Bioloogiline kell ja unehäired

Oleme kõik tuttavad väljendiga "bioloogiline kell"?, mis tähendab inimestele, loomadele ja taimedele omast aja hindamist biorütmide põhjal. Sisemine ajamehhanism annab märku, millal süüa, millal magada, millal töötada ja millal on parim aeg armatsemiseks. Lihtsates neuroloogilistes terminites lahtiseletatult koosneb bioloogiline kell umbes 10000 närviraku puntrast, mis paiknevad sügaval ajus und ja ärkvelolekut kontrollivate piirkondade lähedal. Bioloogilist kella moodustavad närvirakud asetsevad ühtlasi ka nägemisnärvide läheduses, mis töötlevad meie silmadelt saadud informatsiooni valguse taseme muutustest.

Katsed on näidanud, et bioloogiline kell töötab iseenesest umbes 24-tunnise tsükliga ja et keskkond, eriti ebaühtlane valgus ja temperatuuri muutumine, reguleerib kella nii, et me kõik uinume ja ärkame ühes ja samas graafikus. Iga 24-tunnist tsüklit tuntakse kui tsirkadiaanrütmi. Meie päevarütm peaks pingutusteta kattuma loomupärase maailmaga, kuid siiski meeldib meil iseendale pidevalt väljakutseid esitada. Me töötame öövahetustes,nädalavahetustel veedame ööd pidutsedes ja puhkama lendame suure ajavahega vöönditesse. Eeldame, et kehakell kohaneb kõigega ja kiirelt.


Oled sa öökull või lõoke?

Oluline on kindlaks määrata, kas meie bioloogiline kell tiksub normaalses rütmis või veidi aeglasemalt või veidi kiiremini päikesetsüklist ehk 24-tunnisest päevast. Inimesi, kes lähevad hilja magama ja järelikult magavad hommikul kauem ning kelle bioloogiline kell töötab 24-tunnisest päevast aeglasemas tempos, nimetatakse rahvakeeli öökullideks. Neid, kes heidavad vara magama ja ärkavad samuti vara ning kelle bioloogiline kell töötab veidi kiiremas tempos, kutsutakse lõokesteks. Samas võib mõlemal juhul tegemist olla une-ärkveloleku rütmihäirega, mille tagajärjeks on hüpersomnia või insomnia.

Faasinihke põhjuseks soovitud une-ärkvelolekurütmis võib olla:

* Bioloogilise kella sisemine väärtalitlus - hilinenud une sündroom, varajase une sündroom, "Jet lag" sündroom, muutuva ajagraafikuga töö ja ebaregulaarne une-ärkveloleku tsükkel;

* Bioloogilist kella juhtivate ajasignaalide ebanormaalne töötlemine - võib tegelikult olla seoses emotsionaalse ja/või kognitiivse häirega.

1. Hilinenud une sündroom (öökull)

Kui enamus inimestest uinub õhtul kella kümne ja kaheteistkümne vahel, siis antud sündroomi korral saabub uni 2 - 4 tundi tavalisest hiljem. Tüüpilistel juhtudel uinuvad inimesed öösel kella 3 - 4 ajal. Tegemist on kaasasündinud eripäraga ning kõige parem oleks, kui inimene saab oma elu korraldada vastavuses temale omase une-ärkveloleku tsükliga. Probleemid ilmnevad siis, kui ollakse sunnitud ärkama hommikul teistele inimestele tavalisel ajal. Võib välja kujuneda püsiv unedefitsiit ja üldine kurnatus, mis võivad soodustada nii psüühika- kui kehaliste haiguste teket. Juhul, kui pole võimalik säilitada organismile sobivat rütmi, tuleks kindlalt hoiduda uinutite kasutamisest - selline tegevus on ebaefektiivne ja tervisele kahjulik.

2. Varajase une sündroom (lõoke)

Uni saabub tavalisest mõne tunni võrra varem, reeglina ei põhjusta olulisi probleeme töö ja puhkuse reguleerimisel.

3. "Jet lag" sündroom.

Seotud siirdumisega ühest ajavööndist teise, mille tulemuseks on vastuolu väljakujunenud bioloogilise ööpäevarütmi ja uue väliselt peale surutud rütmi vahel. Kohanemine uue rütmiga võib võtta aega 1-2 nädalat sõltuvalt individuaalsest kohanemisvõimest. Minek ühest ajavööndist teise toob paratamatult kaasa probleeme magamajäämisel ning normaalse aktiivsuse taseme saavutamisel päeval. Tulemuseks on uinumisprobleemid ning märkimisväärne päevane unisus ja väsimus. Kohanemist uue ajavööndiga võib kiirendada melatoniini või tema analoogide kasutamine.

