Kirega kogumisest

ühed koguvad asju salaja sahtlipõhja, teised on uhked oma kollektsioonide üle ning eksponeerivad neid, kolmandad ei raatsi ühtegi kasutut eset ära visata, vaid utiliseerivad neid oma panipaikades, sahtlipõhjades ja toanurkades. Mis see siis õigupoolest on, mis inimesi sarnaselt hamstrile asju omandama ja seejärel talletama paneb?

Eesti Koguja seltsi liige Kaimar Ilves
räägib, et inimeste kogumislembust saab vaadelda, kui elu terviklikkuse ühte osa. Teatud inimestel on erinevad huvid ja eluarusaamad. Kogumine on samasugune inimese üks kirg ja eneseteostamise viis, millegi poole püüdlemine ja täiuslikkuse saavutamine. Ta räägib, et kogumisi võib iseeneslikult liigitada emotsionaalseteks ja materiaalseteks. Emotsionaalsete kogumiste alla võib liigitada kogumisi, kus reaalselt talletub midagi inimeste tegudesse, näiteks reisitud riike, osaletud kontserte, sportlikke saavutusi - kõike, mis pakub rahulolu toimunu üle, aga ei talleta midagi materiaalset. Siiski on enamus kollektsioneerimisi seotud materiaalse poolega ja millegi süstemaatilises omandamises. Kogutavad esemed võivad pakkuda emotsionaalset rahulolu, olla harivaks ja kanda endas investeerimisväärtust.

Veel räägib ta, et kogujate fantaasia kogutavate objektide osas on piiritu. Samas osad valdkonnad hääbuvad ja tekivad uued kogumisobjektid. Aastakümneid tagasi poleks keegi osanud prognoosida telefonikaartide ja arvutiprotsessorite kogumist, kui samas on hääbunud omaaja hitkogumisobjekt - tikutoosietiketid. Samas võib kogumist võtta ka kui investeeringut. Kunst, mündid, aurahad ja teenetemärgid, relvad, väärismetallesemed, antiik jne on asjad, mille puhul me räägime piiratud koguses esemetest, mida algsel-ajaloolisel kujul juurde ei teki. Ajapikku kasvab selliste esemete väärtus ja nende omamine näitab inimese staatust ühiskonnas ning antud esemete vähesus tõstab nende turuväärtust.

Olles loo autorina suhteliselt vähe kogumiskirega kokku puutunud ja seega ka kollektsioneerimisest väheteadlik inimene, esitasin mõned huvipakkuvad ja teemakohased küsimused ka

filateelia haldamise ja kogumisega
tegelevale
Elmo Viigipuule
:

Kuidas kogumist ära tunda?

Me soetame omale mitmesuguseid asju ja mõned neist jätame alles. Kuni soetamise ja säilitamise ainsaks eesmärgiks on see, et me kasutame neid mingite vajaduste jaoks ning ei omista tähtsust selle välisele vormile, ei pruugi tegemist olla kogumisega. Näiteks raha kogumine - kuni meile on tähtis vaid summa ning rahasedelite ja müntide valik on oluline vaid käepärasema hoidmise seisukohalt, siis seda kogumiseks kollektsioneerimise mõttes nimetada ei saa. Rahade kogumisel on tähtsad just rahade välimus ning see, kas need ka maksevahendina kehtivad, taandub kõrvalisemaks asjaoluks. Või teine näide heliplaatide alalt: kui niisama mõne plaadi rohkem või vähem juhuslikust ostmisest kujuneb sihikindel mõne artisti või helilooja kõigi plaadiväljaannete ostmine - on see kindlasti kogumine. Eriti veel siis, kui oleme valmis ostma ühe ja sama muusikapalaga plaadi vaid sellepärast, et tegemist on olemasolevast erineva plaadiväljaandega. Niisiis - kui omandatakse midagi sellist, mis kasutamise võimaluste poolest ei erine kuidagi olemasolevast, kuid omab mingeid vormilisi, siis on see kogumine.

Mida kogu piiritlemisel silmas pidada?

Kogumine on meeldiv ja rahuldust pakkuv siis, kui seda on võimalik suhteliselt regulaarselt täiendada ning kui koguja poolt mõtteliselt kehtestatud kriteerium kogu täiuslikkusest tundub reaalselt saavutatavana. Kui kogutavate objektide lisandumine läheb koguja arvates liiga harvaks, tuleks kogutava ringi laiendada. Vastupidisel juhul - kogusse sobivat kipub rohkem kätte käima, kui rahalised võimalused või kogu hoiuvõimalused lubavad - tuleks kogu piire kitsendada. Tegelikult tuleks kogujal kogutava piiride üle suhteliselt sageli ja hoolikalt mõtiskleda, sest olukorrad muutuvad ning otsustamine on enamasti raske: vastuvõetav mõtteline kompromiss tuleb saavutada iseendaga. Erilist leidlikkust on vaja selleks, et hoiduda ülejõu käivate harulduste või muidu liiga raskesti hangitava sattumisest kogu piiridesse. Lootusetus saada oma kehtestatud piirides täielikku kogu kahandab kogumislusti tuntavalt. Näiteks: eesmärgiks pole kõigi olemasolevate kogumine, vaid piirdumine tüüpiliste näiteeksemplaridega ja kogutava piir tundub oluliselt jõukohasemana.

Kuidas kogu süstematiseerida?

