Squash võtab ikka täitsa läbi

Ajakiri Forbes kuulutas tunnis üle 700 kalori põletava squashi maailma kõige tervislikumaks spordialaks. See seltskondlik, ent väga suurt füüsilist pingutust nõudev mäng on levinud ka Eestis: lisaks viiele Tallinnas tegutsevale klubile on väljakud ka Tartus, Pärnus, Tabasalus, Kuressaares, Narvas ja Võrus.

Hästi lühidalt ja pealiskaudselt öeldes on squash (häälda: skvaÅ?Å?) reketimäng, kus erinevalt tennisest lüüakse palli mitte üle võrgu teisele väljakupoolele, vaid vastu seina. Vastane peab seinalt põrkava palli tagasi lööma enne, kui see kaks korda põrgatada on jõudnud; ka küljeseintelt on põrgatamine lubatud.

Sellise mängu "leiutasid" 19. sajandil Londoni Harrow kooli õpilased, kes väljaku vabanemist oodates pehmemat palli vastu seina lööma hakkasid - niisama istuda oli igav. 1860. aastaks ehitati samasse kooli spetsiaalne squashiväljak, sest mäng oli populaarseks muutunud.

Tänaseks päevaks on Maailma Squashiföderatsioon kehtestanud väljakutele kindlad standardmõõtmed. Tallinnas on standardmõõtu väljakuid viies erinevas klubis. Näiteks Tondi tänaval asuvas Metro Squashis on kokku 8 väljakut, kus saab (üks-ühele mängus) korraga mängida kuni 16 inimest.

Kuna squashi mängitakse siseruumides, saab sellega tegeleda aastaringselt.


Sobib igale vanusele

Eesti suurima squashiklubi parketil liigub nädalas ligi 1500 jalapaari. Et osa inimesi käib treenimas kaks-kolm korda nädalas, on mängijate koguarv mõnevõrra väiksem, kuid oma ettekujutuse annab seegi. "Meie klubis kohtab enamasti meesterahvaid vanuses 15-45, kuigi viimaste aastatega on lisandunud palju naisi, mis on väga positiivne," ütleb klubi juhataja Õnne Pihlak.

Kui enda sõbrad-tuttavad kohe kuidagi mängima ei taha tulla, ei maksa mängumõtet nurka visata. Õnne sõnul võib ka klubi aidata: "Esialgu tuleks muidugi sõbrannasid mängima meelitada, aga kui tõesti ei õnnestu, siis jätta enda kontaktid klubi administraatorile ja me leiame talle sobiva mängukaaslase."


Tohutu füüsiline koormus

Squashi kohta on öeldud: "Sa mitte ei mängi squashi selleks, et saada vormi, vaid saad vormi selleks, et mängida squashi." (Kui aus olla, siis Liverpooli John Moores'i ülikooli teadurid läksid veel kaugemale: nad hoiatasid vanemaealisi ja nõrgema füüsilise vormiga inimesi squashitreeningute järsu alustamise eest, kuna see võib panna liiga suure südamele ja ka kehale üldse.)

Sel ütlusel on tõetera sees. Kui mängijaid läbi klaasseina jälgida, siis võib jääda mulje: "No mis see ikka ära ei ole palli vastu seina taguda..." 15 minutit väljakul mängimist ja asi tundub hoopis teistmoodi: hingeldad, nahk on märg, jalad surisevad, pall aga põrkab uuesti ja uuesti ja uuesti. Kuigi väljaku suurus on vaid kolmandik tenniseplatsist, on edasi-tagasi jooksmist nii palju, et see ka kõige pringimate lihastega inimese täiesti läbi võtab. Elu esimene squashimäng lõpeb arvatavasti, kui jätta korralikult venitamata, mitmeid-mitmeid päevi kangete jala- ja seljalihastega - seepärast peaksi alustama tasapisi ning regulaarselt.

(Kõige rohkem valutab pärast esimest mängu - oma kogemusele toetudes! - see keha kõige tagumisem osa ehk siis tuharad: pidevad ettepoole astumised panevad tuharalihastele tavatult suure koormuse. Kui esimest mängu eriti tõsiselt võtta, on võimalus ka kolm päeva pärast mängu toolile istumise peale oiata!)

