Arvuti vahendusel suhtlemine

MSN Messenger ei ole kaugeltki ainuke programm, millega arvutist-arvutisse rääkida saab, küll aga võib ta oma laia leviku tõttu olla üks mugavamaid.

Kui mu vanem vend mind seitse-kaheksa aastat tagasi interneti kaudu suhtlema õpetas, oli ICQ minu teadmist mööda ainuke programm, millega teise arvutisse jooksvalt sõnumeid sai saata. Kelkisin teiste ees oma uue suhtlemishobiga, kogusin kontake, harjusin programmi kasutamisega ning soovitasin seda sõpradelegi.

Hiljem mõistsin, et ICQ polnud omataoliste seas kaugeltki mitte ainuke: juba tol ajal oli sarnaseid programme kamalutäis, kui mitte rohkemgi. Peagi installeerisin ICQ kõrvale MSN Messengeri, seejärel Skype-i; sõpradelt sain soovitusi veel nelja-viie programmi kasutuselevõtuks.

Nüüd, natuke vanemana, on vaimustus internetipõhise suhtluse üle vaibuma hakanud. Samas on siiski hea teada, missugused on minu võimalused kaugel elavate sõprade või reisivate perekonnaliikmetega ühenduse võtmiseks - kui vaja peaks minema.

Mida on suhtlemiseks vaja?

Sarnaselt mobiiltelefoni kasutuselevõtuga - osta telefon, paigalda SIM kaart ja vali number - eeldab netipõhine suhtlus natuke eeltööd: on vaja programm välja valida, see endale arvutisse installeerida ja kasutajatunnus luua.

Suhtlemisprogrammi "konks" on aga selles, et kui telefoniga on võimalik helistada olenemata sellest, kas partner kasutab sama võrku, operaatorit või hinnakirja - EMT klient ei pea helistades teadma, ega teine inimene hoopis Tele2-e eelistab - siis Internetis saab suhelda ainult teatud programmist teatud programmi: MSN-ist MSN-i, Skype-ist Skype-i, ICQ-st ICQ-sse.

Sisuliselt tähendab see seda, et programmi valides tuleb eelistada seda, mida kasutavad inimesed, kellega on plaanis suhelda. (See on ka põhjus, miks ma kunagi ICQ-st MSN Messengeri kolisin: 90% minu sõpradest lihtsalt ei kasutanud ICQ-d, meeldis see mulle või mitte.)

Teine suurem "konks" on internetiühenduse kiirus: see peab olema hea mõlema kasutaja poolel. Kui tekstisõnumite saatmisel saab aeglase ühendusega veel hakkama, siis häälsõnumite puhul, näiteks Skype-is, muutub kõne kvaliteet nii konarlikuks, nagu veel mõni aasta tagasi oli Tele2 levi: "Kuule, ma .... Saar...ale hom... kell ....!"

Kolmas "konks" on tõsiasi, et arvuti tagant suhtlemiseks peavad mõlemad kasutajad ka parasjagu arvuti läheduses (ja sisse logitud!) olema.

Näiteks minu puhul on küll täidetud esimene ja teine tingimus (mul on arvutis mitu programmi ja üldjuhul olen ma ka kiires võrgus), kuid kolmas enam mitte: väikese mälumahuga sülari kasutajana ei hoia ma kunagi programme lahti, kui ma neid just parasjagu ei kasuta, sest need teevad arvuti aeglaseks. Seetõttu helistavad sõbrad mulle vahel mobiilile: "Mann, kuule, tule palun Skype-i!"

Internetis suhtlemise eelised

Kitsaskohtade kõrval on sellistel programmidel ka omajagu tugevusi. Enimnimetatu on arvatavasti rahasääst, eriti noorte kasutajate puhul, kel on netis palju sõpru.

Kasutades kodus (või kontoris või raamatukogus või rongis) interneti püsiühendust, ei tule suhtlemise eest maksta: internetiühenduse kuutasu ongi samal ajal ka hind suheldud minutite eest, sest suhtlemisprogrammil endal tasu üldjuhul puudub.

Eriti tuntav on vahe telefonihindadega siis, kui on tahtmine rääkida välismaal asuvate sõprade-tuttavatega. Kes jaksaks maksta iganädalase kahetunnise telefonivestluse eest USAsse töötama läinud tütrega? Minu ema igatahes mitte. Ja mina ka mitte. Aga Skype-is saime tasuta, sest emal on internetiühendus niikuinii ja mina olin avalikus tasuta võrgus.

Teine eelis on võimalus kontakte blokeerida ja ennast "nähtamatuks" teha. (Kuigi ka telefonil on sarnaseid võimalusi, kahtlen ma, et neid palju kasutataks.)

