Näpunäiteid keeleõppimisest

Teada on, et keeleoskus on väga väärtuslik varandus. Keeleoskust läheb vaja kasvõi selleks, et tänapäeva tööturul läbi lüüa või end võõral maal arusaadavalt väljendada.

Vähemalt algtõed keeleõppimisest oleme omandanud juba kooliajal ja juba siis võis märgata, et kui mõni klassikaaslane omandas võõrkeele lihtsalt ning ilma väga suure õppimisvaevata, siis teisel edenes õppimine hulga vaevalisemalt ning hoolimata mitmeaastasest keeleõppe programmist, ei saanudki asi päris selgeks.

Millest see siis tuleb, et mõned inimesed haaravad erinevaid keeli lennult, teised näevad õppimisega kõvasti vaeva ja ikkagi ei omanda keelt samaväärselt kui esimesed?
Tallinna Keeltekooli direktor Anne Tomingas
ütleb selle kohta järgmist: "Sellele on otsinud vastust filoloogid, bioloogid, semiootikud ja sotsioloogid, rääkimata tuhandetest keeleõpetajatest viimase paarisaja aasta jooksul. Kuid ühest vastust pole leitud ega ilmselt leitagi, sest inimesed - keeleõppijad - on ju nii erinevad oma eelnevalt elu- ja õppimiskogemuselt, aga ka lihtsalt vaimsete ja füüsiliste võimete poolest."

Kui inimesel on suur soov mõni võõrkeel selgeks õppida, siis mis soodustab selle omandamist?

Mida peaks keeleõppija kindlasti arvesse võtma? Anne Tomingas arvab, et põhiliseks eelduseks on juba see, kui on olemas suur soov mõnda keelt osata. Lisaks tuleb varuda piisav ajaline ressurss, leida sobiv õpetaja ja õigel tasemel õppematerjal. Isikuomadustelt võiks keeleõppija olla positiivne ja suhtlemisaldis isiksus ning omada oskust iseseisvalt õppida.

Ta lisab: "Keeleoskuse kesktasemele jõudmiseks peaks keeleõppija saama umbes 600 õppetundi, kõrgtasemele jõudmiseks vähemalt teist samapalju. Lisaks tuleb tundidevahelisel ajal kindlasti iseseisvalt õppida. Keele omandamist tõhustab muidugi keelekeskkonnas elamine või vähemalt suhtlemine inimesega, kellele see on emakeel."

Anne Tomingas räägib, et Tallinna Keeltekool pakub peamiselt pikki kursusi, õppimine kestab sügisest suveni. Juunikuus toimuvad intensiivsed lühikursused, mis pakuvad võimalust eelneva 9 kuu jooksul õpitut vestluses rakendada või kunagi õpitud keelt taas värskendada. Pikad kursused on arvestatud kolme õppeaasta peale ja selle aja jooksul peaks usin õppija soovitud võõrkeele nii kõnes kui kirjas kesktasemel kätte saama.

Kas korraga on võimalik ka rohkem kui ühte keelt omandada?

Teada on, et keeleomandamine on paljudele piisavalt keeruline ettevõtmine, kuid ometigi on selliseid huvilisi, kes korraga lausa mitut keelt õppima asuvad.

Anne Tomingas toob selle kohta näite: "On inimesi, kes õpivad meil edukalt kahte keelt korraga, kuid enamasti võtavad ka polüglotiks pürgijad keeled ette ühekaupa, jõuavad selles kesktasemele ja võtavad siis järgmise. Hea näide on meie oma hispaania keele õpetaja Meelis Mäss, kes õppis aastatel 1989-2000 Tallinna Keeltekoolis selgeks soome, inglise ja saksa keele, siis võttis ette hispaania keele, mis hakkas talle nii meeldima, et ta otsustas seda ise õpetama hakata. Nii suundus ta 2002.aastal Hispaaniasse, kus lõpetas 2004.aastal Barcelona ülikooli hispaania keele ja kultuuri osakonna välismaalastele."

Kommentaar keeleõppijalt

Küsisime ka ühelt prantsuse keele õppijalt, kuidas temal keeleõppimine sujub ning mis selle keele juures kõige raskem on.

Aet
läbib keeleõppe teist kursust ning on enda sõnul veel üsna alagaja.

Miks otsustasid just prantsuse keelt õppima minna?

Otsustasin prantsuse keelt õppida, kuna mulle on prantsuse keel ja ka kultuur üldiselt pikka aega meeldinud ja et töötan prantsuse firmas, tundus prantsuse keele õppimine perspektiivikas ka karjääri mõttes.

Milliseks oma keeleoskuse taset praeguseks hindad?

Usun, et igapäevasuhtluses saaksin Prantsusmaal hakkama. Oskan teed küsida, toitlustusasutustes teenindajatega suhelda, viisakusvormeleid vahetada, lihtsamast kõnekeelest aru saada. Kirjalikud tekstidega on lood õnneks paremad. Kuna prantslased räägivad väga kiiresti, peab neid tähelepanelikult kuulama, et kogu juttu "kinni püüda", samuti häälduvad paljud sõnad ühte moodi ja sõnalõpud "kaovad" hääldusega ära.

Kui raske üldse on prantsuse keelt õppida, mis on peamised raskused?
Minu jaoks ei ole prantsuse keel väga raske, tihtipeale kardetakse prantsusepärase "r"-i hääldamisoskust, kuid see ei ole kõige tähtsam, kuna Põhja-Prantsusmaal hääldub "r" ilma põrinata. Minu jaoks seisneb peamine raskus selles, et nagu paljudes teistes keeltes on prantsuse keele sõnadel sood. Kuna puudub üldine kindel lihtsalt meelde jääv tunnus soo määramiseks, tuleb palju sõnalõppe lihtsalt pähe õppida, et teada sõna sugu ja sõna õigesti kasutada.

Kuidas sulle muidu keeleõppimine "istub"? On sul keelevaistu?

Hästi istub. Olen kindlasti rohkem humanitaarsete kalduvustega, reaalainetes olen nõrgem.

Osale arutelus

  • Meelike Tammemägi

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Küsitlus

Millal plaanid suvel puhata?

  • Juunis
    17%
    17%
  • Juulis
    83%
    83%
  • Augustis
    0%
    0%
  • Ei puhkagi suvel
    0%
    0%
  • Muu
    0%
    0%

Valdkonna tööpakkumised

EVR Cargo otsib JUHIABI

EVR Cargo AS

28. juuni 2017

Ebeta otsib BÜROOJUHTI

M-Partner HR OÜ

24. juuni 2017

Uudised

Käsi­raamatud

Sekretär.ee uudiskirjaga liitumine