Päevitamisküsimuste vastused III osa

Kui kasutada UV-kaitsega kreemi, kas siis ei päevitu kreemi mõju ajal üldse või lihtsalt kaitseb see ohtlike kiirte ( UV-A ja UV-B ) eest?

Tahaks väga olla jumekas aga samal ajal ka terve. Kas see on üldse võimalik 2. nahatüübiga inimesel ?

Päiksekaitsevahendid:

Oluline on teada, et ükski päikesekaitsevahend ei taga 100%-list kaitset UV-kiirguse eest.Ka paljude päikesekaitsevahenditesse on lisatud komponente, mis moodustavad UV-filtri ja see ei takista ilusa jume saavutamist. Kindlasti tuleks kasutada ka UV kaitsefaktoriga huulevõiet. Kiirguse eest kaitsvate filtrite efektiivsust iseloomustab toote kaitsefaktor (SPF), mida märgib teatud number. See näitab, mitu korda pikeneb kaitstud naha puhul ohutu päevitamise aeg võrreldes kaitsmata nahaga.Õigesti doseerituna on UV-kiirgus inimesele kasulik - selle mõjul võib toimuda D3 vitamiini süntees. Vitamiin D3 on tähtis faktor luude moodustumisel, kaitstes neid osteoporoosi eest. Kaltsium ladestub luudesse just tänu vitamiin D3 tekkele. UV-kiirgus stimuleerib immuunsüsteemi, tõstab organismi füüsilist vastupanuvõimet.Vali päikesefaktor (SPF) vastavalt nahatüübile. II nahatüübiga (u 12%-ti keskeurooplastest) saab kergesti põletuse ja päevitub minimaalselt. Seda tüüpi esineb kõige sagedamini heledanahalistel, punaste või blondide juuste ja siniste silmadega inimestel. Seega 2 nahatüübiga inimestel on mõttekas võtta päikest lühiajaliselt, et vältida põletust, kuid ilusa jume saamiseks kulub rohkem aega.


Kui UV-indeks on u.7, siis soovitatakse päevitada maks. 0,5 h. Kas kokku nii palju või pool tundi selga ja pool tundi kõhtu ? Kui päevitan u. 0,5 h päevas, kas siis ei teki nahavähiohtu ja naha kiiret vananemist ?

Kui UV-indeksi väärtus on väiksem kui 2 ei tarvitse midagi karta, väärtustel 3-5 on mõistlik esmakordsel päevitamisel piirduda 30-60 minutiga. Hoolikamalt tasub oma päevitamist reguleerida indeksi väärtustel üle 5. Eestis küünib UV-indeksi maksimaalne väärtus kesksuvise keskpäeva paiku 7,5. Täpsemalt tasub UV-indeksi väärtusi jälgida lõunamaistes supelrandades ja muudes päikeselistes paikades. Asustatud piirkondadest on suurimaid UV-indeksi väärtusi, kuni 20, registreeritud Tiibeti platool. Sellele vastab II nahatüübi skaalas 7,2 MED/tunnis ja esimene päevitusseanss ei tohiks kesta üle 8 minuti. Kaheksatuhandelistel mäetippudel on keskmised UV-indeksi väärtused veelgi suuremad.


Isepäevituvad kreemid pidid olema ohutud. Aga mul on selline lugu, et peaaegu alati järgmisel või ülejärgmisel päeval pärast kasutamist hakkab väga palju juukseid peast ära tulema ( tavaliselt jääb 1-2 karva kammi külge, kuigi mul on päris pikad juuksed ). Miks see nii on, kas mul on mingi allergia kreemile (olen proovinud erinevate firmade isepäevitujaid, kuid juuksed ikka tulevad peast) või on see paras mürk, mida müügi huvides ei anta teada ?

Isepäevituvad kreemid, losjoonid, spreid ja geelid ei ole ohtlikud. Nad sisaldavad värvitud, suhkrute hulka kuuluvat - dihüdroksüatsetooni (DHA), mis reageerib naha pinnal surnud rakkudes sisalduvate aminohapetega, andes nii ajutise päevituse. Efekt kestab vaid mõne päeva, kuna värvunud surnud rakud irduvad naha pinnalt. Juukse folliikul e. karvanääps talitleb tsükliliselt: kasvufaas-puhkefaas-väljalangemisfaas. Kasvufaas kestab 2-7 aastat, naistel on see pikem kui meestel. Kasvufaasi pikkus sõltub inimese vanusest, rassist, organismi tervislikust- ja hormonaalsest seisundist. Kasvufaasile järgneb puhkefaas, mis kestab 2-3 nädalat. Selline juuksefolliikuli tsükkel kordub 20-25 korda elu jooksul. Kui on välja langenud 1-2 juuksekarva kammimisel, siis on see tavaline nähtus (normi piires). Päevas kaotab inimene kuni 100 juuksekarva. üle normi juuste väljalangemisel võivad olla erinevad põhjused. Seega tuleks tähelepanu pöörata sellele, kas väljalangemine toimub periooditi või on see pidev protsess. Kui väljalangemine on rohke tuleks pöörduda arsti poole.Allergilise reaktsiooni korral tavaliselt on ka silmnähtavad muutused nahal (nt. lööve, punetus, sügelemine jne.). Inimesed, kes teavad millised komponendid tekitavad nendel allergilist reaktsiooni peavad valiku tegemisel kosmeetikatoodete koostisega põhjalikult tutvuma. Kui allergiline reaktsioon tekkis esmakordselt allergeeni väljaselgitamiseks tuleks pöörduda arsti poole.


Beetakaroteeni kapslid pidid ka nahka jumekamaks muutma aga ühe uuringu järgi nende söömine tekitab hoopis vähki ? Kas see on õige ?