Kui telefoni puhul on sisuliselt kaks võimalust - hoida telefon sisse lülitatuna (kõik saavad helistada) või mitte (keegi ei saa helistada) - siis netiprogrammi võib mõne hiirenupuga seadistada nii, et ühendust saaksid võtta ainult kodanikud x, y ja z. Või siis "nähtamatu" staatus: ühendust saavad võtta ainult need, kellega ma ise rääkima hakkan, teistele aga paistan ma lihtsalt välja lülitatuna.

See annab mulle võimaluse segamatult tööd teha, jättes samal ajal kallitele võimaluse ühendust võtta, et küsida, mida ma koju tulles süüa tahaks.

Enimkasutatud programme on kümmekond

Programmide kasutusulatus oleneb suuresti maailmajaost, riigist, kasutajate vanusest ja huvidest.

MSN Messenger on arvatavasti ainuke, mida olen näinud kasutavat nii 90% minu tutvusringkonnast, suurema osa Euroopa ja USA tuttavaid, Siberi sugulasi, reisil kohatud türklasi; ainuke programm, mille kohta mina isiklikult julgeks öelda: "ülemaailmne."

Kõigi teiste puhul tuleb takistuseks asjaolu, et need on kusagil VÄGA levinud ja kusagil üldsegi mitte: venelastele meeldib ICQ, eestlastele aga tundub, mitte; eestlased promovad Skype-i, ameeriklased pole sellest aga tihti kuulnudki; ameeriklased kutsuvad mind Yahoo messengeri, mina pole seda aga kunagi lahtigi teinud.

Ka Eestis kasutatavatest julgen isikliku kogemuse kaudu soovitada paari-kolme:

  • MSN Messenger (tekstisõnumid, häälsõnumid, failide saatmine, grupivestlused),
  • ICQ (analoogne MSNiga),
  • Skype (analoogne MSNiga, kuid põhirõhk on häälvestlustel - eestlaste loodud!),
  • Trillian (ühendprogramm, mille mõte on selles, et saaks ühe programmi kaudu kasutada nii MSNi, ICQ-d kui ka teisi suhtlemisprogramme).
Veebipõhised suhtlejad installeerimiseta

Arvutisse laetavate programmide kõrval on arenenud veebipõhised suhtlemiskeskkonnad, kus saab suhelda ilma, et midagi arvutisse installeerima peaks. Nii näiteks on levinud MSNi kasutamine veebi kaudu kohtades, kus MSN Messenger mingil põhjusel keelatud on: ametiasutuste kontorites, raamatukogude arvutites, võõramaa netikohvikutes vm. Selliseid veebiliideseid on palju, nimetan neist vaid mõne: webmessenger.msn.com, www.msn2go.com, www.meebo.com. Kusjuures viimases, meebo.com-is saab kasutada mitte ainult MSN-i, vaid ka muid suhtlemisprogramme.

üks huvitav suhtlemiskoht on inimestel, kes kasutavad @gmail.com lõpuga meiliaadresse. Kui logida end sisse Gmaili veebiliidesesse aadressil mail.google.com ja asuda kellelegi kirja kirjutama, näitab Gmail automaatselt, kui mõni kirjasõpradest samal ajal Gmaili vaatab: lehekülje paremal äärel saab oma sõnumi sisse trükkida ja selle kohe ära saata.

Niimoodi olen ma vahel jätnud saatmata kirjad, mille mõte oleks olnud a-la "Mis kell sa koju tuled?", sest kirja trükkides olen avastanud, et elukaaslane täpselt samal ajal oma meili loeb ja on saanud mulle kohe nö otse-eetris vastata.

Osale arutelus

  • Maria Kupinskaja

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Tallinna Õpetajate Maja – väärikas peo ja koolituskoht vanalinna südames

Tallinna Õpetajate Maja on raekoja platsi ääres asuv kolmest majast koosnev kompleks, kus on võimalik korraldada pidusid, konverentse, koolitusi, vastuvõtte, kontserte ja palju muud.

Järveveere puhkekeskus ootab külastajaid nii suvel kui talvel

Maalilisel Võrtsjärve kaldal Valma külas asuv Järveveere puhkekeskus on suurepärane paik suveürituste, seminaride, pulmade ja talvepäevade korraldamiseks.

Küsitlus

Millal plaanid suvel puhata?

  • Juunis
    17%
    17%
  • Juulis
    83%
    83%
  • Augustis
    0%
    0%
  • Ei puhkagi suvel
    0%
    0%
  • Muu
    0%
    0%

Valdkonna tööpakkumised

Nelja Energia AS otsib BÜROOJUHTI

Manpower OÜ

19. november 2017

Uudised

Teabevara

Sekretär.ee uudiskirjaga liitumine