Keila SOS Lasteküla muudab maailma paremaks

8. mail külastas Sekretar.ee Keila SOS Lasteküla ja uuris lähemalt ühe pere rõõme ja muresid. SOS Lasteküla pakub pikaajalist hooldust vanemliku hoolitsuseta jäänud lastele, kus lapsed elavad peredena SOS emade hoole all. Eesmärgiks on laste ettevalmistamine iseseisvaks toimetulekuks täiskasvanuna ning peremudeli toetamiseks ei eraldata bioloogilisi õdesid-vendasid teineteisest.Juba esimesed minutid Lastekülas lähevad sügavale hinge ja toovad näole südamliku naeratuse. Soe vastuvõtt tegevdirektori asetäitja Aire Nurmi poolt näitab, kui suure optimismiga pühendutakse oma tegemistesse laste aitamise nimel. Suur süda iseloomustab inimesi, kes võtnud vaevaks teiste heaolu ja käekäigu eest hoolitseda. Lastekülas liikudes hakkavad silma armsad peremajad, algkool, lasteaed ja palju rohelust. Kaheteistkümnes kodus elab ühtekokku 67 vanemliku hooleta jäänud poissi-tüdrukut, igal pereemal on 5-7 last. ühe kodu ees peatumegi, et külla minna ema Mairele. "Aga mis sinu nimi on?"?, kostub enne uksele koputamist liivakastist, ühe vahva mudilase suust. Kui külaliste nimed teada, jätkub tavapärane askeldamine väikeste sõprade seltsis.

Kaunis pereema Maire

Ukse avab meile kaunis pereema Maire, kes SOS Lastekülas elanud poolteist aastat. Maire on üles kasvatanud oma kaks täiskasvanud tütart ning hoolitseb nüüd viie imearmsa bioloogilise õe-venna eest, kellest pesamuna Triin on 4-aastane, Eidi 5-aastane, Jaanika 6-aastane, Jaan 7-aastane ning Rein 9-aastane. Avar ja valgusküllane kodu on laitmatult korras, sest lapsed aitavad ema kõigis kodutöödes suure innuga. Poisidki teavad, et hommikul tuleb oma voodi korda seada ja naerusuine pisike Triinu armastab emale põrandapesemisel abiks olla.

"Ikka võtad nagu oma lapsi,"? ütleb Maire oma emarolli kohta SOS Lastekülas. "Lastel on väga ema vaja, nad on nii emotsionaalsed ning musi- ja kallilembelised! Isegi poisid ei jää õhtul enne magama, kui on kalli saanud. Ja televiisori vaatamisel on viie minuti kaupa ära jaotatud, kes saab diivanil emme kõrvale istuda. Võitlus käib selle nimel, kes on essa."? Siiski on lastel suur hirm. Nad kardavad, et ema läheb jälle ära, et nende perekond laguneb. Pereemadel on igas kuus ettenähtud puhkepäevad, millal laste eest hoolitsevad asendajad ehk tädid. Alguses oli tükk tegemist selgitamisega, et lapsed ei pea muretsema - emme tuleb alati mõne päeva pärast tagasi. Hoolega lugesid siis lapsed kalendrist päevi ja arvestasid isegi tunde. Eks usalduse võitmine võtab aega, kui see kord nii valusal moel juba röövitud on.

Maire sõnul ei erine praegune pereelu traditsioonilisest perest. Ema saab kindla majandamisraha, mille eest peab ostma nii laste riided, toidu kui ka kõik majapidamises vajaliku ning selle kohta igakuise aruande esitama. Hommikuti tuleb lapsed kooli või lasteaeda saata ning hiljem üheskoos koolitükke teha ja vaba aega sisustada. Lastega käiakse väljasõitudel ja iga suvi Neeme suvekodus nädalakese puhkamas. Lisaks emale ja tädile on igas peres kaks kasvatajat, keda vajadusel appi kutsuda, kui poodi või arsti juurde minek plaanis. "Ainult isavajadus on lastel suur, nad tahavad, et keegi nende jaoks olemas oleks"? märgib Maire, "lapsed on küsinud, et emme, kes meil siin isa on."? Lastele on selgitatud, et on ka selliseid peresid, kus isa ei ole. Paljud lapsed näevad isa kahes SOS Lasteküla meeskasvatajas - Heimaris ja Jaagus. Nende poole pöördutakse, kui vaja meestejuttu ajada või mänguasja parandada.

