Päevitamisküsimuste vastused I osa

Teie küsitud päevitamisküsimused said vastused Tervisekaitseinspektsiooni spetsialistidelt.Järgmised küsimused saavad vastused peagi, varuge kannatust!

Mis vahe on päikesekreemiga ja kreemita päevitamisel? Nt. kas 1 korral kreemita päevitamine = 5 korda kreemiga (kahjulikkus nahale)

Päikesevõtmise aeg sõltub nahatüübist. Nahatüübid on järgmised:

I nahatüüp (u 2% keskeurooplastest) esineb tavaliselt kelti päritolu siniste silmade ja tedretähnidega inimestel. Sellisel nahal tekib alati põletus (see võib juhtuda juba 10-minutilise päikese käes viibimisega);II nahatüübiga (u 12% keskeurooplastest) saab kergesti põletuse ja päevitub minimaalselt. Seda tüüpi esineb kõige sagedamini heledanahalistel, punaste või blondide juuste ja siniste silmadega inimestel;III nahatüübiga (u 78% keskeurooplastest) inimesed võivad saada mõnikord kerge põletuse ning päevituvad keskmiselt. Selle nahatüübiga inimestel on tavaliselt normaalne nahk, tumeblondid või pruunid juuksed, hallid või pruunid silmad;IV nahatüübiga (umbes 8% keskeurooplastest) inimesed saavad harva põletuse ja päevituvad keskmisest tugevamini. Seda nahatüüpi iseloomustavad helepruun või oliivivärvi nahk, tumedad juuksed ja silmad;

V ja VI nahatüüp on tumedanahalised, kes ei saa peaaegu kunagi nahapõletust.

Vali päikesefaktor (SPF) vastavalt nahatüübile.

Päikesekaitsevahenditesse on lisatud komponente, mis moodustavad UV-filtri. Kiirguse eest kaitsvate filtrite efektiivsust iseloomustab toote kaitsefaktor (SPF), mida märgib teatud number. See näitab, mitu korda pikeneb kaitstud naha puhul ohutu päevitamise aeg võrreldes kaitsmata nahaga. Kuna päikesest lähtuvad UVA- ja UVB-kiirgused võivad põhjustada nahavähki ning päikesepõletust, tuleks päevitajatel kindlasti kasutada päikesekaitsevahendeid.

Oluline on teada, et isegi kõige suurema SPF-ga ja UVA-kiirguse kaitsefiltriga päikesekaitsevahendid ei taga paraku täielikku kaitset UV-kiirguse eest.

Seega ükski päikesekaitsevahend ei taga 100%-list kaitset UV-kiirguse eest.

Peale päikesekaitsevahendite kasutamist peaksid tarbijad tähelepanu pöörama ka järgmistele asjaoludele:

* otsest päikesekiirgust tuleks vältida kella 11-15-ni;

* kindlasti tuleks otsese päiksekiirguse vältimiseks kanda riideid (T-särke), mütse ja päikeseprille;

* beebisid ja väikelapsi tuleb kaitsta otsese päikesekiirguse eest.

Päikesekaitsevahendid tuleb peale kanda korrektselt:Selleks, et saavutada päikesekaitsevahenditel lubatud kaitse (SPF), tuleb arvestada vahendi koguseks 2 mg/cm?².


Mulle meeldib väga päevitada. Tunnen, et saan sellest energiat. Tahaks teada, kumb on kahjulikum.... kas päevitada päikese käes või solaariumis?

Räägitakse, et mõlemad on kahjulikud Kust läheb piir tervisliku ja mittetervisliku päevitamise vahel? (kas on olemas umbmäärane ajalimiit, millest päevitamisel üle minna ei soovitata?) Soovitav kogus päevas/nädalas vms.

Solaariumid saadavad välja UVA- ja UVB-kiirgust. Seega - solaariumis päevitades toimub samasugune protsess kui päikesekiirte mõjul.