"Squashi võiks mängida paar korda nädalas, sinna juurde peaks tegema näiteks kergeid jõuharjutusi, ülakehale, alakehale, seljale, kõhule jne," juhendab Õnne. "Kindlasti peab iga treening lõppema venitusharjutustega. Meie klubis leiab spetsiaalsed veitusharjutused stendil olevatest õpetustest, samas aeroobikatreenerina olen alati nõus ka individuaalselt aitama."

Tunniajase squashimänguga kulub 700-1000 kalorit - päris muljetavaldav number, kui võrrelda seda näiteks korvpalli 600, jooksmise 800 või ujumise 700 kaloriga.

üks põhjusi, miks koormus nii suur on, seisneb pehmes, seest õõnsas pallis - erinevalt tennisepallist ei põrka see nii palju ja sunnib mängukaaslase päris-päris otsaseina juurde jooksma, kui löök on nõrgem, või kiiresti taganema, kui löök on tugevam. Professionaalid suudavad lüüa palli kuni 200-kilomeetrise tunnikiirusega!


Lõbus ja seltskondlik

Füüsilise koormuse kõrval on squashi märksõnu positiivne meeleolu. Et mängitakse kahe või neljakesi (üks-ühe või kaks-kahe vastu) võrdlemisi väikeses ruumis, tuleb tahes-tahtmata soov end välja elada: hüüatada ootamatu löögi puhul, kiruda vastase mänguosavust, naerda naljaka poosi või täiesti mõeldamatus suunas lennanud palli üle (seda veel eriti algajate puhul).

Selle üle, et mängureeglid või õige löögitehnika selge pole, ei tasu põdeda: squashi saab ka niisama "kõksida", kui kasvõi sulgpalli mängimine enam-vähem tuttav on. Lõppude lõpuks ei ole ju vahet, kas servida vastavast kastist või niisama; lüüa pall pärast esimest, teist või kolmandat põrgatust - peaasi, et endal lõbus oleks! Esimesel paaril korral on see võib-olla üks paremaid lahendusi: mängimine annab juurde enesekindlust ja reketitunnetust.

Ka hind ei ole sel spordialal üle mõistuse suur. Olenevalt ajast (töö- või puhkepäev, hommik või õhtu) varieeruvad väljaku tunnihinnad umbes 50-150 kroonini inimese kohta, kui platsil on kaks mängijat. Kui endal reketit ei ole, lisandub ka paarikümnekroonine reketi laenutuse tasu. Varustusest on vajalikud vaid sisejalanõud, lühikesed püksid ja t-särk, pikajuukselistel ka juuksekumm või peapael, mis tuka silme eest eemale hoiab.

Ja kui pärast artikli lugemist on ikka veel tunne, et: "No ma ei tea... Mis sest pallist ikka vastu seina taguda," siis: mine proovi! Squash on vahva.

Osale arutelus

  • Maria Kupinskaja

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Kopra talu – peopaik Mulgimaa ürgses looduses

Turismistaluna hakkas Kopra talu tegutsema 2000. aasta sügisel. Praeguseks on sellest kujunenud populaarne seminaride, konverentside, suvepäevade ja peoürituste pidamise paik. Kopra talu asub Viljandist 22 kilomeetri kaugusel Tuhalaane külas ning on ümbritsetud ürgmetsadest, soodest ja järvedest.

Krahv Mannteuffeli suvemõis (Kursi jahiloss)

Eestimaa keskel, käänuliste Pedja ja Kaave jõgede vahelisel alal on ellu ärganud üks vana ja majesteetlik hoone. See on krahv Mannteuffelile kuulunud suvemõisa peahoone aastast 1888, rahvasuus tuntud kui Kursi jahiloss. Seda maja võiks nimetada ka Eesti jahilosside krooniks, ajaloole on väärikas koht tuttav juba 130 aasta jooksul.

Küsitlus

Millal plaanid suvel puhata?

  • Juunis
    17%
    17%
  • Juulis
    83%
    83%
  • Augustis
    0%
    0%
  • Ei puhkagi suvel
    0%
    0%
  • Muu
    0%
    0%

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Teabevara

Sekretär.ee uudiskirjaga liitumine