Päevitamisküsimuste vastused II osa

Mitu korda kiiremini nahk vananeb kui võtta päikesevanne kas iga päev, 2 korda nädalas, 1 kord nädalas jne?

Mida heledam on nahk seda õrnem, seega oht oma nahka põletada on suurem ning tihedate nahapõletuste hulk tingib naha vananemise kiirenemist.

Degeneratiivsed muutused nahas on tingitud DNA mutatsioonidest, UV kiirguse mõjust kollageen- ja elastiinkiududele, veresoontele, keratiinitsüütidele ja melanotsüütidele. Fotovananemise vältel tekivad tedretähed, läätslaigud, melanotsüütneevused, teleangiektaasiad, naha kortsumine ning atroofia ja muud naha muutused.UV-kiirguse üledoseerimise tagajärjeks võib-olla naha enneaegne vananemine, kuivamine, kortsude tekkimine ja oht haigestuda nahavähki.Õigesti doseerituna UV-kiirgus on inimesele kasulik - selle mõjul toimub D3 vitamiini süntees. Vitamiin D3 on tähtis faktor luude moodustumisel, kaitstes neid osteoporoosi eest. Kaltsium ladestub luudesse just tänu vitamiin D3 tekkele.Organismi jõuvarude taastamiseks, eelkõige D-vitamiini vajaliku koguse sünteesimiseks piisab lühiajalistest päikesevannidest, puudub eriline vajadus lõputult rannas või õuemurul end päikese poolt praadida lasta.Seega ei tohiks päikesevannide võtmisega liialdada. Päikesepõletus võib endaga kaasa tuua DNA mutatsioone, immuunsüsteemi nõrgenemist, melanoome ehk nahakasvajaid ja nahavähki, kroonilisi silmakahjustusi, naha vananemist ja paksenemist.Kuna päikesest lähtuvad UVA- ja UVB-kiirgused võivad põhjustada nahavähki ning päikesepõletust, tuleks päevitajatel kindlasti kasutada päikesekaitsevahendeid. Otsest päikesekiirgust tuleks vältida kella 11-15-ni.Keskmise päevitamata nahaga inimesel maksaks päikesepaistelisel ajal keset päeva alustades piirduda 20-minutilise seansiga. Selleks, et saavutada päikesekaitsevahenditel lubatud kaitse (SPF), tuleb arvestada vahendi koguseks 2 mg/cm?².


Mitu % nahavähihaigetest on oma haiguse saanud just päikesest või solaariumist? Kas seda saab üldse kindlaks teha? Ja kas protsentuaalselt on kreemi mitte kasutavaid haigeid rohkem kui neid, kes päikesekreemi kasutavad?

Nahavähi tekke põhilised riskifaktorid on:

* ultraviolettkiirguse pikaajaline suur koormus (päikesekiirgus);

* hele nahatüüp;

* ulatuslikud põletus- või kiiritusarmid, kroonilised haavandid;

* kroonilised nahapõletikud;

* pärilikud nahahaigused - pigment- kserodermia, albinism;

* ioniseeriv kiirgus

Kuna põhjuseid nahavähki haigestuda on mitmeid, ei saa üheselt kindlaks teha, millise faktori tagajärjel see tekkinud on.UV - kiirguse üledoseerimise tagajärjeks võib olla oht haigestuda nahavähki. Päikesepõletus võib endaga kaasa tuua DNA mutatsioone, immuunsüsteemi nõrgenemist, melanoome ehk nahakasvajaid ja nahavähki, kroonilisi silmakahjustusi, naha vananemist ja paksenemist. Kõrgem nahavähi haigestumise protsent päikesepaistelistes lõunamaade riikides on seostatud päikesekiirgusega.Ultraviolettkiirgus võib tõsta riski haigestuda pahaloomulistesse kasvajatesse. Inimesed kõrgema riskifaktoriga (teguriga) ei tohiks kasutada solaariumeid kosmeetilistel eesmärkidel.Kuna päikesest lähtuvad UVA- ja UVB-kiirgused võivad põhjustada nahavähki ning päikesepõletust, tuleks päevitajatel kindlasti kasutada päikesekaitsevahendeid. Otsest päikesekiirgust tuleks vältida kella 11-15-ni.

