HORVAATIA - Maapealne paradiis Horvaatia

Mida aeg edasi, seda rohkem leidub reisihuviliste seas neid, kes on juba Horvaatias käinud. See hiljuti veel sõjakoledustes räsida saanud väikeriik on viimase paari aastaga saavutanud tõelise turismimagneti tiitli. Peagi leiab ka kõige suurem kõhkleja, et kui maa peal on paradiis, siis on see kindlasti Horvaatias.

Juba talvel langetasin otsuse minna Horvaatiasse. Olles kuulnud korduvalt oma tuttavatelt, kui fantastiline on Dubrovnik ja kui mugavalt sinna otselendudega saab, jõudsin arusaamisele - ma pean sinna saama. Ometi valisin reisi, mille programm nägi ette hoopis riigi läänepoolsemate vaatamisväärsuste ning Istra poolsaarega tutvumist.

Reis algas varahommikul Tallinn-Praha lennuga, sealt edasi Sloveenia pealinna Ljubljanasse. Ljubljanas ootas reisiseltskonda ees buss, mis teenindas meid kuni teekonna lõpuni. Seltskond oli kirju ja üsna eakas, olin seal üks nooremaid. Aga igast seltskonnast on võimalik endale meelepärased teekaaslased leida.

üsna kehvast ilmast Tallinnas olin pääsenud kuhugi, kus ka pilves taevas ja +22 kraadi tundus jumalik. Päike ja soojus, see oli peamine, olime ju tulnud "soojamaa reisile"?. Nii võisidki kohalikud näha kummalist seltskonda, kes üsna kesise ilmaga endal riideid vähemaks võtsid. Mis teha, põhjamaalaste värk. Loomulikult ei saanud jätta kasutamata võimalust üks päev iseendale broneerida ja päevitada. Selle päevitamisega oli lugu nii, nagu tüüpilisel valgenahalisel põhjamaalasel ikka, kes esimest korda soojale maale pääseb, asi lõppes päris tõsise päikesepõletusega. Aga vaatamata sellele oli tore, ka halb kogemus on kogemus, millest järgmine kord õppida.

Et olen seni suhteliselt vähe reisinud, siis avanenud vaated olid minu jaoks vapustavad, unega võideldes vaatasin pärani silmi bussiaknast kaugustest paistvaid Alpisid, taevas liuglevaid kotkaid ning tee ääres kasvavaid palme. Tundus uskumatu, et kõigest paari lennutunni kaugusel on loodus nii erinev. Ja kaunid vaatepildid sellega alles algasid. Esimene peatus oli Postojnas, külastasime koopaid, kus võis näha looduse meistriteost - 1,5 miljoni aasta vanuseid stalaktiitide ja stalakmiitide labürinte.

Edasi algas sõit Horvaatia poole, sihtkohaks Istra poolsaare tuntuim turismilinn Porec. Porec oma 5000 elanikuga on küll väike linn, ometi turistide seas populaarsuselt teisel kohal peale Dubrovnikut. Ööbima sõitsime uhkesse kolmetärni hotelli nimega Rubin, kus peatusime neli ööd. Eriti tore oli see, et majutuse juurde kuulusid nii hommiku- kui õhtusöök rootsi lauas. Söögivalik oli lõunamaiselt rikkalik, lisaks piiramatus koguses karastusjooke, mahla ning loomulikult kohalikku punast ja valget veini. Minul küll kõiki hõrgutisi proovida ei õnnestunud, sest teisel päeval kadus mul millegipärast isu ja pidin korduvalt muretsevatele kaaslastele seletama, et ma tahtlikult ei nälgi...

