Riiklikud normdokumendid: andmekogude seadus, digitaalallkirja seadus, haldusmenetluse seadus jt

Andmekogude seadus (1997)

  • seadus sätestab riigi ja kohaliku omavalitsuse andmekogu valdamise, kasutamise ja käsutamise korra ning riigi, kohaliku omavalitsuse ja eraõigusliku isiku andmekogu pidamise, andmete väljastamise ja andmete kasutamise üldalused.
    • andmekogu nimetatud seaduse mõistes on riigi, kohaliku omavalitsuse, avalik-õigusliku või eraõigusliku isiku peetav korrastatud andmete kogum, mille pidamisel kasutatakse automatiseeritud andmetöötlust või mida peetakse käsitsi ja korrastatud vormidel, mis võimaldavad andmetega lihtsat tutvumist või nende töötlemist.
    • seadus ei käsitle andmekogusid, mida peetakse: raamatupidamise seaduse alusel; organisatsiooni õigusaktidest tulenevate või põhikirjaliste ülesannete täitmisel, kui neist andmekogudest ei väljastata andmeid muudeks vajadusteks.

    Digitaalallkirja seadus (2000)

  • seaduse eesmärgiks on tagada:
  • o  digitaalallkirjale samad õiguslikud tagajärjed nagu omakäelisel allkirjal jao  digitaalselt allkirjastatud dokumentidele paberdokumentidega võrdne tõestusväärtus.

  • seadus toob üldised nõuded digitaalallkirja andmise ja kasutamise infrastruktuurile.
  • Oluline dokumentide digitaalsel allkirjastamisel:

    • Dokumentide digitaalset allkirjastamist reguleerib ka Vabariigi Valitsuse määrus "Asjaajamiskorra ühtsed alused"? (2001):
    o  ametikohajärgsete ülesannete täitmiseks vajalike dokumentide allkirjastamisel digitaalallkirjaga võib kasutada isikutunnistusele kantud digitaalset allkirjastamist võimaldavat sertifikaati või muud ?«Digitaalallkirja seaduse?» nõuetele vastavat sertifikaati.

    o kui dokument vormistatakse nii paberkandjal kui ka digitaalselt, tagatakse nende identsus.

    o  digitaaldokument allkirjastatakse esimesena.

    Digitaaldokumendi ja paberdokumendi vastuolu korral kehtib digitaaldokument.

    o  võimaluse korral allkirjastatakse digitaaldokument ja paberdokument ühel ajal.

    o digitaaldokument võib olla allkirjata või allkirjadeta, kui see on dokumendihaldussüsteemi sisestatud või seal loodud määruse "asjaajamiskorra ühtsed alused"? 1. peatüki 3. jaos toodud korras.

    o digitaalselt allkirjastatud dokumentide puhul on üheks dokumendi kuupäevaks ja kellaajaks dokumendile antud digitaalallkirjas sisalduv kuupäev ja kellaaeg.

    o juhul kui dokumendi allkirjastavad mitu ametnikku või töötajat, on dokumendi allkirjastamise kuupäevaks või kellaajaks viimase allkirja andmise kuupäev või kellaaeg.

    Haldusmenetluse seadus (2001)

    • koondab olulisemad haldusmenetlust puudutavad põhimõtted
    • reguleerib
    o asjaajamise menetlust, haldusorganite toiminguid, o haldusakti vorminõudeid, o haldustoimingu läbiviimist (dokumendi ametlik kinnitamine - kes ja millal võib allkirja, ärakirja, väljavõtet või väljatrükki ametlikult kinnitada ning andmed, mida kinnitusmärge peab sisaldama.
    • seadus ei reguleeri halduse eraõiguslikku tegutsemist (näiteks ostu-müügilepingud jne);
    • seadust ei kohaldata haldusesiseste aktide andmisel (näiteks teenistuskorraldused, mis puudutavad ainult ametiülesannete täitmist; asutusesisesed üldaktid nagu sisekorraeeskirjad, asjaajamiskord jne).
    Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadus (2004)

    • selgitab isiku vastuvõtmise ja vastamisest keeldumise ning loobumise korda.
    • seaduses on toodud märgukirja ja selgitustaotluse mõisted seaduse tähenduses
    o märgukiri on isiku pöördumine, millega isik:
      *teeb adressaadile ettepanekuid asutuse või organi töö korraldamiseks või valdkonna arengu kujundamiseks  *annab adressaadile teavet.
    o selgitustaotlus on isiku pöördumine, milles isik:
      * taotleb adressaadilt teavet, mille andmiseks on vajalik adressaadi käsutuses oleva teabe analüüs, süntees või lisateabe kogumine  *taotleb õigusalase selgituse andmist (osas, mis puudutab asutust, kelle poole pöördutakse).
    • riigi- või kohaliku omavalitsuse või muu avalik-õigusliku juriidilise isiku asutuse juht korraldab isikute vastuvõtmise selleks pädeva ametniku või töötaja poolt või võtab isikud ise vastu selleks ettenähtud ja avalikult teatavaks tehtud vastuvõtuajal. Asutuses tuleb vastuvõtuaeg ette näha igal kuul vähemalt kolme tunni ulatuses.
    • valitsusasutus, valla- või linnavalitsus, osavalla ja linnaosa valitsus või valla- või linna ametiasutus annab tasuta selgitusi tema poolt välja töötatud õigusaktide või nende eelnõude, samuti asutuse tegevuse aluseks olevate õigusaktide ja asutuse pädevuse kohta.
    Oluline seadusest:

    märgukirjale või selgitustaotlusele vastatakse viivitamata, kuid mitte hiljem kui 30 kalendripäeva jooksul selle registreerimisest (võib pikendada kuni kahe kuuni).

    isikut teavitatakse vastamise tähtaja pikendamisest ja pikendamise põhjusest.

