Tüdruk, kes räägib seitsmes keeles

Kui Lennart Meri olevat ladusalt rääkinud kuues keeles, siis 22-aastane Tartu ülikooli majandustudeng

Jelizaveta Kupinskaja

(kodustele: Liisa) oskab seitset ning kavatseb peagi mõne põhjamaa keele juurde õppida. Kohtusime, et rääkida, kuidas sellise keeltepagasi omamine võimalik on.Tunnen Liisat ja tema kirge keeleõppe vastu juba väiksest peale, sest lisaks ühes linnas, keskkoolis ja ülikoolis õppimisele oleme me ka lelletütred. Olin üks esimesi, kellega vene perre sündinud tüdruk eesti keelt praktiseerima hakkas, koos said tehtud ka esimesed sammud inglise keele õppes - tema oli 5, mina 6-aastane.

Sellest ajast alates olen keeleoskuse poolest Liisale selgelt ja aina suureneva vahega alla jäänud, sest ta on järgemööda ette võtnud saksa, prantsuse, itaalia ja esperanto keele, lähituleviku plaanidesse kuuluvat tal ka mõni põhjamaa keel, näiteks rootsi, et ka selle kandi inimestest aru saada.

Kui koolis õpitavad (saksa, eesti) ja kodukeel (vene) välja arvata, on Liisa keeleoskus kasvanud eraõpetajate ja kursuste toel, kuigi märkimisväärse osa on andnud ka välismaalastega suhtlemine. "Reisides tuli loomulikult hästi palju!" on Liisa veendunud.

Mis järjekorras sa need keeled ette võtsid?

"Järjekord oli: vene, eesti, siis tuli inglise keel," räägib Liisa, "Kolmandas klassis tuli saksa keel ja 15-aastasena otsustasin, et lähen prantsuse keele kursustele. Umbes aasta pärast hakkasin väga palju itaallastega suhtlema, õppisin niimoodi, ja esperanto keel tuli 10. klassis."

Kas uued keeled tulid kergemalt, kui vanad?

"Näiteks itaalia keel tuli väga kergesti, sest ka prantsuse keel on üks romaani keeltest: lauseehitus ja grammatika olid juba selged. Itaalia keel ongi vist selline, mis hakkab külge igaühele... Mul on hästi palju itaallastest sõpru, kellega ma suhtlen, ja itaallased on need inimesed kes EI räägi teisi keeli."

Kuidas sa nendega siis alguses suhtlesid?

"Alguses suhtlesin inglise keeles, osa nendest ikkagi oskas midagi," meenutab Liisa oma esimest kokkupuudet itaallastega Taize palvelaagris, vanust oli tal siis 15. "Siis sain tuttavaks põhjaitaallastega, kes rääkisid täpselt nii palju inglise keelt, et näitasid mulle näpuga ja ütlesid: "Me!" ning siis endale: "You!" Ma sain aru, et sellest ei tule mitte midagi välja, kui ma ei hakka ise üritama.

Kuulasin itaalia muusikat: kuskilt, midagigi, mingi sõna. Tõlkisin laulusõnu, Internetist leidsin sõnaraamatu. Nädala alguses oskasin öelda "koosa" ja "perkee" ehk "mida" ja "miks". Nädala jooksul küsisin, kuidas seda öeldakse ja kuidas seda öeldakse, ning nädala lõpuks ütles mulle itaallane, et oskasin talle isegi ühe skandaali ära teha. Nii et kõik on korras, keel hakkas külge!

Nüüd on itaalia keel vist ainuke, mida ma loogiliselt ja enam-vähem vigadeta räägin."

Kas sassi ei lähe?

"Mulle öeldi, et see on kõige nõmedam variant, mis ma tegin, see, et ma ei saanud uut keelt normaalselt selgeks - itaalia keel siis - ja ma unustasin kõik eelmised ka ära. Ma ei räägi ühtegi keelt normaalselt praegu, täiesti segadus..."

Muideks, ärge saage valesti aru: Liisa "Ma ei räägi ühtegi keelt normaalselt!" väide ei tähenda, et keeled kui pudru ja kapsad sassi lähevad ning sõnad üle huulte ei tule, näiteks raamatu lugemisega saab ta vabalt kõigis keeltes hakkama (kui ehk esperanto välja arvata). Täieliku segaduse all peab ta silmas seda, keeled ei ole üksteisest korralikult eristunud ning näiteks saksakeelse kõne ajal võib ta, ilma ise seda märkamata, itaaliakeelseid sõnu vahele tippima hakata või kirjutab eestikeelse essee nii, et õpetaja punase pastakaga märgib: "Inglisekeelne lauseehitus.".

Millised keeled sarnased on? Milline keel aitab järgmist õppida?

"Esperantot aitas väga itaalia keel. Vahepeal, jällegi, segas esperanto jubedalt itaalia keelt - mul oli päris mitu korda nii, et pärast tundi helistati või võtsin ise ühendust Itaaliaga ja siis ma panin sinna sellist esperantot!

Itaalia ja prantsuse keel on sarnased. Siis, kui ma Tartu ülikoolis hakkasin mõlemat võtma, olid tunnid otse üksteise järel: itaalia keel oli 2 tundi ja siis kohe hakkas prantsuse keel. Esimene poolaasta oli jube! Ma ei suutnud ühtegi sõna prantsuse keeles välja öelda, sest sel tasemel, kus keeled - ei üks ega teine - pole piisavalt selged ja sa pidevalt õpid juurde, seedid, siis sa ei jõua niimoodi," teeb õhus hoogsa sõrmenipsu, "ümber lülituda."

