Eesti Vabariik - 90 aastat

90 aastat tagasi, külmal ja karmil talveperioodil, olid Eestimaal keerulised ajad. Haapsalu poolt olid peale tulemas keiserliku Saksamaa väeüksused, mujal aga olid võimutsemas veel kommunistid. Keegi ei teadnud, mis eesti rahvast ees ootab. Eesti Maapäev sai sel saatuslikul ajal maa ja rahva seaduslikuks esitajaks ning ühtsuse loojaks. 1918 aasta 23. veebruaril loeti Endla teatri rõdult rahvale ette iseseisvuse manifest. Manifest kutsus üles kõiki isamaa poegi ja tütreid ühinema kodumaa ehitamise pühas töös ning kinnitas, et meie esivanemate higi ja veri nõuavad seda.

24. veebruaril kuulutas Konstatin Päts Tallinna Reaalkooli ees välja sõltumatu ja domokraatliku Eesti Vabariigi.

Need sündmused on otseselt seotud meid peagi ees ootava Eesti Vabariigi aastapäeva 90. juubeliga.

Vabariigi aastapäev siis ja praegu

Aasta üheks grandioossemaks ning suursugusemaks ürituseks ongi kahtlemata 24. veebruari pidustused. Kahekümnendatel-kolmekümnendatel aastatel oli Eesti rahava jaoks peamiseks tõmbenumbriks vabariigi aastapäeval kaitseväe ja kaitseliidu paraad Tallinnas. Seda kogunes igal aastal Vabaduse platsi äärde vaatama tõeline rahvamurd. Ajalehtedes ilmusid paraadist pikad fotodega kirjeldused. üsna laialdaselt kajastati ka pidulikku aktust Estonia kontserdisaalis.

Seevastu presidendi vastuvõtud ei olnud kaugeltki mitte nii populaarsed kui tänapäeval. Kui täna kajastavad aastapäevale järgnevate päevade meediaväljaannete esileheküljed peamiselt vaid seda, mis rahvasuus tuntud pingviinide paraadil kellelgi seljas oli või kes kellega presidendi vastuvõtule ilmus, siis varasemal ajal jäi see sündmus tagaplaanile.

Kuidas tänasel päeval iseseisvuspäeva tähistatakse?

Ka kaitsevägedes on 24. veebruar pidupäev. Erinevatel pataljonidel on välja kujunenud omad traditsioonid.Lisaks suurele paraadil marssimisele, korraldatakse ka muid üritusi ning tunnustatakse neid kaitseväelasi, kes oma tegevusega on silma paistnud.

Näiteks Scoutspataljonis tähistatakse vabariigi aastapäeva piduliku garnisoni rivistusega, toimub garnisoni ülema vastuvõtt ning autasustatakse eeskujulikke kaitseväelasi.

Kindlasti mäletavad kõik oma kooliajast, et vabariigi aastapäeva puhul toimusid aktused, erinevad teemakohased viktoriinid ja õhkkond kooliruumis oli argisest märksa pidulikum. Ka sel aastal on erinevates koolides kavandatud pidulikud aktused, ballid ning esinemised. Näiteks Jõgeva Gümnaasiumis on väljakujunenud traditsioonid, mille kohaselt korraldatakse klassidevahelisi viktoriine, luuakse sidet kodulinna asutuste ja kooli vahel ning pidulikes ajalootundides kohtutakse erinevate inimestega.Tähtsat päeva ei ole unustanud ka paljud lasteaiad.

Näiteks Vihasoo Lastead-Algkool on vabariigi aastapäevale pühendanud terve nädala, mis kulmineerub kontserti ja piduliku aktusega.

Pidulikke ja suurejoonelisi aktuseid korraldavad ka vallad üle Eesti. Tavaliselt toimuvad peokõned, esinemised, kontsedid, ajaloolised meenutused, silmapaistvate vallaelanike autasustamised ning peoõhtud.

Näiteks Paistu vallasViljandimaal on sel aastal aastapäevapidustused jaotatud kahe päeva peale. Toimuvad pidulikud aktused, mälestuskivi avamine, mälestushetked mälestustahvli juures, ajaloolised meenutused, peoõhtu ja palju muud huvitavat.

Vabariigi aastapäeva aktus kontoris?

Võtsime nõuks uurida, kui paljud ettevõtted vabariigi aastapäeva kollektiivselt tähistavad. Tulemus oli üsna üllatav - 8 küsitletud ettevõttest oli vaid 1, kes töötajatele kooki-kohvi pidustuste puhul pakkus. Enamjaolt kosteti, et kontoritööl sel päeval nagunii keegi ei ole ja vabariigi aastapäeva tähistamine pole ettevõttes kunagi kombeks olnudki. Küll aga on inimesed oma kodudes argisest pidulikumad. Kõik vastanutest ütlesid, et teevad pidupäeva puhul maitsvamat sööki ja paljud kutsuvad ka külalisi. Kusjuures enamus vastanutest jäid vanusevahemikku 22-30. Lisaks armastatakse ka kodu isamaaliste värvide ja sümboolikaga ehtida. Paraadi koha peale vaatama minna eelistasid pigem nooremad vastajad. Eriti agarad paraadi vaatajad olid just need mehed, kes ise on kunagi kohustusliku ajateenistuse läbinud ja paraadil sõjaväemundris marssinud. Vanema generatsiooni jaoks oli paraadi vaatamine televiisorist aastatega juba traditsiooniks kujunenud. Põhjuseks toodi külma ilma ja seda, et telepildis näeb kogu toimuvat terviklikult. Õnneks oli kõikidel vastajatel meeles, et sel päeval tuleb sinimustvalge lipp heisata.

Loodetavasti ei jää siis ükski maja 24. veebruaril ilma liputa!

Vaata

Vabariigi aastapäeva nädala pidustusi

Osale arutelus

  • Meelike Tammemägi

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Kopra talu – peopaik Mulgimaa ürgses looduses

Turismistaluna hakkas Kopra talu tegutsema 2000. aasta sügisel. Praeguseks on sellest kujunenud populaarne seminaride, konverentside, suvepäevade ja peoürituste pidamise paik. Kopra talu asub Viljandist 22 kilomeetri kaugusel Tuhalaane külas ning on ümbritsetud ürgmetsadest, soodest ja järvedest.

Energia avastuskeskus – pinget pakkuv ja ootamatult šikk peopaik

Tallinna vanalinna ja Kalamaja piiril asuv Energia avastuskeskuse hoone on sadade üritusekorraldajate jaoks vastanud kolmele üliolulisele kriteeriumile: a) vana elektrijaama masinamaja peasaal on ootamatu, ent šikk peopaik, b) suurel ekspositsioonialal on külalistele garanteeritult avastamisrõõmu, ja c) keskuse asukoht on lihtsalt väga hea.

Küsitlus

Millal plaanid suvel puhata?

  • Juunis
    17%
    17%
  • Juulis
    83%
    83%
  • Augustis
    0%
    0%
  • Ei puhkagi suvel
    0%
    0%
  • Muu
    0%
    0%

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Teabevara

Sekretär.ee uudiskirjaga liitumine