    * kui pöördumises taotletakse avalikule teabele juurdepääsu võimaldamist, vastatakse pöördumisele avaliku teabe seaduses sätestatud korras.

    * märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamisest võib loobuda, kui märgukiri või selgitustaotlus ei ole esitatud eesti keeles ja keeleseaduse

    *  vastamisest loobumisel võib adressaat nõuda tõlget eesti keelde.

    Riigivapi seadus (2001)seadusega kehtestatakse Eesti Vabariigi riigivapi heraldiline kirjeldus ja kuju ning riigivapi kasutamise tingimused ja kord

    riigivapi kasutamise õigus on riigiasutustel ning riigivõimu teostavatel organitel ja isikutel.

    • riigivappi võib kasutada:
    o kujunduselemendina riigiasutuste väljaantavatel dokumentidel (nende plankidel)

    o turvaelemendina riigiasutuste väljaantavate dokumentide plankidel; töötõenditel, tunnistustel ja diplomitel

    o pitseri (pitsati jäljendi) elemendina.

    Oluline seadusest:

  • riigiasutused ja riigivapiga pitsati kasutamistõigust omavad isikud peavad riigivapiga ja teiste riiklikult tähtsate turvaelementidega dokumentide ning riigivapiga pitserite näidised esitama registreerimiseks vastavas riiklikus registris (http://www.riigikantselei.ee/symboolika)
  • kehtestada kord - kellel, millal on õigus kasutada turvaelementidega pitsatit, kes vastutab pitsati hoidmise eest ja kus hoitakse; millistele dokumentidele ja kuidas pannakse.
  • Keeleseadus (1995)

    Keeleseaduse kohaselt on Eesti Vabariigi riigikeeleks eesti keel. Eesti keele ametliku kasutuse aluseks on eesti kirjakeele norm. Riigiasutuse, kohaliku omavalitsuse ja tema asutuste asjaajamiskeel on eesti keel.

    Riigikantselei juhendmaterjalid - www.riigikantselei.ee/dokumendihaldus

    Rahvusarhiivi juhised - www.ra.ee

    Riigi Teataja - www.riigiteataja.ee

    Andmekaitse Inspektsioon (kodanikule) - http://www.dp.gov.ee/index.php?id=85

    Artikli autor Janne Kerdo, Tallinna Majanduskooli Sekretäri- ja ametnikutöö osakonna juhataja, on andud nõusoleku vastata ka Sekretar.ee lugejate küsimustele, mis puudutavad asjaajamise korraldamist ja dokumendihaldust. Seega - kui igapäevases töös on tekkinud küsimusi, millega oma jõududega hakkama ei saa, siis pange oma mure kirja. Iga dokumendihalduse e-õppe peatüki (ilmuma hakkavad need regulaarselt kord nädalas) lõpus kommenteerib Janne üht probleemi. Oma küsimused saata julgelt aadressile janne.kerdo@tmk.edu.ee

    Osale arutelus

    • Janne Kerdo

    Raadio ettevõtlikule inimesele

    Hetkel eetris

    Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

    RSS

    Peopaik

    Energia avastuskeskus – pinget pakkuv ja ootamatult šikk peopaik

    Tallinna vanalinna ja Kalamaja piiril asuv Energia avastuskeskuse hoone on sadade üritusekorraldajate jaoks vastanud kolmele üliolulisele kriteeriumile: a) vana elektrijaama masinamaja peasaal on ootamatu, ent šikk peopaik, b) suurel ekspositsioonialal on külalistele garanteeritult avastamisrõõmu, ja c) keskuse asukoht on lihtsalt väga hea.

    Kuninglik Saku mõis – pealinnast vaid 11 km kaugusel

    Tallinnast vaid 11 km kaugusel rohelusse mattunud Saku mõis sobib suurepäraselt nii koosolekute, seminaride, konverentside kui firmapidude korraldamiseks. Väärika ajalooga Saku mõisa peahoone pärineb 1820. aastast ning on oma rikkaliku-luksusliku dekoori ja laemaalingutega üks Eesti kaunimaid.

    Küsitlus

    Millal plaanid suvel puhata?

    • Juunis
      17%
      17%
    • Juulis
      83%
      83%
    • Augustis
      0%
      0%
    • Ei puhkagi suvel
      0%
      0%
    • Muu
      0%
      0%

    Valdkonna tööpakkumised

    Uudised

    Teabevara

    Sekretär.ee uudiskirjaga liitumine