4. Muutuva ajagraafikuga töö

Muutuva ajagraafikuga töö, mis hõlmab ka uneaega, võib olulisel määral kahjustada füsioloogilisi protsesse, mis osalevad une-ärkveloleku tsükli regulatsioonis. Tulemuseks võivad olla insomnia tüüpi unehäired. Inimeste kohanemisvõime muutuva graafikuga tööreziimiga võib olla väga erinev.

5. Ebaregulaarne une-ärkveloleku rütm

Ebaregulaarne unerütm võib põhjustada väga olulise distressi ja nõutuse nii inimesel enesel kui teistel, kellega ta kokku puutub perekondlike või tööalaste suhete tõttu. Eristatakse:

* Pidevalt muutuva öise une saabumisega (näiteks iga päeva järel ühe tunni võrra hiljem);

* Täielikult desorganiseeritud une-ärkveloleku rütm.

Kui unehäired hakkavad segama igapäevaelu (tekivad meeleoluhäired ja isiksusehäired), tuleks aeg maha võtta ning oma bioloogilise kella järgi ennast uuesti seadistada.Alljärgnev küsimustik aitab teil määrata, kas teie unerütm on normaalne või kuulute te lõokeste või öökullide hulka. Seda peab meeles pidama, kui püüate oma und parandada. Öökull, kes otsustab magama minna harilikust varem, et pikendada oma uneaega, võib veeta tunde ärkvel lamades ja unetuse käes vaeveldes. Kõige õigem oleks lasta oma bioloogilisel kellal dikteerida teie uneaja pikkust.Kas ärkate kell 6.00 hommikul heatujuliselt ja virgelt?Kas uinute kiiresti, minnes magama kell 21.00 õhtul?Kas teil on tavapäraselt raske jääda üles kuni keskkööni?

Kui olete vastanud jaatavalt kõigile kolmele küsiusele, olete lõoke.

Kas peate magama kuni 11.00 hommikul, et ärgata heatujuliselt ja virgelt?Kas teil on raskusi uinumisega enne keskkööd?Kas uinute kiiresti, kui lähete magama 01.00 öösel?

Kui olete vastanud jaatavalt kõigile kolmele küsimusele, olete öökull.


Vestlesime Kudrun Martiniga (turundusassistent), Kristel Tammemägiga (büroojuht) ja Mai Normaga (büroojuht) une ja unetuse teemal ning uurisime, kuidas nende bioloogiline kell ja elukorraldus klapivad.

Mis kell hommikuti ärkad?

Kudrun

: Magan alati viimase minutini. Enamjaolt tõusen 8.30 - 8.45 vahel.

Kristel

: Ärkan 6.20. Miks nii vara? Kuna meeldib enne tööle minekut kodus uimerdada ja kohvitada.

Mai:
Minu hommik algab tavaliselt siis, kui telefon 6.30 teeb esimese äratuse. Aga see ei sunni mind veel voodist välja astuma, jään veel mõnulema"¦ No umbes 20 minutiks. Siis aga krapsti püsti ja toimetama!

Kas ärkad virgelt ja heatujulisena?

Kudrun:

Pigem ärkan väga unisena. Tihtipeale olen hommikuti ka suhteliselt pahur ja lihtsad asjad võivad mind väga kergesti endast välja viia.

Kristel

: Reeglina küll... Mitte heatujulisena ärkan siis, kui uneaeg lühikeseks on jäänud.

Mai:

üldiselt ärkan ma heatujuliselt. Pean lihtsalt olema heas tujus, sest muidu läheb ka lapsel tuju pahaks ja siis ei tule meie hommikust midagi välja. Virgeks saan siis, kui olen vannitoas protseduurid ära teinud.

Kas ennelõunat oled tööl energiline või oled produktiivne pealelõunal ja õhtuti?

Kudrun:

Pealelõunal. Hommikuti esimesed tunnid tunnen ennast veel suhteliselt unisena. "?Ärkan"? korralikult ülesse alles 11-12 ajal ja siis võiksin toimetada hiliste õhtutundideni.

Kristel:

Sõltub päevast. See nii erinev, nii ja naa... Tihti olen ka terve päeva produktiivne

Mai:
Tööl suudan asju kiiremini ajada hommikul. Siis pole vaim väsinud päevasest virr-varrist.

