Kuidas ma tahtsin tervislik olla

Kolmenädalane ajakirjanduslik eksperiment pani proovile inimliku kannatuse ja näitas, mille nahka siiras soov paremasse vormi saada minna võib - ülepingutamise.

Olen üldiselt hästi testimisaldis inimene. Lähtun Peep Vainu öeldust, et tugeva inimese tunnus on julgus proovida. Kõike võib proovida üks kord!

Selline testimisjulgus ja vormist välja läinud keha panidki alguse saagale, mis kolme nädalaga raputas mitte ainult kannatlikkuse, vaid ka valulävi piire. Aga nüüd kõigest lähemalt.

Kui Sekretar.ee peatoimetaja Piret minult uuris, millistel teemadel kirjutamine mulle sel korral huvi pakub, tulin välja ühe spordimaigulise eksperimendiga.

Lubasin nimelt elada kolm nädalat nii, et 1) teen iga päev 30 minutit trenni (olgu selleks siis jooksmine, rattasõit, rulluisutamine vm), 2) joon päevas vähemalt 2 liitrit puhast vett (ei, mahlad ja teed ei lähe arvesse!) ja 3) magan öösel vähemalt 8 tundi. Testi mõte seisnes selles, et näha, kuidas ja kas üldse selline eluviis kiireid tulemusi annab.

(Ega ma muidu ka laisklooma elu ei ela, iga paari päeva tagant liigutan end küll, kuid veetarbimine ununeb küll töistel päevadel ära ja unetunnid ei pruugi ka täis tulla, kui mõni kirjatükk hilisöösel lõpetamist vajab. Nii et muutust tähendas selline eksperiment minu senises elutempos küll.)

Ma ei tea, mida ma täpselt ootasin, arvatavasti nirvaanalikku kogemust a-la "kui hea ja kerge on hingata!", kuid tagantjärele tarkusena oli minu eksperiment juba algusest peale hukule määratud - üleliigse entusiasmi tõttu.

Sättisin alguskuupäevaks esmaspäeva, 1. kuupäeva.

Esimene nädal. "Kõik valutab, igalt poolt."

"Sügavalt sisse hingata on valus, sest selja- ja õlavöö lihased on kanged. Istuda on valus, sest tagumiku otsas on "sinikas" ehk maakeeli öeldes: verevalum. Kõndida ja trepist astuda on valus, sest reielihased on ületöötanud. Pea on valus, sest veri ei käi vist kangest kaelast eriti hästi läbi.

Sportida on valus kõigil eelnimetatud põhjustel. Hommikuse sörkjooksu asemel tahaks hoopis massööri juurde minna (kusjuures, keha liigutamata) või siis lihtsalt magada. Halenaljakas olukord."

Kui ma eelmise kuu 30. päeva pärastlõunal mööda Pirita rattateed rulluisutasin, tundus päikeseline ilm ainult head ennustavat: järgmisel päeval algav "eksperimendi hooaeg" ajas elevile ning tekitas tahtmise kõik trennid kohe ette ära teha. Ja noh, tõele au andes alustasin ma veejoomist-magamist-liikumist juba 29ndal, sest ootamine tundus totter: milleks sellist ilma raisata?

Jõudnud sel kurikuulsal 30. päeval lauluväljaku rulluisurampide juurde - kust ma muideks elu sees alla pole lasknud - tundus "eksperimendi hooaeg" ideaalne ettekääne see ekstreem-rulluisutamine ära õppida. Kuna kaitsmed olid mul niikuinii kaasas, ei tundunud riiete ja põlvede lõhkumine eriti tõenäoline.

Ronisin väriseval südamel ülemisele platvormile ja vaatasin kulmu kergitades alla. Hirmus oli, aga uhkus ei lasknud enam alla ronida. Kuigi elukaaslane õpetas: "Kõik su instinktid käsivad sind tahapoole kallutada, aga ära tee seda! Kalluta ettepoole," tulin ma esimesel korral - nagu juba arvata oli - rambist tagumiku peal alla. Püksid päris lõhki tõmmatud ei saanud, aga kriipimisjälg tuli peale küll. Sealt pärines ka minu lahmakas verevalum, mis järgmiseks päevaks poole taguotsast vallutas.

uue kuu esimeste päevade trennid ei läinud eriti paremini kui esimene rambisõit. Esiteks tegin ma harjumatult suure jooksuringi, mis järgmisel päeval reied valutama pani, teiseks aga tegin ma (valutavate jalgade tõttu edasi lükatud sörkjooksu asemel) ülientusiastliku jõutrenni, mis ka ülemise kehapoole tuimaks tegi.

Nii ma siis jõudsingi eelkirjeldatud olukorrani, kus keha valutas nii, et hommikune treening muutus õudukaks. Elukaaslane naeris, kuidas 22-aastane inimene trepist käies vanainimese kombel ägises ja puhkis.

Juua ja magada ma aga õnneks veel jaksasin.

Teine nädal. "Kui ma tahan näksida, siis tähendab, ma tahan juua!"

Pidevalt valutavad lihased kahandasid mu treeninguisu nii, et tegin esimese nädala lõpuks otsuse: igapäevane trenn oli alustamiseks liiga suur amps, ülepäeva harjutamine on hoopis mõistlikum.

