Hoolitsetud jalad

Meie kliima juures on lahtiste kingade kandmise aeg lühike, mistõttu hoolitsetakse jalgade eest rohkem suvel.

Aastaringne jalgadele tähelepanu pööramine tasub end ära, seda nii ennetamaks kui varakult avastamaks probleeme ja haigusi.

Hoolitsetud ja terved jalad näitavad kogu organismi tugevust. Tähtis on jälgida laste jalgade arengut ja kingade kulumist, et juba varakult avastada võimalikud probleemid, millega ortopeedi poole pöörduda. Väikesele lapsele tuleb kasuks erinevatel pindadel paljajalu käimine ning õige rühi õpetamine.

Kodune jalgade hooldus

Kord päevas

Igapäevane jalgade pesemine aitab eemaldada surnud nahka ja kõrvaldada baktereid. Jalavanni vee hulka võib lisada duÅ?igeeli, vannisoola või higistamisprobleemi korral spetsiaalset neutraliseerivat pesuvahendit. Enne magamaminekut mõjub hästi vette lisatult mõni tilk lavendli eeterlikku õli, mis rahustab ja aitab kiiremini magama jääda.

Jalavanni kestvuseks sobib 7-10 minutit ja vee temperatuuriks 35-37 kraadi. Kuiva naha puhul tuleb vältida liiga kuuma vett ning pikki jalavanne.

Jalgu tuleb väga hoolikalt kuivatada, pöörates erilist rõhku varbavahedele. Liigne niiskus võib põhjustada haudumust, mis soodustab jalaseene teket.

Igapäevaselt on kõige mugavam jalgu kreemitada õhtul enne magamaminekut. Kui on probleeme paksendite ja kuiva ning lõheneva nahaga, tuleks kasutada spetsiaalset rikkalikku jalakreemi. Et kreem ei määriks voodipesu ja imenduks paremini, võib ööseks jalga jätta puuvillased õhku läbilaskvad sokid.

Kord nädalas

Jalgade koorimist on soovitav ette võtta korra nädalas. Niiskete kätega masseeritakse koorimiskreem nahka, pöörates erilist tähelepanu kandadele ja tallaalustele paksenditele ning jalad loputatakse sooja veega. Koorimine sobib eriti hästi pärast sauna või vanni.

Kord kuus

Korra kuus on soovitav käia pediküürija juures, kes eemaldab paksenenud naha, korrastab küüned ja küünenahad, teeb lõõgastavat massaaži ja lõpetab hoolduse lakkimisega. Pediküürija oskab tähelepanu pöörata ja tooteid soovitada ka võimalikele tekkinud probleemidele.

Kui jalgade eest hoolitsetakse iseseisvalt kodus, on korra kuus soovitav ette võtta põhjalikum hooldus. Kindlasti peaks vähemalt korra kuus eemaldama vana küünelaki, et kontrollida küünte olukorda. Kui küüs on muutnud värvi või oma aluselt liiga palju lahti, on soovitav minna nahaarsti vastuvõtule. Kontrollida tasub ka jala ja varbavahede naha seisukorda, et võimalikele probleemidele kiiresti lahendust leida.

Peale laki eemaldamist ja jalgade leotamist on esimesena soovitav lõigata ning viiliga tasandada küüned. Õige küünekuju on neljakandiline ja sobiv pikkus, kui varba otsa vajutades on küüne äär tunda. Liiga lühikeseks ja ümmarguseks lõigatud küüned võivad hakata sisse kasvama, valmistades tõelisi ebamugavusi.

Küünenahku võib ettevaatlikult käterätikuga tagasi lükata, aga nende lõikamine tuleb jätta pediküürija hooleks. Paksenenud nahka jalalabal saab ettevaatlikult hõõruda jalaviili või raspliga, et hoolduskreem paremini imenduks. Enne kasutamist tuleb rasplit niisutada. Kindlasti tuleb meeles pidada, et liigne või pidev jalgade lihvimine hoopis kiirendab naha paksenemist ja lõhede tekkimist. Igaõhtune ravikreemide kasutamine on parim viis naha tervena hoidmiseks.

Hoolitsetud jalgu kaunistab sobiv lakk. Enne värvilakki tuleb kindlasti kasutada aluslakki, et vähendada küünte kollakaks muutumist. Kaks õhukest kihti värvilakki annab parema ja püsivama tulemuse. Viimase etapina on soovitav kasutada pealislakki.

