Gasellilik graatsia idamaisest tantsust

Grupp õndsate nägudega inimesi väristab araabia rütmide saatel hoolikalt õlgu, siis puusi ja jalgu. Liigutused erinevad veidi tantsuõpetaja esitusest ja kohati kipub terve keha kontrollimatult värisema, kuid sellest pole hullu. Morninäoliseks ei saa idamaa tantsu õppides keegi jääda, kelmikas naeratus kipub vägisi suule.

Kindlasti olete kuulnud idamaisest tantsust ehk kõhutantsust kui muistsest kunstilisest vormist. Palju levib müütilisi käsitlusi ja uskumusi tantsu algupäraste juurte kohta. Tänapäeval loetakse idamaise tantsu alla mõningaid Põhja-Aafrika, Lähis-Ida ja Anatoolia piirkondade folktantse kui ka nendest välja kujunenud lavatantse.

Idamaise tantsu ajalugu.

Egiptusest on leitud kivile raiutud kõhutantsu kujutavaid pilte, mis on pärit umbes viiendast aastatuhandest eKr. Kõhutantsu iidset päritolu tõendavad ka Kreeka antiikskulptorite tööd tantsijatest.

Idamaise tantsu juured pärinevad tõenäoliselt naiste viljakustseremooniatest. Tantsuliigutused imiteerisid sünnitust ja valmistasid naist ette raseduse kandmiseks ning lapse ilmaletoomiseks. Tants ei olnud meestele esitamiseks või meelelahutuseks, vaid naiste seas levinud rituaalne ja religioosne tegevus.

Siiski on praegu levinud idamaist tantsu harrastatud vaid 100 aasta ringis. 1889. aastal korraldati Pariisi maailmanäitus, kus oli esmakordselt võimalik näha Prantsuse koloniseeritud alade Maroko, Alžeeria ja Tuneesia rahvatantse. Eksootiline tants võlus vaatajaid oma erilisuse poolest ning peagi oli vast avatud Moulin Rouge?´is samuti võimalik näha idamiselt rõivastatud tantsutüdrukuid. Nende tantsu hakati rahvasuus kutsuma danse du ventre ehk kõhutantsuks.

Pariisi maailmanäitust väisanud ameeriklane Sol Bloom importis idamaise tantsu Ameerikasse, kus tantsustiili nimeks sai belly dance.

Eestisse jõudis idamaine tants 1996. aastal, kui Pille Roosi alustas võimlemisklubis Piruett esimeste treeningutega. Tänaseks on idamaine tants hulgaliselt populaarsust kogunud ning iga aastaga uute harrastajet südameid võitnud.

Idamaine tants rõõmustab kõiki!

Kõhutantsu trennis võib kohata harrastajaid eelkooliealistest auväärse vanavanaema vanuseni. See tants sobib kõigile, kel tantsupisik sees ja soov omandada oskuseid, mida igaüks ei valda. Vanus, kehakaal ega eelnev treenitus ei oma tähtsust.

See kaunis tantsustiil on ideaalne võimalus oma keha vormis hoidmiseks, rühi ja liikuvuse parandamiseks. Trennis saavad koormust nii õlavöö,- kõhu,- selja,- käe- kui jalalihaseid. Kui algaja läheb esimestes treeningutes vaevalt higiseks, sest liigutuste keerukus pole veel omandatud ning kaasatud ei ole kogu potentsiaal, siis edasijõudnu trenn võib kulgeda kõrgema pulsisagedusega kui aeroobikas. Just see ongi trenni juures meeldiv- igaüks saab vastavalt oma tasemele koormust reguleerida. Ja huvi oma oskustes järgmisele tasemele jõuda on nii naiseliku tantsu puhul väga motiveeriv!

Kõhutantsus on fookuses puusapiirkond ja kõht, kus naise tervise seisukohast asuvad väga olulised organid. Meeldiva üllatusena võite trennis üles leida ja tööle panna ka sellised pisikesed lihased, mille olemasolust endal siiani aimugi polnud. Lisaboonusena paraneb ainevahetus, tugevnevad kõhulihased ja tekib justkui voolav puusade liikumine- iga naise jaoks vajalik eeltöö sünnituseks. Lisaks arendab kõhutants naiselikku pehmust, käte ja sõrmede plastilisust ning juba peale esimest tundi on võimalik elementaarsel tasemel ise improviseerida.

Kõhutantsu kostüümid ja aksessuaarid

Kõhutantsu juurde käivad kaunid kostüümid, kleidid, haaremipüksid ja ohtralt aksessuaare. Värvikirevus, õhulisus, läikivad litrid, pärlid, mündid - kõik see on naisterahva jaoks meeliköitev ning lisab niigi maagilisele tantsule ohtralt vürtsi. Veel kasutatakse tantsudes mõõku, madusid, suuri anumaid ja leegitsevate küünaldega küünlajalgu- kõik need on religioosse tähendusega.

Traditsionaalselt tantsitakse seda tantsu paljajalu. Tänapäeval esinevad mõned kuulsad egiptuse tantsijad ka kõrgetel kontsadel, näitamaks publikule väga vaestest kultuuridest, et nad saavad enestele kingade kandmist lubada. See aga ei mõjuta traditsionaalset paljajalu tantsimise põhjust: seeläbi ühendab tantsija end otseselt Emakese Maaga. Treeningutes on siiski hea spetsiaalsetes kõhutantsusussides sahistada, nii on hügieenilisem ja ohutum.

Tantsu õppimine vajab järjepidevust

Kõhutantsu liigutused on kõigile omandatavad, kui vaid jätkub järjepidevust ja kannatlikkust alaga tegelemiseks. Võib kuluda pool aastat või rohkemgi, enne kui liigutused ilmet võtavad ja graatsilise voolavuse saavutavad. Kuna kõhutantsus ei ole rangeid reegleid, see on rohkem improvisatsiooniline soolotants, võivad lavapisikuga julgemad harrastajad kiirelt tantsukarjääriga alustada- vaja on vaid pealehakkamist.

Võimalik, et paar korda nädalas treenimisest jääb sel juhul väheseks, kuid araabia rütmide saatel on ka kodus mõnus ja lõõgastav praktiseerida. Ei ole suuremat rõõmu, kui esmapilgul võimatuna näiv puusade väristamine või kaamelisamm korraga välja tulema hakkab!

Tantsu harjutamine ei vaja suurt põrandapinda ega spetsiaalset lisavarustus, piisab vaid müntidega kaunistatud puusarätikust, mis lisaraskusena liigutustele meeldiva kõlina ja rütmi annab. Võid salaja kasvõi toidupoe järjekorras kõhulihaste rullimist praktiseerida, keegi ei märka.

Nii vaatemänguline ja graatsiline tants sobib hästi meie kargesse kliimasse südameid soojendama!

Osale arutelus

  • Signe Kõiv

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Küsitlus

Millal plaanid suvel puhata?

  • Juunis
    17%
    17%
  • Juulis
    83%
    83%
  • Augustis
    0%
    0%
  • Ei puhkagi suvel
    0%
    0%
  • Muu
    0%
    0%

Valdkonna tööpakkumised

Ebeta otsib BÜROOJUHTI

M-Partner HR OÜ

24. juuni 2017

EVR Cargo otsib JUHIABI

EVR Cargo AS

28. juuni 2017

Uudised

Käsi­raamatud

Sekretär.ee uudiskirjaga liitumine