Kommetele vastuvõtlik maailmarändur

Liisal on väga soodne kokkulepe ühe Ida-Virumaa korvpalliklubiga, kes iga kuu-kahe tagant välisreisidel käib: Liisa tõlgib treenerite-ametnike suhtluse, vastutasuks aga saab nendega igal pool tasuta kaasas käia, eriti tõmbavad teda Lõuna-Euroopa ja Prantsusmaa.

Kirjalik tõlkimine talle aga ei meeldi, sest see tähendab laua taga istumist ning omaette nokitsemist - temperamentne neidis tahab suhelda, suhelda ja veel kord suhelda. Seetõttu sobib korvpalluritega kaasasõitmine talle eriti hästi.

Tänu tudengite vahetusprogrammile Erasmus veetis ta just ühe särtsaka poolaasta Bologna ülikoolis, kus nii õppimine kui ka elamine käisid itaalia keele toel. Nüüd ütlevad kodused, et tema eesti keelele on mingi kummaline aktsent külge kleepunud, lõunamaa oma, ja võõrapäraseid sõnu on ta ka rohkem kasutama hakanud, näiteks ingrediendid ja ekspressiivne. Liisa kallim naervat, et kui ta ei teaks inglise keelt, ei saaks ta Liisa jutust üldse enam aru. "Ma võtan itaaliakeelseid sõnu ja üritan neid eestistada," muheleb Liisa poolvabandavalt.

Kui majandusõpingud Tartu ülikoolis pooleteise aasta pärast läbi saavad, ei oleks Liisal midagi selle vastu, et suunduda magistriõppesse rahvusvaheliste suhete või majanduse erialale Prantsusmaale, näiteks Pariisi. Või õppida diplomaatiat.

Mis edasi saab? Milline keel järgmiseks?

"Ma enam-vähem saan hispaania keelega hakkama, kuni ma ei hakka liiga kiiresti rääkima, sest siis tuleb mingi sõna, mis on itaalia keeles täpselt samasugune ja ma lülitun automaatselt ümber. Tahaks põhjariikide keelt, näiteks norra või rootsi keelt, sest olen nende alal täielik võhik."

Mida sa nendega peale hakkad?

"Ma tunnen end väga mugavalt ringi sõites. ükskõik, mis inimestega ma ka ei räägiks, meil on alati mingi ühine keel ja see ei ole inglise keel, enamasti ma ikka üritan rääkida nende emakeeles. Mul ei ole võib-olla põhjamaadesse nii palju asja olnud, aga... Mul ei ole isegi ettekujutust, kuidas käib nende grammatika, mingigi lauseehitus. Ma tahan, et mul oleks võimalikult palju võimalusi suhelda paljude inimestega. "

Kuidas peaks alustama? On sul mingit nippi?

"Nippi mul ei ole. Igal inimesel on see (keeleõppimine) erinev, minu jaoks on pigem kerge kui raske. Mul on kogu aeg soov midagi uut õppida, mingi sportlik huvi isegi! Kõige efektiivsem oli... Näiteks saksa keelt hakkasin ma kolmandas klassis õppima ja suvel läksime me tantsiringiga Saksamaale. Ma olin ainuke, kes rääkis saksa keelt: vanematega, lastega, ükskõik, kellega."

Kas sul tuleb võidelda häbitunde, piinlikkusega?

"Ei, mul ei ole seda. Ma ei karda mitte osata, sest kui ma ei proovi, kui ma ei ürita, siis ma ei saa mitte midagi selgeks."

Aga miks sinust ikkagi tõlki ei saa?

"Ma ei taha istuda niimoodi. Tõlk istub enamasti büroos, tõlgib tekste..."

Aga sünkroontõlge?

"Ei ole isegi mõelnud selle peale. Mulle meeldib seda teha korvpalliklubi jaoks, aga... Tõlgi töö on abivahend," poetab ta arglikult.

Kuigi tal ei ole veel eriti head ettekujutust, millist tööd ta tegema hakkab, soovib ta pigem ise uusi väärtusi luua, kui teiste vahendajaks olla - seitsmele keelele vaatamata.

Osale arutelus

  • Maria Kupinskaja

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Energia avastuskeskus – pinget pakkuv ja ootamatult šikk peopaik

Tallinna vanalinna ja Kalamaja piiril asuv Energia avastuskeskuse hoone on sadade üritusekorraldajate jaoks vastanud kolmele üliolulisele kriteeriumile: a) vana elektrijaama masinamaja peasaal on ootamatu, ent šikk peopaik, b) suurel ekspositsioonialal on külalistele garanteeritult avastamisrõõmu, ja c) keskuse asukoht on lihtsalt väga hea.

Toosikannu puhkekeskus Käru vallas Raplamaal

Raplamaal asuv Toosikannu puhkekeskus on ideaalne peokoht nii suurematele kui ka väiksematele seltskondadele. Aga mitte ainult – Toosikannus asub Eesti esimene ja ainus loomapark ning lisaks tähtpäevade tähistamisele on see suurepärane koht asjalikele koosolekutele ja konverentsidele.

Küsitlus

Millal plaanid suvel puhata?

  • Juunis
    17%
    17%
  • Juulis
    83%
    83%
  • Augustis
    0%
    0%
  • Ei puhkagi suvel
    0%
    0%
  • Muu
    0%
    0%

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Teabevara

Sekretär.ee uudiskirjaga liitumine