Beetakaroteen on tuntud kui A-vitamiini eelvitamiin, millest organism sünteesib endale vajaliku koguse A-vitamiini. Beeta-karoteeni (?²-karoteen) sisaldavad ka paljud toiduained. Porgandi liigtarbimine samuti võib muuta nahka jumekamaks. A-vitamiin kuulub vesilahustuvate vitamiinide hulka, mille ülejäägi organism väljutab loomulikul teel neerude kaudu. Beetakaroteeni puhul talletab organism väikese osa ka nahakudedesse, mis annabki nahale pruunika jume. Beetakaroteen on ka tugev antioksüdant, mis kaitseb nahka UV-kiirguse ja vabade hapnikuradikaalide kahjuliku mõju eest (vähendab riski haigestuda vähktõppe), pidurdab vananemisprotsesse hoides ära kortsude tekke. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2003. a määrusele nr 324 "Toidu märgistusele esitatavad nõuded ja märgistamise ning muul viisil teabe edastamise kord"? päevased täiskasvanud inimesele soovitatavad A-vitamiini kogus on 800 mikrogrammi. Soovitatav on jääda mõõdukaks igas tegevuses. Päevitamiseks aga kõige paremad vahendid on päike, õhk, vesi ning UV-filtriga päevituskreem.


Sooviks infot mida ette võtta päiksest tekkinud pigmendilaikudega näol (need on tekkinud umbes viis aastat tagasi). Missugune on kõige efektiivsem meetod nende eemaldamiseks. Kui tugeva päikesekaitsefaktoriga kreemi tuleks kasutada suvel Eestis, mis kaitseks näonahka uute pigmendilaikude tekkimisest.

Täiendavalt on suurimaks pigmentlaikude (melasma) esilekutsujaks päiksekiirgus, mistõttu laigud ilmuvad või väljenduvad rohkem kevadel ja suvel. Melasma tekkeks peab olema ka eelsoodumus. Enamasti asub pigment epidermise ehk naha pindmise kihi põhjaosas, kuid mõnikord ka dermas ehk naha sügavamas kihis. Viimane variant allub halvasti ravile.

Pigmendi sügavust saab tavaliselt määratleda Wood`i lambi abil.

Kui juba on tekkinud pigmendihäired, oleks soovitatav kasutada enne rannahooaja algust SPF-i (vähemalt 8-15) sisaldavaid päeva- ja jumestuskreeme. Need ei lase UV-kiirtel tungida nahakudedesse ning valmistavad naha ette intensiivseks päikseliseks perioodiks. Pigmendilaikude eemaldamiseks on erinevaid mooduseid, mõttekas oleks konsulteerida oma nahaarsti või kosmeetikuga.


Melasmi võimalike põhjuste ja soodustavate faktorite hulka kuuluvad:

geneetilised mõjud (70%-l perekondlik esinemine); ultraviolettkiirgus rasedushormoonravi östrogeenidega ja rasedusvastased pillid; kerge ja ohutu hormonaalse tasakaalu häired; maksa häired; ravimid - näit. mõned munasarjade ja kilpnäärme probleemide ning epilepsiaravimid, mis muudavad naha päikesele tundlikumaks; fototoksilised reaktsioonid kosmeetikatoodetele (näit. after-shave tooted, lõhnaseebid jt.); melanotsüütide suurenenud tundlikkus normaalsele östrogeeni tasemele; füüsikalised faktorid (kratsimine, kuum vesi, saun jt.); higistamine;

dieet (kofeiin, vürtsid).

Päikesefaktor (SPF) valitakse vastavalt nahatüübile. I ja II nahatüüp Eestis päevitamisel peaksid eelistama suuremat päikesekaitsefaktorit 12 SPF. Esimeste päevitamiskordade ajal tuleks nahale määrida suurema faktoriga kreemi. Kui reisite soojale maale, siis tuleb päikesega olla ettevaatlikum kui Eestis - päikese käes tohib olla märksa vähem aega ning kasutada tuleks kõrgema SPF-iga kreeme. Päevituskreemi tuleks määrida nahale vähemalt pool tundi enne päikese kätte minekut ning koguseks 2 mg/cm?², kanda kreemi korduvalt päevitamise aja jooksul ning kindlasti uuesti peale ujumist.

Osale arutelus

  • Piret Birk

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Energia avastuskeskus – pinget pakkuv ja ootamatult šikk peopaik

Tallinna vanalinna ja Kalamaja piiril asuv Energia avastuskeskuse hoone on sadade üritusekorraldajate jaoks vastanud kolmele üliolulisele kriteeriumile: a) vana elektrijaama masinamaja peasaal on ootamatu, ent šikk peopaik, b) suurel ekspositsioonialal on külalistele garanteeritult avastamisrõõmu, ja c) keskuse asukoht on lihtsalt väga hea.

Valma Seikluspark pakub uusi võimalusi konverentsideks ja koolitusteks

Lõuna-Eestis, 55 km Tartust Viljandi suunas ja 23 km Viljandist Tartu poole asuv Valma Seikluspark avas uue kaasaegse konverentsihoone, pakkudes senisest veelgi mitmekülgsemaid võimalusi ühendada seminarid, töötoad või koolitused õhtuse lõõgastusega seikluspargis ning meeleoluka firmapeoga.

Küsitlus

Millal plaanid suvel puhata?

  • Juunis
    17%
    17%
  • Juulis
    83%
    83%
  • Augustis
    0%
    0%
  • Ei puhkagi suvel
    0%
    0%
  • Muu
    0%
    0%

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Teabevara

Sekretär.ee uudiskirjaga liitumine