Mis kell õhtul magama lähed?

Kudrun

: Kella 00.00-01.00 vahel.

Kristel:

Kell 23.00.

Mai:

Õigem oleks küsida, mis kell sa öösel magama lähed...Vot pole mina saanud ÕHTUL magama. Ikka venivad toimetused nii pikaks, et minu pea vajub patja mõnulema siis, kui ärkamine on juba 4-5 tunni kaugusel. Ikka ja alati olen mina viimane, kes tee voodisse üles leiab. üks ja teine asi tahab tegemist ning kõik käib minu une arvelt"¦

Kas uinud kohe või pead mõttes lambaid lugema, et uni tuleks?

Kudrun:

Pean olema ikka väga väga väsinud, et kohe magama jääda. Tavaliselt loen ikka usinasti lambaid. Ja see lammaste lugemine võib vahel kesta päris pikka aega, enne kui uni tuleb. Olen alati kadestanud inimesi, kes magavad kohe kui pea patja puudutab"¦

Kristel:

Pigem ruttu kui aeglaselt.

Mai:
Lammaste lugemisest ei tule midagi välja... Kui juba voodisse olen saanud, siis kasutan seal olles igat hetke magamiseks, et hommikul samamoodi kõike otsast alustada.

Kas praegune elustiil sobib sulle või tekitab pigem stressi? Tunned sa ennast väljapuhanuna?

Kudrun

: Tänaseks olen juba sellise elukorraldusega harjunud. Mis väljapuhkamisse puutub, siis pigem on nii, et hommikuti tunnen ennast väga väsinuna ja mitte väljapuhanuna, kuid pealelõunat tabab mind alati tõsine energialaeng.

Kristel:

Elustiil on igati rahuldustpakkuv. Kuigi jah, mis siin salata - vahel on töös väga pingelisi perioode (koormus suur) ja tunnen, et magaks mitu päeva järjest.

Mai:

Hetkel on mu elu üldse natuke sassis selle une koha pealt ja vaikselt hakkan tundma, et väsimus kimbutab. Näiteks ei suuda koosoleku ajal haigutamist varjata ja bussis koju sõites vajub pea aknaklaasile ja õigest peatusest annab märku sisemine "peatusekell," mis käsib silmad avada. Aga stressi see minus ei tekita. Sellised etapid mööduvad kiiresti ning peagi suudan koosoleku lõpuni suu haigutamise koha pealt kinni hoida ?Š Olen lihtsalt vähese unevajadusega.

Kui saaksid uneaegade osas midagi muuta, siis mida?

Kudrun:

Ideaalne variant oleks, kui saaksin ärgata hiljem ?Š

Kristel:

Mitte midagi ?Š

Mai:
Muudakski seda, et saaks mõnikord magama näiteks kell 22 õhtul. Vot see oleks elamus! Elus on liiga palju ilusat ja nautimist väärt, et teinekord võib magades päris paljust ilma jääda ?Š

Allikad:Prof. Chris Idzikowski "Õpi hästi magama"?www.kliinikum.ee "Unehäired"?

Osale arutelus

  • Piret Birk

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Energia avastuskeskus – pinget pakkuv ja ootamatult šikk peopaik

Tallinna vanalinna ja Kalamaja piiril asuv Energia avastuskeskuse hoone on sadade üritusekorraldajate jaoks vastanud kolmele üliolulisele kriteeriumile: a) vana elektrijaama masinamaja peasaal on ootamatu, ent šikk peopaik, b) suurel ekspositsioonialal on külalistele garanteeritult avastamisrõõmu, ja c) keskuse asukoht on lihtsalt väga hea.

Kopra talu – peopaik Mulgimaa ürgses looduses

Turismistaluna hakkas Kopra talu tegutsema 2000. aasta sügisel. Praeguseks on sellest kujunenud populaarne seminaride, konverentside, suvepäevade ja peoürituste pidamise paik. Kopra talu asub Viljandist 22 kilomeetri kaugusel Tuhalaane külas ning on ümbritsetud ürgmetsadest, soodest ja järvedest.

Küsitlus

Millal plaanid suvel puhata?

  • Juunis
    17%
    17%
  • Juulis
    83%
    83%
  • Augustis
    0%
    0%
  • Ei puhkagi suvel
    0%
    0%
  • Muu
    0%
    0%

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Teabevara

Sekretär.ee uudiskirjaga liitumine