Kuigi mõistuse seisukohast oli otsus hea, tegi häbistatud eneseuhkus teist häält: kuidas see siis juhtus, et ma nii kiiresti alla andsin? Käisin küll kannatlikult ülepäeva trenni tegemas, kuid kogu asja point oli ära kadunud. Teise nädala lõpuks lõin liikumisele hoopis käega. Naasin oma tavalisse "lähen välja siis, kui on tuju" ehk iga paari-kolme päeva tagant harjutamisse.

Kõige selle taustal ilmnes aga äkki miski, mis ajakirjanduslikule uudishimule mõtlemisainet andis. Nimelt hakkasin ma teise nädala alguses tähele panema, et minu muidu igapäevased tahan-midagi-näksida-aga-ei-tea-mida tujud on ära kadunud!

Ma ei osanudki seda seika enne millegagi seostada, kui näksimistuju ühel kiirel ja pikal tööpäeval tagasi oli. Tahtsin midagi hamba alla, aga ei teadnud, mida. Tuleb tuttav ette?

Lükkasin maiustuse ostmise õhtusse ja jõin vahepeal oma tööle kaasa võetud liitrisest pudelist vett. Näksimisisu läks ära. Ja ÄKKI mul koitis: siis, kui mul on jube näksimisisu, siis tegelikult on see hoopis janu!

Testisin oma uut avastust paaril järgmisel päeval. Ja nii oligi: kui ma veepudeli enne lõunat kotti jätsin, kasvas kella 11-12 paiku näksimisisu, mis läks ära mõnikümmend minutit pärast korraliku kruusitäie joomist. Voila!

Kokkulepitud veekoguse joomine ei olnud muideks sugugi nii kerge, kui ma arvasin. Pidin esialgu õhtuti oma joomist "tasa tegema" ehk kummutama ligi liitri vett, mis päeva jooksul ununes, mõne tunni jooksul. (Öösiti käisin ma siis vastavalt kemmergus põit tühjendamas.) Tasapisi hakkas aga 5-6 kruusi vee joomine harjumuspärasemaks muutuma.

Kolmas nädal. "Joomine on päris kasulik."

Kolmandaks nädalaks oli treenimine täiesti graafikust väljas ja isegi magamistunnid jäid mõnel ööl vaid 7-7,5 tunniseks. Õhtul oli lihtsalt nii suur tahtmine magamise asemel midagi muud teha! Millest ma aga hingega kinni pidasin, oli vee joomine.

Ma ei tea, kuidas ülejäänud inimesed maailmas hakkama saavad, kuid minu jaoks osutus vee joomine täiesti mägesid liigutavaks vahendiks. Ma ei näksinud enam, mu pea oli selgem ja ma jaksasin söögiaegadest kinni pidada.

Isegi nüüd, kui minu eksperimendi lõputähtaeg kukkunud, püüan oma veetarbimisel silma peal hoida: nii lihtne on joomine ära unustada!

Mis muutus?

Natuke aia taha läinud kogemust kokku võttes pean tõdema, et oleksin ma treeninguelemendile rahulikumalt lähenenud, oleks kogu see testimine oluliselt valutumalt sujunud ning arvatavasti ka edukalt lõpuni jõudnud. "Rahulikuma" all pean ma silmas seda, et ma oleksin kohe algusest peale seadnud oma eesmärgiks liigutada end 3-4 korda nädalas, mitte aga 6.

Samas aga teeb headmeelt, et ma natuke masohhistlikulgi teel õppisin, kui tähtis mõõdukas alustamine ikkagi on. Rohkem ma sellist eksperimeni kaasa teha ei taha.

Mitu aastat kõrgel tasemel treeninuna - ikka nii, et 4-6 korda nädalas kahe tunni kaupa - suhtun ma ju iseendasse nagu mingisugusesse Raudmehesse, justkui näitaks kunagine trennikoormus minu praegust vormi. Aga ometi ei näita. Keha läheb vormist välja, kui sellega mitte tegelda, ja ainult spordist Raudmeheks saamiseks ei piisa - tuleb ka jälgida, mida suhu panen ja kuidas ümbritsevasse suhtun. Kõik peab tasakaalus olema.

Joomise tähtsuse kordaks aga lugejale igaks juhuks uuesti üle: minu 2 liitrit puhast vett päevas muutsid enesetunde OLULISELT paremaks, ja töövõime ka. Proovi, äkki muudab Sul ka?

Osale arutelus

  • Piret Birk

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Strand SPA & konverentsihotell trumpab konkurendid üle rikkaliku kogemustepagasiga

Lääne-Eesti suurimal konverentsikeskusel on 25 aastat kogemusi ürituste korraldamises. See fakt saadab kindla sõnumi klientidele – võimekas ja usaldusväärne, professionaalne ja kvaliteetne. Just selline koostööpartner on Strand.

Kuninglik Saku mõis – pealinnast vaid 11 km kaugusel

Tallinnast vaid 11 km kaugusel rohelusse mattunud Saku mõis sobib suurepäraselt nii koosolekute, seminaride, konverentside kui firmapidude korraldamiseks. Väärika ajalooga Saku mõisa peahoone pärineb 1820. aastast ning on oma rikkaliku-luksusliku dekoori ja laemaalingutega üks Eesti kaunimaid.

Küsitlus

Millal plaanid suvel puhata?

  • Juunis
    17%
    17%
  • Juulis
    83%
    83%
  • Augustis
    0%
    0%
  • Ei puhkagi suvel
    0%
    0%
  • Muu
    0%
    0%

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Teabevara

Sekretär.ee uudiskirjaga liitumine