Mälu sõltub tähelepanust

Kui te alustasite praegu selle artikli lugemist, kas te siis mäletate, mis olid avalehel teiste artiklite pealkirjad? Või kas te mäletate, mis oli viimasel sünnipäeval, kus te käisite, sünnipäevalapsel seljas? Kui te neid mäletate, siis järelikult äratasid need teis tähelepanu. Aga kui ei, siis ei ole probleem mitte halvas mälus, vaid pigem selles, kas need detailid ei huvitanud teid, ei kerkinud mingilgi põhjusel esile või te lihtsalt ei märganudki neid.

Meie tähelepanu sõltub väga palju kahte liiki erinevatest ärritajatest - sisemistest ja välistest. Sisemised ärritajad on näiteks halb või liiga hea enesetunne, ülevoolav meeleolu, huvipuudus, tahtmatus, püsimatus. Kui seda loetelu tähelepanelikult (!) uurida, siis võib üsna lihtsa analüüsi tulemusena jõuda selleni, et heaks keskendumiseks peab olema tervis korras, kõht parajalt täis, positiivne meeleolu, huvi midagi teada saada, soov kuskile jõuda ja tahe selle nimel järjekindlalt pingutada. Ehk lühidalt - tuleb olla rõõmsameelne ja teotahteline inimene.

Väliste ärritajatena võib loetleda aga näiteks halba ilma, naaberlaua tüdrukute pidevat jutuvada, mürarikast keskkonda, ebamugavat tooli, kehvapoolset valgustust, raadiost mängitavat tuttavat laulu jpm. Nende puhul mängib hea keskendumisoskus ülitähtsat rolli, sest üsna tihti ei saa me nende olemasolu mõjutada. Küll aga saame ise võib-olla muuta oma asendit, asukohta ja/või suhtumist. Ehk teisisõnu - saame mitte neid tähele panna, keskendudes ainult sellele tegevusele, mida me tegema peame. Aga just see kipubki olema väga paljudele inimestele kõige raskemaks katsumuseks. Kuidas saaks ümbritsevat mitte tähele panna? Kuidas saaks välised ärritajad välja lülitada? Kuidas suuta keskenduda ainult ja ainult sellele ülesandele, mida parasjagu just vaja teha on?

Selline küsimuse püstitamine ise ongi probleem! Kui me ennast kõrvalt jälgiksime, siis tõenäoliselt suurema osa oma elust me küsimegi küsimusi "kuidas?"?. Kuidas olla parem lapsevanem? Kuidas teenida rohkem? Kuidas lugeda kiiremini? Kuidas kõik vajalik meelde jätta? Kuidas, kuidas, kuidas "¦?

Ameerika juhtimisguru Anthony Robbins on selle kohta öelnud väga tabavalt - keskenduge ülesannete püstitamisel ainult 20% küsimusele "kuidas?"? ja tervelt 80% küsimusele "miks?"?. Miks on vaja olla parem lapsevanem? Miks on vaja teenida rohkem? Miks peaks üldse kiiremini lugema? Miks peab midagi meelde jätma? Kui te suudate iseendale veenvalt vastata nendele küsimustele, siis vastused "kuidas"? tulevad juba oluliselt lihtsamini.

Tähelepanu puhul peaks veel ka teadma seda, et kahjuks ei suuda meie aju olla tähelepanelik mitmele asjale korraga. See tähendab, et me ei saa mõelda kahte mõtet korraga. Vahest küll tundub kodumajapidamises toimetavatele pereemadele, et nemad seda suudavad, kuna söögi tegemise ajal saavad nad samal ajal lapse õppimist kontrollida, televiisorist uudiseid jälgida, kuulata, mille põnevaga abikaasa töö juures hakkama sai, mõelda, mida külla minnes selga panna ning palju-palju muudki veel. Paraku tähendab see hoopis seda, et pidevate ja igapäevaste tegevuste puhul ei nõua meie aju enam nii suurt tähelepanu ja seetõttu me suudame neid jälgida. Küll aga mitte aktiivselt mõelda. Sellest tulenevalt on hea teada, et kui teil midagi on vaja meelde jätta, siis püüdke oma mõttetegevus ainult sellele suunata.

Kokkuvõttes võib öelda, et mälu headus sõltub kõige esmasemalt oskusest ja võimest keskenduda vajalikule tegevusele. See omakorda aga tähendab, et te peate suutma mõelda positiivselt, uskuma iseendasse, elama tervislikult ja nautima seda, mida teete. Sellisel juhul ei pea te kunagi kurtma oma halva mälu üle.

* Sekretäride päeva konverentsil esineb Tauri Tallermaa teemal "Kuidas ennast teistele meeldejäävaks teha"

Sekretär on firma visiitkaart ja puutub esimesena kokku nii firma külaliste kui oma maja töötajatega. Mida teised inimesed esimesena märkavad, kas ka kirel on mõju meie mälule, kui palju sõltub meeldejätmine meist endist ja teistest. Konverentsil räägib Tauri sellest, kuidas ennast meeldejäävaks teha ja meeldejäävalt esindada oma ettevõtet.

* Lisaks juhib Tauri konverentsil mälutreeningu töötuba

Kas Sul on mõnikord tunne, et mälu ei suuda enam midagi uut vastu võtta ega meelde jätta?

Sul kipuvad inimeste nimed ja näod kiiresti ununema?

Kas Sul juhtub mõnikord, et hommikul lubatud asi on lõunaks ikka tegemata, sest lihtsalt ei tulnud meelde?

Kas tundub, et viimasel ajal on infot nii palju, et kõike seda lihtsalt pole üldse võimalik meelde jätta?

Igapäevaselt kasvavad töökohustused tunduvad Sulle igava ja vaevanõudvana?

Sa ei usu, et mälu saab parandada!

Kui vähemalt üks neist väidetest on Sinu puhul õige, siis võid kindel olla, et sellest töötoast leiad endale positiivse vastuse.

Osale arutelus

  • Tauri Tallermaa

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Energia avastuskeskus – pinget pakkuv ja ootamatult šikk peopaik

Tallinna vanalinna ja Kalamaja piiril asuv Energia avastuskeskuse hoone on sadade üritusekorraldajate jaoks vastanud kolmele üliolulisele kriteeriumile: a) vana elektrijaama masinamaja peasaal on ootamatu, ent šikk peopaik, b) suurel ekspositsioonialal on külalistele garanteeritult avastamisrõõmu, ja c) keskuse asukoht on lihtsalt väga hea.

Krahv Mannteuffeli suvemõis (Kursi jahiloss)

Eestimaa keskel, käänuliste Pedja ja Kaave jõgede vahelisel alal on ellu ärganud üks vana ja majesteetlik hoone. See on krahv Mannteuffelile kuulunud suvemõisa peahoone aastast 1888, rahvasuus tuntud kui Kursi jahiloss. Seda maja võiks nimetada ka Eesti jahilosside krooniks, ajaloole on väärikas koht tuttav juba 130 aasta jooksul.

Küsitlus

Millal plaanid suvel puhata?

  • Juunis
    17%
    17%
  • Juulis
    83%
    83%
  • Augustis
    0%
    0%
  • Ei puhkagi suvel
    0%
    0%
  • Muu
    0%
    0%

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Teabevara

Sekretär.ee uudiskirjaga liitumine