige on - "tekst".

Seetõttu tuleks tähtsad kirjad, mille kirjutamise kallal palju vaeva on nähtud, lasta mõnel võõral üle lugeda - kõrvaline isik märkab vigu oluliselt paremini kui kirjutaja ise. Sama efekti annab ka paberi sahtlisse panemine ning nädala aja pärast uuesti üle lugemine - siis on isegi kirjutaja võimeline oma loomingut kriitilise pilguga nägema.

Arvuti aitab

Arvutitekstides on kirjavigade vältimiseks spellerid ehk õigekirja kontrollid, mis joonivad kõik valed sõnad paksu punasega alla. Kuigi nende kasutamine võib vahel võrdlemisi tüütu olla (kui speller joonib alla sõnu, mis on küll õigesti kirjutatud, kuid ei ole lihtsalt arvutisõnastikku kantud), on speller profülaktika mõttes hea abivahend: valmis saanud teksti võib viimases, viimistlusjärgus arvutil üle vaadata lasta. Ehk jäi mõni "näpukas" tõesti sisse?

Näiteks MS Office'ile saab eesti keele spelleri litsentsi osta 550 krooni eest (Filosoft Eesti veebipoe andmetel). Samas võib Mozilla Firefoxile ja Thunderbirdile mõeldud eestikeelse spelleri täitsa tasuta Internetist alla laadida - sel moel kontrollib arvuti kõik väljaminevad e-kirjad enne saatmist õigekeelsuse kohalt üle.

Osale arutelus

  • Maria Kupinskaja

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Krahv Mannteuffeli suvemõis (Kursi jahiloss)

Eestimaa keskel, käänuliste Pedja ja Kaave jõgede vahelisel alal on ellu ärganud üks vana ja majesteetlik hoone. See on krahv Mannteuffelile kuulunud suvemõisa peahoone aastast 1888, rahvasuus tuntud kui Kursi jahiloss. Seda maja võiks nimetada ka Eesti jahilosside krooniks, ajaloole on väärikas koht tuttav juba 130 aasta jooksul.

Energia avastuskeskus – pinget pakkuv ja ootamatult šikk peopaik

Tallinna vanalinna ja Kalamaja piiril asuv Energia avastuskeskuse hoone on sadade üritusekorraldajate jaoks vastanud kolmele üliolulisele kriteeriumile: a) vana elektrijaama masinamaja peasaal on ootamatu, ent šikk peopaik, b) suurel ekspositsioonialal on külalistele garanteeritult avastamisrõõmu, ja c) keskuse asukoht on lihtsalt väga hea.

Küsitlus

Millal plaanid suvel puhata?

  • Juunis
    17%
    17%
  • Juulis
    83%
    83%
  • Augustis
    0%
    0%
  • Ei puhkagi suvel
    0%
    0%
  • Muu
    0%
    0%

Valdkonna tööpakkumised

Äripäev otsib ASSISTENTI

Äripäev AS

24. jaanuar 2018

Uudised

Teabevara

Sekretär.ee uudiskirjaga liitumine