Piraattarkvara kasutamine võib ettevõtte pankrotti viia

Karistused, mis Eestis piraattarkvara kasutamise (ja valdamise) eest ette on nähtud, võivad ettevõtte omanikul silme eest mustaks võtta või firma hoopistükkis manalateele saata - ka selliseid on Eestis olnud.


Härra Kuusekese lugu

Kui (täiesti fiktiivne ja artikli illustreerimise huvides loodud) härra Kuuseke toidupoe riiulilt jogurti võtab, selle taskusse paneb ning kauba eest maksmata poest välja jalutab, on see vargus. Jah, kõigest paari-kolme kroonine vargus, aga vargus ikkagi.

Kui kodanik Kuuseke nüüd kontorisse läheb, arvuti taha istub ja litsenseerimata Wordiga (loe: Internetist tasuta alla laetud programmiga, mis arvutipoes mitu tuhat krooni maksaks) koosoleku protokolli kirjutama asub, on see seaduse mõttes täpselt samasugune vargus nagu jogurtipaki võtmine - nüüd aga juba mitme tuhande kroonine vargus.

Kahe varguse erinevus seisneb aga selles, et kui jogurtipaki puhul ootab härra Kuusekest isiklik häbi, trahv ja kohtumine politseiametnikuga, siis litsenseerimata Wordi puhul lisanduvad tagajärjed ka härra Kuusekese tööandjale:

1) umbes 150 000 kroonine trahv (seaduse järgi võib see olla kuni 250 000 000 krooni. Jah, seitsme (!) nulliga),2) arvuti konfiskeerimine, mille järel see Tiigrihüppe programmi raames mõnele koolile ära antakse,

3) tulumaks nii trahvi kui ka konfiskeeritud arvuti ulatuses.

See, et härra Kuusekese tööandja arvutisse tõmmatud programmist üldse teadlik polnud, ei oma siinjuures mingisugust tähendust: tööandja arvuti, tööandja vastutab.

Karistus on soolane

Eestis on härra Kuusekese lugusid olnud omajagu. BSA (ehk Business Software Alliance) eestvedamisel on politsei korraldanud kontrollreide nii suurematesse kui ka väiksematesse firmadesse võttes eesmärgiks litsenseerimata tarkvara olemasolu kindlakstegemise ja rikkujate karistamise.

Kui reidide algusaegadel võidi piirduda noomitusega ja firma pühaliku lubadusega piraattarkvara legaalsega asendada, siis praegusel ajal politsei ühiskondlikku lepitajat enam ei mängi: miinimtrahv on 50 000 krooni, lisaks arvuti konfiskeerimine ja tulumaks.

Äripäeva andmeil on rikkumistega vahele jäänud nii väikeseid, tundmatuid ettevõtteid nagu Kunsttükk ja Humana Projekt (mis trahvi tagajärjel likvideerimisele kuulus) kui ka nii nimekaid tegijaid nagu Pristis, Sylwest Trade, Baltic Tours. Viimane käis, kusjuures, politseiga vaieldes isegi riigikohtus ära, kuni pidi alla andma.


Trahvi saamiseks ei pea piraatkoopiat levitama - piisab valdamisest

Arvamus, et karistatav on ainult piraatkoopiate levitamine, mitte aga nende kasutamine (umbes nii, nagu on karistatav prostitutsiooni vahendamine, mitte aga oma keha raha eest müümine), ei pea paika. Karistusseadustiku ?§-s 222 on selgelt kirjas, et karistus ootab mitte ainuüksi onu, kes piraatkoopiaid turul 300 krooni eest müüb, vaid ka inimest, kes arvutiprogrammi kasutab või valdab. "Valdamine" tähendab seda, et programm arvutis üldse eksisteerib.

See, kas keegi illegaalse Photoshopiga arvutis midagi üldse teinud on või on programm eelmise töötaja lahkumisest saati arvutis niisama jõude seisnud, seadusesilma ei huvita: piraatkoopia on piraatkoopia.

Tarkvara auditeerimine aitab

Teatud määral aitab seadusega pahuksisse mineku vastu teadlik arvuti kasutamine: arusaamatuid asju netist maha ei tõmba, sõbra plaadi pealt programmi ei installeeri, Internetist leitud litsentsinumbreid ei kasuta.

Samas aga on piir legaalse ja illegaalse tarkavara vahel võhikule nii ebaselge, et oma jõududega arvutit puhtaks ei saagi. Piraattarkvara võib ju tähendada ka seda, et Word korraga mitmesse arvutisse on installeeritud (kuigi litsents lubab ainult ühte), Photoshopil on litsents küll, aga vanale versioonile, ning Internetist vabavarana tõmmatud programm on tegelikult jaosvara, mille eest levitajale pangaülekande peaks tegema. Inimesele, kes arvutit "lihtsalt töö tegemiseks" kasutab, kõlab see nagu hiina keel.

Sel juhul aitab tarkvaraaudit, mida Eestis pakuvad mitmed-mitmed ettevõtted - olgu siinkohal lugeja enda otsustada, millist teenust kasutada.

Tähtis on lihtsalt see, et olenemata sellest, kas trahvipoliitika tundub õiglane või mitte, antaks endale aru võimalusest politseireidil vahele jääda ning pikemas plaanis ka piraatluse tagajärgedest tervikuna: sellest, et terve hulk inimesi on kuude kaupa vaeva näinud, et programm valmis kirjutada ning selle eest ka väärilist tasu saada, ning palganumbri asemel näevad nad hoopis statistikat, kui suur osa Interneti kasutajatest nende kunsttükki ilma luba küsimata ja raha maksmata kasutavad.

Sa ju ei võtaks poe riiulilt jogurtipakki kaasa, ega?

Osale arutelus

  • Maria Kupinskaja

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Tallinna Õpetajate Maja – väärikas peo ja koolituskoht vanalinna südames

Tallinna Õpetajate Maja on raekoja platsi ääres asuv kolmest majast koosnev kompleks, kus on võimalik korraldada pidusid, konverentse, koolitusi, vastuvõtte, kontserte ja palju muud.

Järveveere puhkekeskus ootab külastajaid nii suvel kui talvel

Maalilisel Võrtsjärve kaldal Valma külas asuv Järveveere puhkekeskus on suurepärane paik suveürituste, seminaride, pulmade ja talvepäevade korraldamiseks.

Küsitlus

Millal plaanid suvel puhata?

  • Juunis
    17%
    17%
  • Juulis
    83%
    83%
  • Augustis
    0%
    0%
  • Ei puhkagi suvel
    0%
    0%
  • Muu
    0%
    0%

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Teabevara

Sekretär.ee uudiskirjaga liitumine