KAMBODZA - Elu Eestist 11 000 km kaugusel

Kolm Eesti noormeest Lauri, Rene ja Peter broneerisid 2007. aasta aprillis lennupiletid Kambodžasse. Erakordseks teeb asjaolu just see, et kõik kolm piletit olid ühesuunalised. Eestlased läksid Kambodžasse, et ehitada Kagu-Aasiasse Sihanoukville`i kuurortlinna 27-toaline hotellikompleks restorani, baari ja kinoga. Kusjuures tegemist ei olnud investeerimispankurite või väliskapitali najal projekti vedavate kapitalihaidega vaid täiesti tavapäraste inimestega nagu mina ja sina. Selline kardinaalne elumuutus mõlgub tõenäoliselt helesinise unistusena paljudel meeles, ometi eristab teid kõikidest teistest just see, et te oma unistuse ka teoks tegite. Millest idee alguse sai?      

Minu jaoks sai kõik alguse siin samas linnas 2007.aasta jaanuaris koos Peteriga puhkusel olles. Istusime rannakohvikus kokteil ees ja mõtlesime, et siin tahaks rohkem olla. Eestis tagasi olles hakkasime internetist uurima, millised oleksid meie võimalused ja koostasime mitmeid-mitmeid Exceli tabeleid esialgsete arvutustega. Põhilise tõuke ja julguse andis siiski see, et olin siin ise käinud, nägin koha potentsiaali ja ka seda, et enamus kohtadel on omanikud või managerid valged ja kohalikud on tööjõuks. Kui austraalastel, ameeriklastel, brittidel, roostlastel asi õnnestub, miks siis eestlastel ei peaks?

Kuidas teie just kõikide võimalike riikide hulgast Kambodža välja valisite? Majandus areneb siin väga jõudsalt. Natuke võib võrrelda Eestiga 15 aastat tagasi. Palju on investeerijaid. Põhja-Koreast ja Jaapanist suunatakse siia väga suuri summasid. Meie jaoks sai määravaks koht, Sihanoukville on ookeani ääres, kogu ärielu alles areneb ja nii saab väiksema investeeringuga oma "unistust"? täide viia.

Kui Tai peale mõelda, siis meenuvad ehk esimesena võrratu loodus, äärmiselt sümpaatsed inimesed ja paradiisirannad. Samas on mälusopis ka pildid kohalikest Lady-Boy`dest, kes üsna silmatorkava meigikorra all õhtuti ringi liikusid ja soliidsematest Euroopa vanahärradest, kes, Tai teismelised käevangus, mööda lennujaamu või promenaade patseerisid. Kuivõrd erinev on Kambodža tänavapilt ja milliseid kontraste pakub?

Võrratu looduse poolest ei jää Kambodža kindlasti Taist, Vietnamist ega teistest Kagu-Aasia riikidest alla. Palju on säilinud puutumatut loodust ja võhikul džunglisse üksi uitama ikka ei tasuks minna. Tiigrid, elevandid, kobrad ja muud piirkonnale omased ussid ja metsloomad on siin täiesti olemas. Loode-Kambodžas asuvas Siem Reapis on maailma imede hulka kuuluv Ankgori tempel, mida külastab väga palju turiste aastaringselt. Inimesed on sümpaatsed ja vastutulelikud, kuid üleliia ei tasu neid usaldada. Suur on ka keelebarjäär. Ise keelt veel selgeks pole saanud ja inglise keelt räägivad vähesed. Ilusaid randu on siin samuti küll ja küll. Linnas, kus meie asume, on kokku viis randa ja hetkel kõige populaarsem Ochheuteal. Sellest rannast 300m eemal asub ka meie hotell. Austraalia gallupi kohaselt on see rand Aasia randade top 10-es kaheksandal kohal. Pole paha. Külastajaid on väga palju ja erinevaid, backpackeritest rikkamate inimesteni. See on ka selle koha võlu, et koht on igale maitsele.

