5. sajandi lõpus nimetas Rooma paavst Püha Valentini armastajate patrooniks ja 14. veebruari valentinipäevaks. (Poolteist tuhat aastat hiljem, 1969. aastal, võttis Rooma paavst valentinipäeva kalendrist uuesti maha, kuid traditsioon oli juba loodud.)
Esimese valentinipäeva kaardi saatmise au omistatakse Orleansi hertsog Charlesile, kes olevat 1415. aastal Londoni Toweris vangis viibides oma naisele pikki luuletusi kirjutanud. Järgmiseks sajandiks olid kaardid juba päris tavaliseks muutunud.
Siiski ei saanud sõbrapäevakaartide müük ja masstootmine alguse enne 1840. aastat, kui üks hakkaja ameeriklanna Esther Howland omanäolise äriideega 5000 dollarit teenis. Tolle aja kohta oli see uskumatult suur summa!
Tänapäeval ulatuvad kaarditegijate tulud kaugelt suuremate summadeni, sest ainuüksi Ameerika ühendriikides ostetakse aastas ligikaudu miljard sõbrapäeva kaarti ning neid trükkivaid firmasid on erinevatel hinnangutel paari tuhande ringis.
On arvatavasti vähe kaarte, millel ei oleks kujutatud punast südant või mõnd teist sõbrapäeva sümbolit: punast roosi, otsteta sõlme, kaht laululindu, pitsi või vibuga ingleid. Ka suudlust tähistav "X" on paljudele kaartidele juba eos allkirja juurde trükitud.
Kas oled kunagi mõelnud, kuidas "X" üldse suudlust tähistama hakkas? Arvatavasti peituvad selle tava juured sajanditetaguses ajas, kui kirjaoskamatud võisid oma nime asemel pabereid X-kujulise ristikesega allkirjastada. Kuna allkirjastamine toimus tunnistaja juuresolekul ja allkirjastaja surus oma huuled siiruse märgiks X-ile, siis muutus X ka suudlust tähistavaks sümboliks.
Autor: Maria Kupinskaja