Nende nelja päeva jooksul, mis me Istra poolsaarel olime, sai päris mitmes tuntud linnas käidud- Motovun, Opatija, Pula, Rovinj. Igas linnas saime tunnikese vaba aega, et oma silmaga veenduda nende paikade võrratus ilus. Ja loomulikult ei saanud me külmalt mööda kõndida kõikvõimalikest turistidele mõeldud müügikohtadest. Turism on üks olulisemaid elatusallikaid Horvaatias. Ometi pole tänavamüüjad eriti agressiivsed ning eitava vastuse korral ei hakka keegi sind ahistama. Keelteoskus on keskmisel horvaadil pisut kesine, inglise keelega saab hädavaevu hakkama, rohkem osatakse suurtest keeltest saksa keelt. Vene keelt õnnestus rääkida vaid ühe korra, sedagi tänavakaupmehega, kes Ukrainast pärit. Aga vaatamata vähesele keelteoskusele on horvaadid äärmiselt sõbralikud ja uudishimulikud, Eesti turist on veel üsna eskootiline neile.

Kuigi kohalik raha on kuna (kurss umbes 1 kuna=2,2 krooni), saab enamikes kohtades ka eurodega hakkama. Probleeme võib tekkida supermarketites, aga turul või tänavakaupmeestega küll mitte. Hinnad on küll pisut kallimad, kui meil, aga see on taas tingitud turismi õitsengust. Kaasa osta tasub kindlasti kohalikku veini, juustu ning viinamarjadest ja viigimarjadest tehtud puskarit, samuti kohalike taimede mett.

Horvaatia imeline loodus on püütud võimalikult puutumatuna hoida, samas on väga palju ka turistidele mõeldud. Brijuni saared, mis kunagi kuulusid Jugoslaavia juhile Titole, on teatud piirangutega turistidele avatud. Kiirlaev saartele sõidab vaid kord nädalas, saartel on küll paar ülikallist hotelli, aga üldjuhul turiste saartele ööbima ei lasta. Kõik selleks, et hoida saarte floorat ja faunat. üks tuntuimaid rahvusparke Plitvicka on tuntud selle poolest, et seal püütakse loodus hoida võimalikult inimkätest puutumatuna. Laudteedest matkarajad on erineva raskusastmega ning on isegi paaripäevaseid matku. Meie käisime kõige lihtsamat ja lühemat rada, kuid seegi võttis paar tundi: järved, kosed ja kõik muu, mis loodusel on pakkuda, võtab sõnatuks ning kogu aeg on tahtmine võimalikult palju fotodele jäädvustada.

Kui üks kohalik tänavakaupmees minult küsis, et kaugel mu kodumaa on, vastasin talle, et kolme päeva bussisõidu kaugusel.

Kui rahvuspargis oli käidud, algas pikk kodutee. Esimesel ööl ööbisime Ungari pealinnas Budapestis, järgmine öö Varssavis ja kolmanda päeva hilisõhtul jõudsime koju. Esmapilgul pikk ja tüütu kojusõit ei tundunudki nii hirmus. Kui seni arvasin, et Riiast kaugemale bussisõit on välistatud, siis see reis muutis minu arvamust. Õnneks. Sest Horvaatiasse lähen ma tagasi, see on kindel.

Osale arutelus

  • Meelike Eenpuu-Villup

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Järveveere puhkekeskus ootab külastajaid nii suvel kui talvel

Maalilisel Võrtsjärve kaldal Valma külas asuv Järveveere puhkekeskus on suurepärane paik suveürituste, seminaride, pulmade ja talvepäevade korraldamiseks.

V nagu vesi ja vaba aeg

V on veemõnude ja vaba aja veetmise element, mis märgib kõike võrratut ja vajalikku. Hotellist, spaast, restoranist, kohvikust ja konverentsikeskusest koosnev kompleks on koht, kus unustad kõik üleliigse ja pühendud vaevata kõigele, mis elus tegelikult oluline on. Hea tervis. Head inimesed. Hea tuju.

Küsitlus

Millal plaanid suvel puhata?

  • Juunis
    17%
    17%
  • Juulis
    83%
    83%
  • Augustis
    0%
    0%
  • Ei puhkagi suvel
    0%
    0%
  • Muu
    0%
    0%

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Teabevara

Sekretär.ee uudiskirjaga liitumine