Probleemid, millega pöörduda salongi spetsialisti juurde

Sissekasvanud küüs

Peamised inimese enda poolt tekitatud põhjused, miks küüs hakkab ebameeldivalt sisse kasvama, on liiga kitsad jalanõud, vale küünekuju või mehaaniline trauma. Ebamugavustundele võib lisanduda ka punetus, valu ja turse. Mida kauem lastakse probleemil süveneda, seda raskem on ravi ning küüne taastumine.

Esimene märk küüne sissekasvamisest on valutunne, kui vajutada küüne külgi või otsi. Kui avaramate jalanõude kandmine leevendust ei too, on mõistlik pöörduda esmalt salongi, kus ollakse spetsialiseerunud erinevatele jalaprobleemidele. Spetsialist eemaldab sissekasvanud küüne osa kas käsitsi või pediküüriaparaati kasutades ning toestab küüne metallist klambri või mõne muu vahendi abil. Hooldustes tuleb regulaarselt käia 3-4 nädala tagant, kuni küüs on välja kasvanud.

Põletiku tekkimise korral tuleb pöörduda ortopeedi vastuvõtule, kes määrab antibiootikumid ning teostab küüne osalise või täieliku kirurgilise eemaldamise.

Puuduv küüs

Arsti poolt eemaldatud või trauma tagajärjel eemaldunud küüne puhul kasutatakse spetsiaalset küünemassi, mille käigus on võimalik vormida uus küüs. Eelnevalt on soovitav arstiga konsulteerides teha kindlaks, et kliendil ei oleks haiguslikke seisundeid, mille puhul sellist protseduuri ei soovitata ette võtta.

Deformeerunud küüs

Küüs (peamiselt suur küüs) võib deformeeruda kitsaste jalanõude või spordi (tennis, jalgpall) käigus tekkinud pideva surve tagajärjel. Probleemi lahendamiseks kaitstakse varbaküünt silikooniga, valmistades vastavalt varba kujule spetsiaalne küünekaitse. Lisakaitseks segatakse silikoonist ja tugevdusvedelikust mass, millest voolitakse varvastevaheline tugi, mis tahkestub mõne minutiga. Saadud õhukest ja pestavat silikooni, mis aitab hoida varbaid õiges asendis, on jalanõudes mugav kanda


Konnasilmad, soolatüükad

Protseduuris kasutatakse konnasilmade ja soolatüügaste eemaldamiseks külmaravi (krüoteraapia) ehk vedelat lämmastikku. Külmaravi toimel tekib tüüka kohale vill, mille paranemisel eemaldub villipealne nahk koos soolatüükaga.Villile võib panna desinfitseerivat vahendit ja katta see koht plaastriga.

Valutundlikele inimestele võib enne protseduuri panna soolatüüka kohale tuimestavat kreemi.

Allikas http://www.derma.ee/beauty.php?id=14

Osale arutelus

  • Piret Birk

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Krahv Mannteuffeli suvemõis (Kursi jahiloss)

Eestimaa keskel, käänuliste Pedja ja Kaave jõgede vahelisel alal on ellu ärganud üks vana ja majesteetlik hoone. See on krahv Mannteuffelile kuulunud suvemõisa peahoone aastast 1888, rahvasuus tuntud kui Kursi jahiloss. Seda maja võiks nimetada ka Eesti jahilosside krooniks, ajaloole on väärikas koht tuttav juba 130 aasta jooksul.

Strand SPA & konverentsihotell trumpab konkurendid üle rikkaliku kogemustepagasiga

Lääne-Eesti suurimal konverentsikeskusel on 25 aastat kogemusi ürituste korraldamises. See fakt saadab kindla sõnumi klientidele – võimekas ja usaldusväärne, professionaalne ja kvaliteetne. Just selline koostööpartner on Strand.

Küsitlus

Millal plaanid suvel puhata?

  • Juunis
    17%
    17%
  • Juulis
    83%
    83%
  • Augustis
    0%
    0%
  • Ei puhkagi suvel
    0%
    0%
  • Muu
    0%
    0%

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Teabevara

Sekretär.ee uudiskirjaga liitumine