Haiguse varane avastamine on põhiline eeldus ravi efektiivsuse saavutamiseks. Nahavähk on väline, nähtav kasvaja ja seetõttu enamusel juhtudest kergelt avastatav. Nahavähk on polümorfse kliinilise pildiga:

väike, tasane, läikivapinnaline tihend nahas; vahajas tihend nahas, mis aeg-ajalt veritseb ja kattub koorikuga; lame punetav laik nahal, mis kestendab ja kattub koorikuga või on tasasepinnaline ja läikiv;

punetav tihe vohand nahal.

Kui loobuda suvistest rannal vedelemise mõnudest ja saada pruuniks nt. ainult isepäevituva kreemi abil, siis kas ka sellistel kreemidel on kahjulik mõju nahale või on need võrdväärsed tavalise ihupiima-või kreemiga?

Liiga palju päikest on ohtlik, mis aga ei tähenda, et Te ei või päikese käes olla. Päikesekreem on väga tõhus vahend naha kaitseks päikese kahjulike mõjude eest.Õigesti doseerituna on UV-kiirgus inimesele kasulik - selle mõjul võib toimuda D3 vitamiini süntees. Vitamiin D3 on tähtis faktor luude moodustumisel, kaitstes neid osteoporoosi eest. Kaltsium ladestub luudesse just tänu vitamiin D3 tekkele. UV-kiirgus stimuleerib immuunsüsteemi, tõstab organismi füüsilist vastupanuvõimet, leevendab depressiooni ning sellel on positiivne toime südamele ja vereringele. Seega ei soovita loobuda rannal vedelemise mõnudest vaid tuleb päikesekiirgust õiges koguses doseerida.

Isepäevituvad kreemid, losjoonid, spreid ja geelid ei ole ohtlikud, kuna kõik nendes sisalduvad koostisosad on toksikoloogiliselt testitud ja neid lisatakse kosmeetikatootesse kogustes, mis ei avalda kahjulikku mõju inimese tervisele. Nad sisaldavad värvitud, suhkrute hulka kuuluvat - dihüdroksüatsetooni (DHA), mis reageerib naha pinnal surnud rakkudes sisalduvate aminohapetega, andes nii ajutise päevituse. Efekt on ajutine, kuna värvunud surnud rakud irduvad naha pinnalt. Ilusa jume säilitamiseks kasutatakse isepäevituvat kreemi tavaliselt regulaarselt.

Kas nahk nö harjub päikesega? Mida rohkem päikese käes oled, seda kiiremini ta naha pruuniks teeb ja seda vähem ka kahjustab, sest on tekkinud ..kiht?

Nahk kujutab endast esmast kaitseliini keskkonnafaktorite, sealhulgas UV- kiirguse kahjustava toime vastu. UV - kiirguse eest kaitsevad inimest esmajärjekorras naha optilised omadused. Umbes 5% UV- kiirgusest reflekteerub nahalt, ülejäänu kandub edasi nahka, kus see hajutatakse või absorbeeritakse. Epidermaalsel melaniinil on kaitsetoime: mida suurem on naha melaniini sisaldus, seda vähem kahjustub DNA. Päevitus on melaniini produktsiooni suurenemise tulemuseks. UVB toimel tekib melanotsüütide proliferatsioon nii riietega kaetud kui ka katmata kehaosadel. Pigmenteerumisprotsessis eristatakse kaht faasi:- vahetu naha tumenemine (kiire päevitusfaas),- hiline päevitusreaktsioon.

Siiski ei tohi päevitamisega liialdada. üleliigne päevitamine võib endaga kaasa tuua DNA mutatsioone, immuunsüsteemi nõrgenemist, melanoome ehk nahakasvajaid ja nahavähki, kroonilisi silmakahjustusi, naha vananemist ja paksenemist.

Kas lahtisele haavale otsene päikesekiirgus on kahjulik?