Kogu väärtust suurendab oluliselt see, kui see on asjatundlikult süstematiseeritud. Traditsioonilisemate kogumisalade (filateelia, filokartia, numismaatika jne.) puhul on reeglistik välja kujunenud ning selle kohta leidub kirjandust või sama kogumisalaga tegeleja, kellelt nõu küsida. Ja uurida, lugeda ja küsida kohe kindlasti tasub, sest seeläbi jääb hilisemaid pettumusi teadmatusest tehtud vigade tagajärgedest vähemaks. Kui kogumisala on sedavõrd ainulaadne, et kirjandust ja nõuandjaid ei leia, siis tuleks ringi vaadata võimalikult sarnase kogumisala järele, millest eeskuju võtta. Edu kogu süstematiseerimisel eeldab, et kogutavat tuntakse ja selleks tuleb teemat ühe põhjalikumalt tundma õppida. Kui kogutav on meelepärane ja huvipakkuv, siis ei tohiks õppiminegi samal teemal vastumeelne olla. Siin peitub ka üks kogumise suuremaid väärtusi - õhutab huvilisi oma teadmisi täiendama ja oma kogu juures praktiliselt kasutama. Süstematiseerimise põhjalikkus ja iseloom võib samuti aja jooksul muutuda ja areneda ning selle juures on väga oluline kogumise algusest peale pöörata samavõrd tähelepanu ka kogutavat iseloomustava info kogumisele ja säilitamisele. Igal juhul on liigse infoga tulevikus vähem muret, kui info vähesusega. Oma meelespidamisvõimele ei tasu loota - mida rohkem ja põhjalikum info kirja saab, seda suurema rahuloluga tulevikus oma kogumist hindad.

Kuidas kogutut hoida ja säilitada?

Kogutavat on vaja hoida eelkõige selliselt, et ta säilitaks esialgse väljanägemise ja omadused ehk kvaliteedi. Siin kehtib sama, mis süstematiseerimise puhulgi. Kui vähegi on loota, et kogutu säilitamise kohta on võimalik kirjandust leida või kellegi käest nõu küsida, siis tee seda! Eksimused säilitamisel võivad veelgi valusamaks osutuda, kui altminekud süstematiseerimise alal. Võimaluse korral kasuta spetsiaalselt selle kogu jaoks valmistatud hoiukohti (postmarkide puhul spetsiaalseid ribaalbumeid või telefonikaartide kogu jaoks sobivad näiteks väga hästi visiitkaartide jaoks tehtud albumid). Tihti on probleem pisematest esemetest koosnevate kogumisobjektide pakendid. Tasuks ringi vaadata sobivate pakendite järele, mida vajadust mööda lahedasti kätte käib. ühesugustesse või ühes stiilis pakenditesse paigutatud ja süstematiseeritud kogu on käepärane ja õigustab kindlasti lahenduse väljanuputamisele kulunud aja ning energia. Hoiduma peaks pöördumatutest tegudest säilitamiseks: vihikutesse, albumitesse ja lehtedele kleepimised ning muud ettevõtmised, kus objektide asukohad jäigalt paika saavad. Kui nüüd ühel hetkel tuleb tahtmine kogu paigutust muuta ning kui kogu säilitusviis seda ei võimalda, siis on hilja kahetseda. Pigem on nutikas taolistest jäikadest säilitusviisidest võimalikult hoiduda.

Elmo Viigipuu toob välja ka mõned mõned huvitavad kogumisteemaga haakuvad võõrsõnad ja nende tähendused:

BIBLIOFIILIA - raamatute kogumineBONISTIKA - paberrahade kogumineEKSLIBRISTIKA - eksliibriste ehk raamatuviitade kogumineFALERISTIKA - rinnamärkide, aumärkide ja medalite kogumineFERRIDROMOFIILIA - raudtee sõidupiletite kogumineFILATEELIA - postmarkide ja muude postimaksevahendite ning muu posti tegevusega seotud materjalide kogumineFILLUMEENIA - tikutooside ja tikutooside etikettide kogumineFILOFOONIA - heliplaatide kogumineFILOKARTIA - postkaartide, eelkõige piltpostkaartide kogumineFROMOLOOGIA - juustupaki etikettide kogumineKALENDRISTIKA - kalendrite kogumineKOFROKARTIA - turismi reklaamkleebiste kogumineKOPOKLEFIILIA - võtmehoidjate kogumineLEBELISTIKA - kleebiste ja etikettide kogumineLEPIDOPTEROLOOGIA - liblikate kogumineLOTERISTIKA - loteriipiletite kogumineMAKSIMOFIILIA - maksimumkaartide (postkaardid, mille pildiküljele on kleebitud motiivilt sobiv postmark ning sellele löödud ka temaatiliselt sobiv postitempli jäljend) kogumineNUMISMAATIKA - müntide kogumine

Osale arutelus

  • Meelike Tammemägi

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Toosikannu puhkekeskus Käru vallas Raplamaal

Raplamaal asuv Toosikannu puhkekeskus on ideaalne peokoht nii suurematele kui ka väiksematele seltskondadele. Aga mitte ainult – Toosikannus asub Eesti esimene ja ainus loomapark ning lisaks tähtpäevade tähistamisele on see suurepärane koht asjalikele koosolekutele ja konverentsidele.

Tallinna Õpetajate Maja – väärikas peo ja koolituskoht vanalinna südames

Tallinna Õpetajate Maja on raekoja platsi ääres asuv kolmest majast koosnev kompleks, kus on võimalik korraldada pidusid, konverentse, koolitusi, vastuvõtte, kontserte ja palju muud.

Küsitlus

Millal plaanid suvel puhata?

  • Juunis
    17%
    17%
  • Juulis
    83%
    83%
  • Augustis
    0%
    0%
  • Ei puhkagi suvel
    0%
    0%
  • Muu
    0%
    0%

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Teabevara

Sekretär.ee uudiskirjaga liitumine