Miks koguda?

Kuna hobidest ja kogumiskirest on meil sel nädalal juba juttu olnud, siis esitasime kahele kogumisega tegelevale inimesele ka mõned teemakohased küsimused.

Marko Koemets

on 34-aastane IT spetsialist, kes kogub sideettevõtete pastapliiatseid. Esiemese kogus oleva pastapliiatsi sai ta 1997. aastal, kui ostis esimese mobiiltelefoni. Konkreetselt kogumist alustas ta aga paari aasta eest, mil neid oli juba rohkem kogunenud.

Hannes Luidalepp
on 25-aastane geenitehnoloogia üliõpilane ning tema hobiks on numismaatika ehk müntide kogumine. Münte on ta kogunud juba ligikaudu 10 aastat, tõsisemalt umbes viimased 5-6 aastat . Tee tõsisema kogumiseni leidis ta läbi sama hobiga tegeleva tuttava, kes talle müntide kogumisega seonduvad algtõed selgeks tegi.

Mis teid üldse kogumise juurde tõi?

Marko:

"Ilmselt sidefirma, kus olen pikka aega töötanud. Kuna siin on erinevaid pastapliiatseid läbi aegade päris palju olnud, siis leidsin, et huvitav oleks kõik hetkel veel saadaolevad kokku korjata"?.

Hannes:

"Mulle on juba alates lapseeast igasuguste erinevate asjade kogumine meeldinud. Vendadega koos oleme kogunud kõike - alustades pliiatsiteritajatest ja kommipaberitest, lõpetades markide ja suitsupakkidega. Õnneks me väga püsivad ei olnud, sest vastasel juhul oleks terve elamine igasugust rämpsu täis. Ilmselt ainuke asi, mida me kogunud ei ole, on omal ajal noorte seas väga popid olnud "udukad"? ehk udupaberid. Aga münte hakkasin ma koguma oma rekkajuhist isa kõrvalt, kes neid erinevatelt euroopasõitudelt kaasa tõi"?.

Kui palju selline hobi aega ja raha nõuab?

Marko

: "Otseselt see hobi raha ei nõua, sest tühjaks saanud pastapliiatsid visatakse ju nagunii ära. Kui mõni huvitav veel kasutuselolev pastapliiats silma jääb, siis reserveerin selle endale. Teine võimalus on see, et kuna teatakse, et ma pastapliiatseid kogun, siis antakse mulle neid niisama. Kui reisil olles mõni ettevõte teele satub, siis astun alati läbi ja küsin, kas saaksin oma kogusse lisa. Seega ei ole ma ühegi pastapliiatsi eest maksnud. Aega võtab hobi nii palju, et tuleb kollektsiooni pildistada ja koduleheküljele üles riputada. Kuna temaatilisi pastapliiatseid Eestis enam kuigi palju ei leidu ja reisidelt neid ka palju ei kogune, siis ei saa ajakulust eriti täpselt rääkida"?. ühtlasi palub ta kõigil, kes tema kogu vaatavad ja omavad sellist pastapliiatsit, mida tal veel kogus pole, kirjutada e-maili aadressile: marko@neti.ee.

Hannes

: "Eks see hobi ikka veidi aega nõuab küll. Mõned sõbrad arvavad, et mul on neid liiga palju ja nimetavad seda haiguseks - müntofiiliaks. Ju on nende seas kadetsejaid, et endal sellist lahedat hobi ei ole. üks sõber otsustas kord Leedus olles õllesilte koguma hakata ja tõi sealt siis suure kotitäie õllepudeleid kaasa, kuid koju kuudepikkuseks perioodiks nad vedelema jäidki senikauaks, kui ta nad ära viskas. Kogumiseks peab peale aja ka püsivust olema. Minul isiklikult "müntofiilimine"? siiani liiga palju aega pole võtnud - olen saanud piisavalt palju üliõpilase elu elada ja ka kõik vajaminevad asjad õigeaegselt ära teha. Raha ma kogumise alla väga palju ei pane - mõnisada krooni kuus ehk keskmiselt. Kui koguksin kalleid hõbe- ja kuldmünte, siis üle 10 000 krooni kuluks kuus kindlasti"?.

Kuidas oma kollektsiooni põhiliselt täiendate?

Marko:

" Kunagi saatsin tööjuures laiali kirja, et sellise kogumisega tegelen. ükskord sain lausa 15 pastakat korraga. Teiste ettevõtete pastapliiatsid on enamjaolt küsitud"?.

Hannes
: "Kogu täiendan põhiliselt välismaiste kogujatega vahetamise teel. Internetist võib üle maailma leida väga palju kogujaid, kes oma kodulehel pakuvad vahetusnimekirjas olevaid erinevaid münte vahetamiseks. Põhiliselt toimub sel juhul vahetamine postiteel. Samuti vahetan münte erinevate eesti kogujatega, mõnikord toon ise ja teinekord toovad sõbrad reisidelt kaasa. Hiljuti käisin näiteks Bosnias, Horvaatias ja Sloveenias"?.

Millisena näete oma kogu 10-20 aasta pärast? Kas näete end siis veel kollektsioneerijana?

Marko:

"Eks kogu kasvab ja muutub märksa rahvusvahelisemaks. Mingisugust plaani selles osas aga teinud ei ole. Kollektsioneerijana näen end ka tulevikus ja võibolla saan selle hobi kunagi ka oma lastele edasi anda"?.

Hannes

: "Ilmselt kogun münte ka siis, kuigi selleks ajaks peaks kogu juba nii suur olema, et enamuste riikide kogud on koos ja midagi juurde saada on juba väga raske. Mine tea, võibolla siis, kui vaese üliõpilase staatusest välja astun, hakkan kunagi ka hõbe-ja kuldmünte koguma"?.

Osale arutelus

  • Meelike Tammemägi

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Tallinna Õpetajate Maja – väärikas peo ja koolituskoht vanalinna südames

Tallinna Õpetajate Maja on raekoja platsi ääres asuv kolmest majast koosnev kompleks, kus on võimalik korraldada pidusid, konverentse, koolitusi, vastuvõtte, kontserte ja palju muud.

Valma Seikluspark pakub uusi võimalusi konverentsideks ja koolitusteks

Lõuna-Eestis, 55 km Tartust Viljandi suunas ja 23 km Viljandist Tartu poole asuv Valma Seikluspark avas uue kaasaegse konverentsihoone, pakkudes senisest veelgi mitmekülgsemaid võimalusi ühendada seminarid, töötoad või koolitused õhtuse lõõgastusega seikluspargis ning meeleoluka firmapeoga.

Küsitlus

Millal plaanid suvel puhata?

  • Juunis
    17%
    17%
  • Juulis
    83%
    83%
  • Augustis
    0%
    0%
  • Ei puhkagi suvel
    0%
    0%
  • Muu
    0%
    0%

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Teabevara

Sekretär.ee uudiskirjaga liitumine