ALASKA - Suvekuud kreisis kohas

"Istun verandal, loen sülari ekraanilt nädala jooksul kogunenud e-kirju ning naudin suvesooja õhtut - päike on kohe-kohe loojumas."

See lause kõlab, nagu kirjeldaksin Pühajärve suvekodus veedetud puhkepäeva - ent ometi pean ma silmas midagi hoopis-hoopis muud. Mu "veranda" on kolme puitplaadi laiune riba arktilise telgi ukseava ees, e-kirjad tõmbasin ma generaatoriga laetud sülarisse kaks päeva tagasi, kui helikopteriga linnas käies internetti sain (siin ei ole mobiilsidetki, internetist rääkimata) ja päikeseloojangust kirjutades pean silmas seda, et päike kohe-kohe teravatipulise mäeaheliku taha kaob - päris loojanguni on veel tund-poolteist aega. Suvesoe on see õhtu aga küll: temperatuur on kusagil 15 plusskraadi ringis.

Mis paik see õigupoolest on, millest kirjutan? üks liustik. Kagu-Alaskal asuv liustik.

Ma olen ühel Kagu-Alaska liustikul, istun telgi verandal, õues on umbes 15 plusskraadi ja päike on just-just mäeaheliku taha loojunud. Kui ma tõuseksin püsti ja kõnniksin umbes 30 meetri kaugusel asuvasse kõrvaltelki, leiaksin eest teisegi eestlase, 22-aastase Andre, keset kümmekonda ameeriklast.

üllatav? Jah, on tõesti. Kogu see seiklus on ka mulle üllatav, kuigi ma olen siin üle kuu aja olnud.

1. mai varahommikul olime veel Tallinnas, hubases Eesti kodus: põrandal olid kaltsuvaibad, akna all asuvast radiaatorist huugas soojust ning laual olid Kalevi kommid. Edasi toimus kõik jube kiiresti: astusime, kotid seljas, lennujaama uksest sisse ning olime 3. mai õhtuks telgis, kus märjaks saanud saapad põranda külge külmuvad ja hanesulgedest magamiskott öösel sooja hoiab. Kuumaveepudel ka. Ei mobiilsidet, ei internetti. Põhimõtteliselt ainuke transpordivahend: helikopter.

Me ei tulnud siia päriseks, veedame siin ainult suvekuud.

Töötame ühes turismiettevõttes, mis sõidutab Alaskat külastavaid turiste kelgukoertega. Turistid tuuakse helikopteriga liustikule, sõidutatakse kelgukoerte rakendiga ja viiakse tagasi linna, töötajad aga veedavad 6 päeva nädalas liustikul.

Nii, nagu kogu liustikulaager pannakse püsti ainult suvekuudeks - varustus tuuakse helikopteriga aprilli lõpus ja viiakse tagasi linna septembris - on ka meeskond siin ainult suveks. Oleme kogunenud üle terve Ameerika ühendriikide ja ka väljastpoolt seda. Siin on nii pensioniealisi pika habemega mehi kui ka äsja 18-aastaseks saanud linnanoori, ainsaks ühisnimetajaks soov oma suvekuud ühes "kreisis" kohas veeta.

Linnainimesele on see paik eriline. Viiest minutist jalgsikõnnist piisab, et jõuda rahvarikkalt peatänavalt rahulikku metsatukka, 15-minutiline autosõit toob inimese linnast tundrasse, kolmetunnise matkaga saab tõusta lumepiirini isegi juulikuus - ühest küljest tsivilisatsioon ja teisest eraldatus. Toidupoe riiulitel on palju erinevat kaupa, kuid isegi aastal 2007 tuuakse seda sisse vaid kord nädalas, praamiga. Kui ilm eriti vihmane on, võib linnake päevi lennuühenduseta olla - Skagway on väike tsivilisatsioonitäpike keset Kagu-Alaska mägesid ja fjorde.

Mägedel, mis Skagwayd ümbritsevad, on kaks erinevat ilmet: üks enam-vähem laugjas ja matkamiseks sobiv (ala, mis jääajal liustike poolt ümaraks sai silutud), teine järsk ja teravatipuline (kõik, mis tookord liustikest kõrgemale ulatus).

Meie liustikulaager asub Skagwayst vaid 7 minuti helikopterilennu kaugusel, teravate tippude vahel 1,5 kilomeetri kõrgusel. Selge ilmaga on linnas käimine umbes sama lihtne kui taksoga Tallinnas liikumine: raadiokõne, vest selga, lennumasina uksest sisse ja valmis. Kui aga vihmapilved sisse rulluvad ja laager udusse varjub, võib keegi meist kasvõi luumurruga liustikul "kinni olla" - keegi ei saa sisse ega välja enne, kui pilved helikopteritel maanduda lasevad. Ilm on see, mis otsustab, kuidas inimesed elavad.

Kui ööd jätkuvalt soojad püsivad, kahaneb meie jalge all asuv pooleteisemeetrine lumekiht juuni lõpuks ning siis peame kogu varustusega ülespoole liikuma - sinna, kus on rohkem lund. Kõrgemal püsib lumi alati kauem kui madalamal.

Sellele vaatamata vihisevad kelgud kümnekoeralise rakendi taga mööda lund isegi siis, kui õue peal on augustikuu ja päike õhu +25 kraadini kütab - liustik on liiga paks selleks, et lumi kunagi päris lõpuni ära sulada jõuaks.

Allikas: Maria ajaveeb http://suslikute-alaska2007.blogspot.com/

Osale arutelus

  • Maria Kupinskaja

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Peppersack – tee ajalooliste maitsenaudinguteni

Tallinna vanalinna südames, ajaloolise Raekoja ligidal asuv restoran Peppersack pakub meeldejäävaid maitseelamusi. Lisaks saab nautida mõõgavõitlejate igaõhtust efektset etendust.

Kopra talu – peopaik Mulgimaa ürgses looduses

Turismistaluna hakkas Kopra talu tegutsema 2000. aasta sügisel. Praeguseks on sellest kujunenud populaarne seminaride, konverentside, suvepäevade ja peoürituste pidamise paik. Kopra talu asub Viljandist 22 kilomeetri kaugusel Tuhalaane külas ning on ümbritsetud ürgmetsadest, soodest ja järvedest.

Küsitlus

Kuidas Sinu firmas suvepäevi peetakse?

  • Kahepäevased suvepäevad linnast eemal
    28%
    28%
  • Ühepäevased suvepäevad linnast eemal
    17%
    17%
  • Meeskonnaüritus töökoha lähedal
    10%
    10%
  • Suvepäevi ei peeta
    45%
    45%

Valdkonna tööpakkumised

BVT PARTNERS otsib BÜROOJUHTI

Tammiste Personalibüroo OÜ

28. juuni 2018

Uudised

Teabevara