Lady-Boyd... kui on liiga ilus naine, siis tegemist on tõenäoliselt mehega. See tuleb meelde jätta. Siin neid ikka on, kuid mitte väga palju. Neid vanahärrasid, kelle aeg ilmselt kodumaal on otsa saanud ja nüüd siin end hellitavad, on palju. Prostituute on kõvasti, ent neid on igal pool siin piirkonnas. Ja tegelikult on neid sama palju igas riigis, ka Eestis.

On üsna tõenäoline, et enamik inimesi kuuleb linnanime Sihanoukville esimest korda. Millised märksõnad neile Shihanoukville`iga edaspidi meenuda võiksid? Suurepärased rannad, aastaringi 25-35 kraadi sooja, palju loodust ja peod hommikust õhtuni. Väga kirju seltskond. Igav ei tohiks kellelgi hakata. 2009 plaanitakse siin avada ka rahvusvaheline lennujaam, mis näitab ka koha kasvavat populaarsust. Hetkel on need olemas Phnom Penhis ja Siem Reapis.

Milline näeb välja igapäev 11 000 km kaugusel Eestist ja palju erineb eestlaste omast?

Totaalselt erineb. Tempo on palju rahulikum ja igasugune stress jäi küll Eestisse maha. Kui Eestis või Euroopas enamus inimesed jooksevad 9.00-17.00, siis ma pole siin oldud nelja kuu jooksul veel ühtegi inimest näinud, kes ennast väga "rebestaks"?. Tõuseme kaheksa-üheksa vahel. Käime vaatame ehituse üle ja mida ehitajad teevad või teinud on. Mõtleme, mis on järgmised sammud, mis oleks vaja ära tellida hotelli tubade jaoks jne., käime otsimas materjale, lahendusi, vahepeal käime rannas ja nii see päevake jälle õhtusse veereb. Õhtuti läheb aastaringi kuue-seitsme vahel pimedaks ja siis kas vedeleme televiisori ees või läheme istume kuskil rannakohvikus ja teeme mõne dringi.

Samas kui baar, restoran ja hotell valmis saavad, eks siis tuleb ka pikemaid ja pingelisemaid päevi. Pole me ju keegi selle valdkonnaga varem tegelenud ja tegelikult ei tea, mis meid ees ootab.

Kapsahautist, musta leiba ja Kalevi shololaadi te tõenäoliselt igapäevaselt lauale ei leia. Millest koosneb teie menüü, kas on midagi, millest eriti puudust tunnete? Mis on kõige veidram asi, millega harjuda tuli?

Ma pole vist 30 aasta jooksul nii palju riisi söönud, kui viimase nelja kuu jooksul. See on siin põhiline komponent ja ülejäänu ümber selle ehitatud. Köök on siin väga maitsev ja absoluutselt igale maitsele. Kui Eestis leiab ühest keskmisest menüüst 15 erinevat rooga, siis ma ei liialda, kui siin on saja nimetusega menüüd. Laia valikuga tuleb ka meie enda restorani menüü.

Siin on ka mitu head Euroopa restorani kus me käime aeg-ajalt söömas kui praekartuli, hapukapsa ja lihatüki igatsus peale tuleb. üks eestlane, kes siin hiljuti käis, tõi meile Kalevi kommi ka, nii et pole hullu midagi. Vene restoranis on olemas väga head pelmeenid ja seljanka, borÅ? ning muid vene toite, seega ka kõige pirtsakam saab siin kõhu täis.

Öeldakse, et igast maailma sadamast leiab vähemalt ühe eestlase. Olete Kambodžas nendeks vaid teie või on seal piirkonnas teisigi kaasmaalasi? Siin linnas oleme ainult meie ja see on tõesti sadamalinn. Siin linnas kindlasti rohkem eestlasi ei ole. Oleme kuulnud, et pealinnas tegutseb üks eestlasest hambaarst, ent näinud ei ole, seega ei oska ka öelda.