Kaetud kohvilaua taga lehitseme üheskoos perealbumit, kus jäädvustatud särasilmade tähtsamad hetked - jõulud, sünnipäevad, ühised puhkused ja kodused olemised. Väga oluline on, et igal lapsel oleks oma minevik ja sündmused, mida meenutada. Silma jääb pilt, kus laste keskel seisab külla tulnud bioloogiline ema. See on valus ja ebameeldiv teema ning vajab delikaatset lähenemist. Kõik täiskasvanud ei suuda oma Elu korraldada selliselt, nagu ühiskonnas normiks on saanud ning paratamatult jäävad kannataks lapsed. Kuid see ei ole koht, kus näpuga näidata, isegi kui väga tahaks. Kõigile lastele räägitakse nende bioloogilistest vanematest ning võimaldatakse nendega kokkusaamist, kui soov on kahepoolne. See aitab hilisemaid probleeme vältida teismelise eas, sest kõik tunnevad huvi oma juurte vastu ning soovivad varem või hiljem nende juurde pöörduda. Kuigi Maire hoolealused teavad, kes on nende pärisema ja -isa, kutsuvad nad emmeks just teda. Lähedasem kontakt on ka vanaemaga ning kahe vanema õega.

Pooliseseisev elu

Kui lapsed on saanud 16-17-aastaseks, on neil võimalus alustada pooliseseisvat elu usalduskasvataja järelevalve all ning suunduda SOS Noortekodusse. Otsus selle kohta tehakse ema ja laste poolt ühiselt. Paljude jaoks on see hea võimalus õppida iseseisvalt majandamist, isiklikku vastutust ja eluga toimetulekut. Keila ja Tallinna SOS Noortekodudes elab kokku 25 noort. Iseseisvasse ellu on tänaseks astunud 16 hakkajat noort, keda võib lastekülas kohata jõulude ajal, ema sünnipäeval või talgutel, aga ka lihtsalt perega külaskäigul.

Keila SOS Lasteküla on väga haruldane paik, sest iga laps vajab kasvamiseks ema, turvalist keskkonda ja kodusoojust. Edu edaspidises elus oleneb suuresti sellest, kuidas meid lapsepõlves suunati ja innustati. Kuna SOS Lasteküla majandamise aluseks on üksikisikute ja firmade annetused, saab igaüks meist anda panuse noorte inimeste ellu astumisel. Selleks on loodud Sõprade Klubi.

Kuidas saada SOS Lasteküla Sõprade Klubi liikmeks?

SOS Lasteküla Sõprade Klubisse võivad kuuluda kõik inimesed, kellel on soov regulaarselt kaasa aidata vanemliku hoolitsuseta laste käekäigule. Kõige parem on uuel Sõbral registreerida ennast püsiannetajaks. See on parim ka SOS Lasteküla lastele, sest püsiv abi loob hindamatu kindlustunde, et sõbrad aitavad.

Püsikorralduslepingu saab sõlmida pangas või SOS Lasteküla kodulehel www.sos-lastekyla.ee. Summa suurus võib olla 50, 100, 150 krooni või rohkem - kuidas kellelgi on võimalik. Kui Sul on aega ja võimalust, võid lapsi ja SOS-peresid aidata tugiisikuna. Lapsed vajavad üks-ühele suhet ning rõõmustavad uute sõprade üle, kes hindavad pidevat ja pikaajalist suhet. Sõprade Klubis toimub palju vahvat, korraldatakse ühiseid üritusi ning kolm korda aastas võib oma postkastist leida põnevat lugemist "Lasteküla Teatajas"?.