Päikese, ka kunstpäikese võtmise puhul sõltub palju sellest, milline on päevitaja nahk.

Solaarium on kunstliku ultraviolettkiirguse allikas, kus UVK spekter ja võimsus on ette programmeeritud ja vastavalt päevitusseansi pikkusega doseeritud. Nahk tiheneb ja algab intensiivne pigmendi (melaniini) moodustumine. Seda võib käsitleda ka kui naha kaitsereaktsiooni UV-kiirguse vastu.

Solaariumites antakse päevitusseansse kunstliku ultraviolettkiirgusseadme (UV-seadme) abil. Õigesti doseerituna võib UV-kiirgus olla inimesele kasulik - selle mõjul võib toimuda D3 vitamiini süntees. Vitamiin D3 on tähtis faktor luude moodustumisel, kaitstes neid osteoporoosi eest.

Kaltsium ladestub luudesse just tänu vitamiin D3 tekkele. UV-kiirgus stimuleerib immuunsüsteemi, tõstab organismi füüsilist vastupanuvõimet, leevendab depressiooni ning sellel on positiivne toime südamele ja vereringele.

UV-kiirguse ohtlikkus seisneb selles, et inimene ei suuda ühegi oma meelega seda enne tajuda, kui kahjustav toime (nt nahapõletus või nahavähialged) on juba tekkinud. UV kiirgus ei näi ohtlik, seda ei tea ka karta, kuid üledoseerimise tagajärjeks võib olla naha enneaegne vananemine, kuivamine, kortsude tekkimine ja oht haigestuda nahavähki.

Liiga palju päikest on ohtlik, mis aga ei tähenda, et te ei või päikese käes olla. Päikesekreem on väga tõhus vahend naha kaitseks päikese kahjulike mõjude eest. Tuleb meeles pidada, et päikesekreem ei tähenda seda, et võib pikalt päikese käes olla, aga see kaitseb just eriti neid kehaosi, millel on kõige suurem risk kahjustusi saada.

Päikesekiirguse halva mõju eest kaitsevad kreemidesse lisatud komponendid, mis moodustavad UV-filtri.

Päevitusaeg?

See on rangelt individuaalne, sõltub Teie nahatüübist ja otseselt solaariumi tehnilistest omadusest, eelkõige selle võimsusest ja lampide koguarvust. Kõik on väga lihtne: mida rohkem lampe ja mida võimsamad nad on, seda lühem peaks olema päevitusaeg. Esimene seanss sellises solaariumis ei tohiks olla pikem kui 5-7 minutit, juba eelpäevitunud nahale oleks aga optimaalne valida 10-12 minutit. Solaariumi UVA-kiirgus on looduslikust päikesest kaks kuni kolm korda intensiivsem.

Tegelikult võrdub 15-30 minutit solaariumis päevase peesitamisega rannas.

Nendel, kelle harjumuseks on aega kokku hoida, tuleks orienteeruda kõige võimsamatele lampidele: 160-180W, kogusega 40-48 tükki.


Kas kehal on veel peale rinnanibude neid piirkondi, mida peaks eriti päikese eest kaitsma, et mitte oma nahka liigselt kahjustada? Nt. nägu saab ju igal ajal päikest, ka oleks vajalik iga päev UV-kaitsega kreemi näole määrida?

Päikesekreem on väga tõhus vahend naha kaitseks päikese kahjulike mõjude eest.Tuleb meeles pidada, et päikesekreem ei tähenda seda, et võib pikalt päikese käes olla, aga see kaitseb just eriti neid kehaosi, millel on kõige suurem risk kahjustusi saada ning seda tuleks peale kanda 15 minutit enne päikese kätte minekut.Tähelepanu tuleks eriti pöörata kõrvadele, ninale, otsaesisele ja kaelale. Päikesekreemi tuleb uuest peale määrida iga 2 tunni tagant, eriti peale ujumist ja peale erinevaid sportlikke tegevusi. Kindlasti tuleks kasutada ka UV kaitsefaktoriga huulevõiet.