Miks tasuks erinevate sihtkohtade seast valida just Kambodža? Ennekõike on meie linn kuurortlinn ja ikka chill ning vedelemine mere ääres. Kultuuri siit eriti ei leia, selleks peab ära käima Siem Reapis. Surfaritel pole meie rannas vist midagi teha, küll aga käib siin sukeldujaid

Kambodžat teatakse ka punakhmeeride kaudu, mistõttu paljud ehk seda piirkonda ka vältinud on. Milline on seis tänapäeval? Kinni on nabitud kõik punased ja riigipööre ei õnnestunud. Viimased 10 aastat on rahu majas. Alles hiljuti saadi viimane punane kindral kätte, et kohtu ette saata. Nii palju kui küsinud ja uurinud oleme, on sellega ühelpool. On aru saadud, et kui normaalselt elada tahavad, siis rahunegu maha ja vaja teistmoodi asju ajada. Karta pole midagi. Inimesevastast kuritegevust pole, kohati on neil pikad näpud, aga seda on igal pool.

Hoolimata kasvavast trendist Aasiasse reisida, on lennupiletite hinnad veel üsna kallid. Kuidas on hinnatase kohapeal ja milliseid nippe on teil jagada neile, kes sinna kanti sõita sooviksid?

Kohalesaamine on kallis, kohapeal olemine odav. Söögid keskmiselt 1-5 dollarit, kaks-kolm õlu saab kätte ühe dollariga, kokteilid 1,5-2,5 dollarit. Elamise osas leiab nii tasuta tube, kui ka 100-dollarilisi.

Meie hotell on hinnavahemikus 15-30 dollarit öö.

Kas teil oma hotelli on sekretär ja raamatupidaja juba välja valitud või olete ka kõikidele pakkumistele Eeststis avatud? Raamatupidamist teeme ise. Sekretäri vaja ei ole, vastuvõttu paneme kohalikud. Aga ootame kõik sekretäre ja raamatupidajaid endale pikisilmi külla. Ja kui keegi arvab, et tahab siin kauem olla, saame kindlasti ka sellega abiks olla.

Siinolijatele võib tunuda elu mujal ahvatleva seiklusena, milline on reaalsus?

Oleme käinud siin oldud aja jooksul Siem Reapis, pealinnas ja paadimatkadel, rahvuspargis. Hetkel pole vahendeid ingireisimiseks, sest palka me ju veel ei saa, elame säästudest. Kui tulu hakkab tulema, küll siis ka Aasia läbi käidud saab. Suur pluss on meie jaoks see, et siin on kogu aeg soe ja võib maika ja plätadega 365 päevas aastas ringi käia. Eesti kliima on ju õudne. Elu on siin odav, tempo rahulik. Miinused... tegelikult see pole miinus, lihtsalt harjumist vajab, et tegemist on täiesti teise kultuuri ja teistsuguste inimestega. Suhtlemine, asjade kordaajamise kiirus on teine. Plusse on kõvasti. Miinuseid pole.

Osale arutelus

  • Evelin Org

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Järveveere puhkekeskus ootab külastajaid nii suvel kui talvel

Maalilisel Võrtsjärve kaldal Valma külas asuv Järveveere puhkekeskus on suurepärane paik suveürituste, seminaride, pulmade ja talvepäevade korraldamiseks.

Toosikannu puhkekeskus Käru vallas Raplamaal

Raplamaal asuv Toosikannu puhkekeskus on ideaalne peokoht nii suurematele kui ka väiksematele seltskondadele. Aga mitte ainult – Toosikannus asub Eesti esimene ja ainus loomapark ning lisaks tähtpäevade tähistamisele on see suurepärane koht asjalikele koosolekutele ja konverentsidele.

Küsitlus

Millal plaanid suvel puhata?

  • Juunis
    17%
    17%
  • Juulis
    83%
    83%
  • Augustis
    0%
    0%
  • Ei puhkagi suvel
    0%
    0%
  • Muu
    0%
    0%

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Teabevara

Sekretär.ee uudiskirjaga liitumine