Annetused on maksuvabad!

MTü SOS Lasteküla Eesti ühing on kantud Eesti valitsuse poolt tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja. Annetused on tulumaksuvabad, kui aasta jooksul annetatud summad ei ületa eraisikute puhul kolme protsenti isikustatud sotsiaalmaksust (palk jm sellised väljamaksed) ning firmade puhul kümmet protsenti viimase majandusaasta kasumist.


Kommentaarid Sõprade Klubi liikmetelt:

Kristel Kivinurm-Priisalm
, Avaron Capital, partner: Minu jaoks on heategevus muutunud aastate jooksul loomulikuks osaks elust. Emotsionaalselt positiivne laeng, mida südamelähedastele projektidele kaasaaitamine annab, kaalub üles kõik muu. Samuti sümpatiseerib mulle mõtteviis, et heategevus on üks liik investeeringuid, mis end riskivabalt alati ära tasub. Võimalik on ju pakkuda eri ressursse, nt aega, raha, erialaseid teadmisi vms. Mina kuulun nende inimeste hulka, kes panustavad materiaalse toetusega. Küll aga hindan kõrgelt kõiki neid, kellele sümpatiseerib teadmine, et iga inimese pisimgi panus heategevusse aitab muuta meid ümbritsevat keskkonda paremaks.

Andrus Kahn
, Stern Koolitus juht ja koolitaja:Mõte, mis meid kokkuvõttes ajendas aitama SOS Lasteküla, on sügavalt inimlik ja meie jaoks iseendast mõistetav. Usume, et igas inimeses on peidus soojust ja armastust kiirgav küünlaleek. Kui sellega aidata süüdata veel teinegi küünal, siis sinu küünal ega leek sellest ei vähene. Küll aga lood sa ellu seeläbi valgust poole rohkem juurde. Personali arendamisega ja treenimisega tahame anda omapoolse panuse väärtuste loomisele ja kujundamisele, mis aitaksid vähendada kodutute laste osakaalu ühiskonnas ja abistada neid, kes on leidnud oma koha SOS Lastekülas.

Viivi Luik

, kirjanik:Lastekodu rahu ajal on minu jaoks märk sellest, et midagi on inimeste kvaliteediga viltu. Lastekodudes elavad ju mitte alati orvud, vaid on ka vanemate poolt hüljatud lapsi või lapsi, kelle eest vanemad ühel või teisel põhjusel pole võimelised hoolitsema. Sellepärast tuleb lastekodulapsi ka igati abistada, et nendest saaksid paremad inimesed kui nende vanemad. Minu meelest oleks täiesti normaalne, kui kõik inimesed annetaksid oma juubelite ajal lilledele ja kingitustele kulutatava raha SOS-Lastekülale või lastekodudele.

Osale arutelus

  • Signe Kõiv

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Toosikannu puhkekeskus Käru vallas Raplamaal

Raplamaal asuv Toosikannu puhkekeskus on ideaalne peokoht nii suurematele kui ka väiksematele seltskondadele. Aga mitte ainult – Toosikannus asub Eesti esimene ja ainus loomapark ning lisaks tähtpäevade tähistamisele on see suurepärane koht asjalikele koosolekutele ja konverentsidele.

Kuninglik Saku mõis – pealinnast vaid 11 km kaugusel

Tallinnast vaid 11 km kaugusel rohelusse mattunud Saku mõis sobib suurepäraselt nii koosolekute, seminaride, konverentside kui firmapidude korraldamiseks. Väärika ajalooga Saku mõisa peahoone pärineb 1820. aastast ning on oma rikkaliku-luksusliku dekoori ja laemaalingutega üks Eesti kaunimaid.

Küsitlus

Millal plaanid suvel puhata?

  • Juunis
    17%
    17%
  • Juulis
    83%
    83%
  • Augustis
    0%
    0%
  • Ei puhkagi suvel
    0%
    0%
  • Muu
    0%
    0%

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Teabevara

Sekretär.ee uudiskirjaga liitumine