Ravieesmärgil kasutatakse UV-kiiri väga laialt. Neid määratakse siseorganite haiguste (bronhiit, pneumoonia, trahheiit, bronhiaalastma, pleuriit, reuma, ateroskleroos, haavandtõbi); tugi-liikumisaparaadi haiguste (artriit, spondiliit, luumurre, müasiit); närvisüsteemi haiguste (neuralgia, polüneuriit, seljaaju traumad, veresoonte düstroofia); nahahaiguste (ekseemid, psoriaas, paranematud haavad, põletuse järgne seisund, roos) puhul. Kuid igal juhul on oluline individuaalne lähenemine. Kindlasti peaks konsulteerima raviarstiga ja käituma vastavalt arsti soovitustele.

Lõunamaades on inimesed iga päev lõõskava päikese käes. Kuidas see neile mõjub ja kas nad samuti haigestuvad mõnda liigsest päikesest tekkinud haigusesse?

Jah, kõrgem nahavähi haigestumise protsent päikesepaistelistes lõunamaade riikides on seostatud päikesekiirgusega. Kuigi päikesekiirguse mõju oleneb nahatüübist.

UV- tundlikkuse nahatüübid on järgmised:I nahatüüp (u 2%-ti keskeurooplastest) esineb tavaliselt kelti päritolu siniste silmade ja tedretähnidega inimestel. Sellisel nahal tekib alati põletus (see võib juhtuda juba 10-minutise päikese käes viibimisega);II nahatüübiga (u 12%-ti keskeurooplastest) saab kergesti põletuse ja päevitub minimaalselt. Seda tüüpi esineb kõige sagedamini heledanahalistel, punaste või blondide juuste ja siniste silmadega inimestel;III nahatüübiga (u 78%-ti keskeurooplastest) inimesed võivad saada mõnikord kerge põletuse ning päevituvad keskmiselt. Selle nahatüübiga inimestel on tavaliselt normaalne nahk, tumeblondid või pruunid juuksed, hallid või pruunid silmad;IV nahatüübiga (umbes 8%-ti keskeurooplastest) inimesed saavad harva põletuse ja päevituvad keskmisest tugevamini. Seda nahatüüpi iseloomustavad helepruun või oliivivärvi nahk, tumedad juuksed ja silmad;

V ja VI nahatüüp on tumedanahalised, kes ei saa peaaegu kunagi nahapõletust

Kuidas võiks saavutada ühtlase jume heledanahalised, kellel ilusa päevituse asemel tekivad tedretäpid? Isepäevitavad spreid ja kreemid määrivad riideid ja tihti ei jää tulemus ka ühtlane. Ehk oskate anda nõu.

Vali päikesefaktor (SPF) vastavalt oma nahatüübile. I nahatüüp (u 2%-ti keskeurooplastest) esineb tavaliselt kelti päritolu siniste silmade ja tedretähnidega inimestel. Sellisel nahal tekib alati põletus (see võib juhtuda juba 10-minutise päikese käes viibimisega). Ilusa ja ühtlase jume saavutamiseks võib kasutada professionaalset teenust, külastades näiteks vastavaid ilusalonge, kus tehakse ka sprey-päevitust, mis sobib kõikidele nahatüüpidele

Osale arutelus

  • Piret Birk

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Strand SPA & konverentsihotell trumpab konkurendid üle rikkaliku kogemustepagasiga

Lääne-Eesti suurimal konverentsikeskusel on 25 aastat kogemusi ürituste korraldamises. See fakt saadab kindla sõnumi klientidele – võimekas ja usaldusväärne, professionaalne ja kvaliteetne. Just selline koostööpartner on Strand.

Värske ja erakordselt särav koht stiilseks firmapeoks – Olympic Casino Olümpia

Smokingus härrad, õhtukleitides daamid, bigbänd, kabaree, särisev pinge Black Jacki lauas ja erutav kõlin automaadisaalis – ei, see pole James Bondi uue filmi treiler, vaid firmaüritus Tallinna kõige põnevamas peokohas, Olympic Casino Olümpias.

Küsitlus

Millal plaanid suvel puhata?

  • Juunis
    17%
    17%
  • Juulis
    83%
    83%
  • Augustis
    0%
    0%
  • Ei puhkagi suvel
    0%
    0%
  • Muu
    0%
    0%

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Teabevara

Sekretär.ee uudiskirjaga liitumine