Päikesekaitsevahendid tuleb peale kanda korrektselt:

Selleks, et saavutada päikesekaitsevahenditel lubatud kaitse (SPF), tuleb arvestada vahendi koguseks 2 mg/cm?².

Paljud uuringud on näidanud, et päikesepõletusi saadakse just selle tõttu, et päikesekreemi määritakse peale liiga õhuke kiht. Pigem kanda peale rohkem päikesekreemi kui vähe.Päikesekreem ei ole sama, mis päevitusjärgne kreem. Päevitusjärgne kreem niisutab või pehmendab kuiva ja põlenud nahka, aga ei kaitse UV kiirte vastu ega paranda UV poolt tekitatud kahjustusi.

Kus on ohutum päevitada - kas solaariumis või päikese käes?

Eestis kasutatakse looduslikest tingimustest tuleneva päikesevaeguse kompenseerimiseks üha laialdasemalt solaariume. Seda toetab ka trend olla aastaringselt päikesepruun.

Solaariumides antakse päevitusseansse kunstliku ultraviolettkiirgusseadme (UV-seadme) abil. Solaariumide UV-seadmes kasutatavad lambid genereerivad UVB- ja eriti UVA laineala kiirgust, vastavalt 280-320 nm ja 320-400 nm. Solaariumides kasutatavad aparaadid on erinevat tüüpi (tüüp-2, tüüp-3 ja tüüp-4), erineva võimsusega ja sagedusomadustega. Solaariumide aparaate hakati Eestisse tooma 90. aastate algul.

UV-kiirguse üledoseerimisel on melanoomi ja nahavähki haigestumise oht, naha põletamise ja enneaegse vananemise oht, kuid võivad tekkida ka muud tervisehäired ja tervisekahjustused. Nahale ohutu ja tervendava kiirguse lainepikkus jääb vahemikku 320-300 nm. Päikesekiirgus sisaldab UV-kiirgust ligi 5% kogu maani jõudvast kiirgusest. Sellest UVkiirgusest on UVB osa 0,1% ja UVA 4,9%. Solaariumid saadavad välja UVA- ja UVB-kiirgust.Seega - solaariumis päevitades toimub samasugune protsess kui päikesekiirte mõjul. Nahk tiheneb ja algab intensiivne pigmendi (melaniini) moodustumine. Seda võib käsitleda ka kui naha kaitsereaktsiooni UV-kiirguse vastu. Kiirgusintensiivsus on solaariumis suurem, kuid seanssi saab ajaliselt reguleerida.

Osale arutelus

  • Piret Birk

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

V nagu vesi ja vaba aeg

V on veemõnude ja vaba aja veetmise element, mis märgib kõike võrratut ja vajalikku. Hotellist, spaast, restoranist, kohvikust ja konverentsikeskusest koosnev kompleks on koht, kus unustad kõik üleliigse ja pühendud vaevata kõigele, mis elus tegelikult oluline on. Hea tervis. Head inimesed. Hea tuju.

Kopra talu – peopaik Mulgimaa ürgses looduses

Turismistaluna hakkas Kopra talu tegutsema 2000. aasta sügisel. Praeguseks on sellest kujunenud populaarne seminaride, konverentside, suvepäevade ja peoürituste pidamise paik. Kopra talu asub Viljandist 22 kilomeetri kaugusel Tuhalaane külas ning on ümbritsetud ürgmetsadest, soodest ja järvedest.

Küsitlus

Millal plaanid suvel puhata?

  • Juunis
    17%
    17%
  • Juulis
    83%
    83%
  • Augustis
    0%
    0%
  • Ei puhkagi suvel
    0%
    0%
  • Muu
    0%
    0%

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Teabevara

Sekretär.ee uudiskirjaga liitumine