Mälutreening olgu mitmekülgne ja pidev

Iga päev käib töölaualt ja arvutiekraanilt läbi tohutu hulk infot. Kõik see läbib ka meie pea, meelde jääb sellest aga vähe - tihti vähem, kui tegelikult peaks. Õnneks leidub viise, kuidas oma mälu treenida rohkem asju meelde jätma.

Eesti pensionäride ühenduse käe all koolituse saanud mälutreener

Anu Jonuks
kasutab mälu treenimisel erinevaid võtteid. "Oluline on õpetada inimestele asju tähele panema, palju oleneb sellest, kuidas millelegi vaadata ja kuidas seda meelde jätta,"? lausus Jonuks. Tema sõnul leidub nippe igasuguste asjade meeldejätmiseks. Kui neid tingimata praktilises elus vaja ei ole, tuleb see üldiseks treeninguks ikka kasuks.

Peale mõtlemisharjutuste tegeletakse Jonuksi kursusel koordinatsiooniga. Korraga pea, käte ja jalgade töölepanek ei ole naljaasi. Levinumad nipid on meeldejäetava millegagi seostamine, selle süstematiseerimine või rühmitamine ning pidev kordamine. Tund lõpetatakse liikumisega muusika saatel.

"Poenimekirja koostades tasub eraldi rühmadesse seada näiteks pagaritooted, piimatooted ja nii edasi - kuidas kellelegi sobib,"? selgitas Jonuks. Inimene suudab nimelt meelde jätta viis kuni üheksa asja korraga. "?Kui seitse asja juba meelde jääb, on väga hästi,"? lisas mälutreener.

Numbrite puhul soovitab Anu Jonuks mõelda selle juurde mõni legend. "Tihti pole inimestel oma autonumbergi meeles, minu telefoninumbrit teavad hea jutu pärast aga kõik,"? rääkis ta. Loo või lähenemisnurga peaks igaüks vastavalt enda eelistustele leidma ise.

Mälutreening peaks olema mitmekülgne. "Mõni ütleb küll, et teeb ristsõnu, kuid see jääb natuke ühekülgseks ja treenib ainult mehhaanilist mälu,"? rääkis Jonuks. Ise kasutab mälutreener harjutusi, mis sisaldavad nii loovust, erinevaid jutukesi ja sõnamänge.

Praegu juhendab Jonuks inimesi erinevates Eesti linnades, mõnd gruppi tihedamini, mõnd harvemini. Ta peab oluliseks treeningu pidevust, ühest korrast on kindlasti vähe. Tihti tekib inimestel pärast ühte korda endalgi huvi harjutustega jätkata.

Peamiselt eakamaid õpetav Jonuks soovitab mälutreeninguga peale hakata nii vara kui võimalik. "Seal, kus midagi enam pole, sinna on raske ka midagi juurde panna,"? nentis ta. Nooremas eas on inimesed võimelised mäluharjutusi kiiremini tegema. Jonuks ütles, et treeninguga õigel ajal alustamine aitab edasi lükata ka dementsust ja Alzheimeri tõbe, täielikult ära hoida aga mitte.


Pane mõtted kirja

Pärnu linnavalitsuse planeerimisosakonna sekretär

Signe Viilik
ei kujutaks oma tööpäevi ilma vajalike tegemiste üleskirjutamiseta ette. "Sellega on nii, et kui asju üles ei kirjuta, siis tulevad need alles öösel meelde ja ajavad une ära, aga siis on juba hilja,"? nentis Viilik.

Signe Viilik ei kasuta üleskirjutamiseks suvalisi lipakaid, vaid hoiab märkmeid töölaual süstematiseeritult kogu aeg nähtaval kohal. Arvutisse asju ta üles märkida ei armasta: programme on nii palju, et õiget asja oleks hiljem keeruline leida.

"Lipikute kirjutamine aitab omakorda asju meelde jätta,"? ütles Viilik ja võrdles seda spikrite kirjutamisega, mida pärast polegi vaja kasutada. Tema sõnul paraneb mälu pikapeale - linnaplaneerimise alal töötades on ta näiteks märganud, et aadressid jäävad palju paremini meelde kui varem.

Kas Sul on mõnikord tunne, et mälu ei suuda enam midagi uut vastu võtta ega meelde jätta? Sul kipuvad inimeste nimed ja näod kiiresti ununema? Kas Sul juhtub mõnikord, et hommikul lubatud asi on lõunaks ikka tegemata, sest lihtsalt ei tulnud meelde? Sa ei usu, et mälu saab parandada!

Kui vähemalt üks neist väidetest on Sinu puhul õige, siis 25. aprilli sekretäride päeva konverentsi töötoast leiad endale positiivse vastuse. Mälutreeningu viib läbi Kiirlugemiskooli mälutreener Tauri Tallermaa.

Osale arutelus

  • Maris Kuuda

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Järveveere puhkekeskus ootab külastajaid nii suvel kui talvel

Maalilisel Võrtsjärve kaldal Valma külas asuv Järveveere puhkekeskus on suurepärane paik suveürituste, seminaride, pulmade ja talvepäevade korraldamiseks.

Kuninglik Saku mõis – pealinnast vaid 11 km kaugusel

Tallinnast vaid 11 km kaugusel rohelusse mattunud Saku mõis sobib suurepäraselt nii koosolekute, seminaride, konverentside kui firmapidude korraldamiseks. Väärika ajalooga Saku mõisa peahoone pärineb 1820. aastast ning on oma rikkaliku-luksusliku dekoori ja laemaalingutega üks Eesti kaunimaid.

Küsitlus

Millal plaanid suvel puhata?

  • Juunis
    17%
    17%
  • Juulis
    83%
    83%
  • Augustis
    0%
    0%
  • Ei puhkagi suvel
    0%
    0%
  • Muu
    0%
    0%

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Teabevara

Sekretär.ee uudiskirjaga liitumine