Emakeelepäev - meie oma keele päev

14. märtsil tähistatakse emakeelepäeva. Miks just siis?Täpselt samal kuupäeval sündis ka eesti kirjanik Kristjan Jaak Peterson. Olgugi, et tema elutee jäi äärmiselt lühikeseks, jõudis ta oma elatud elu jooksul eesti kirjandusmaastikule märkimisväärse jälje jätta. Peterson hindas kõrgelt kirjanduse rahvuslikku omapära ja pidas võimalikuks algupärase eesti kirjanduse loomist. Ta oskas vähemalt 16. keelt, sealhulgas mitut idamaa keelt. Kristjan Jaak Petersoni sulest on tulnud ka värsiread "Kas siis selle maa keel laulutuules ei või taevani tõustes üles igavikku omale otsida?"? Sellega oli ta esimene, kes küsis, miks ei võiks eesti keelel olla õigust igavikule.

Tänu Kristjan Jaak Petersoni aatelistele vaadetele ja emakeelearmastusele, tundus tema sünniaastapäev olevat kõige õigemaks valikuks, et tähistada meie jaoks seda tähtsat päeva.

Emakeelepäev on ametlik riigipüha

Et üle-riigilist emakeelepäeva tähistama hakati, tuleb tänada Sonda kooli endist õpetajat Meinhard Laksi, kes 1995. aastal alustas emakeele kaitseks toetusallkirjade kogumist. Tema aastaid kestnud aatelised ponnistused kandsid vilja: 11. veebruaril 1999. a. võetigi Riigikogus ühel häälel vastu seadus emakeelepäeva tähistamise kohta. Ning alates samast aastast on emakeelepäev ametlik riigipüha.

Meid on üsna vähe ja seda enam peaksime oma keele eest hoolt kandma ning seda säilitama

Me oleme väike riik, kuid sellest hoolimata saame oma emakeelt igapäevaselt kasutada. Maailmas pole just palju väikeseid riike, kus oleks võimalik kõrgharidust oma emakeeles omandada. Kui paljud meist on mõelnud sellistele asjadele? Kuna kasutame eesti keelt iga päev, siis kipume seda nii iseenesestmõistetavalt võtma, et me ei oskagi tegelikult hinnata seda, kui palju emakeele säilitamiseks tegelikult vaeva tuleb näha. Ometigi on emakeel see, mis sätib inimese oma rahvuse hulka ja seob rahvuskultuuri ühte. Juba aastaid tagasi märkis keeleteadlane Krista Kerge Eesti Päevalehes, et Eesti on kui keelt ahmiv imik, arenenud maailma lutipudel suus. Ja tegelikult see nii ju ongi. Me oleme võtnud endale voli eesti keelt muukeelsete toorlaenudega risustada. Meie argisuhtlus on juba ammu paberilt arvutiekraanile kolinud. Sealne kultuur(itus) aga vilistab kõikidele õigekirja reeglitele. Isegi ametlikes tekstides kasutatakse võõrkeelseid ja isemuundatud laensõnu. Pealekasvav noorsugu ei pea enam lugu raamatutest ja väärtkirjandusest vaid eelistab selle asemel arvuti taga aega veeta. Ometigi on just raamatud need, mis õpetavad emakeele ilusat lauseehitust ja eesti keeles õigesti rääkima.14. märtsil peetakse teaduslikke konverentse ja kõrgkoolide seminare. Paljudes koolides ja kultuurikeskustes korraldatakse teemakohaseid sõnavõtte, viktoriine ning mälumänge. See on tore, et emakeelepäeva ei ole ära unustatud, kuid oma keele ja selle säilitamise peale võiksime veel sagedamini mõelda. Näiteks soomlastel on keelele ja kultuurile pühendatud kokku seitse päeva. Võiksime ju meiegi naabritest eeskuju võtta ja oma emakeelt ning kultuuri veelgi enam väärtustama hakata.

Osale arutelus

  • Meelike Tammemägi

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Järveveere puhkekeskus ootab külastajaid nii suvel kui talvel

Maalilisel Võrtsjärve kaldal Valma külas asuv Järveveere puhkekeskus on suurepärane paik suveürituste, seminaride, pulmade ja talvepäevade korraldamiseks.

Krahv Mannteuffeli suvemõis (Kursi jahiloss)

Eestimaa keskel, käänuliste Pedja ja Kaave jõgede vahelisel alal on ellu ärganud üks vana ja majesteetlik hoone. See on krahv Mannteuffelile kuulunud suvemõisa peahoone aastast 1888, rahvasuus tuntud kui Kursi jahiloss. Seda maja võiks nimetada ka Eesti jahilosside krooniks, ajaloole on väärikas koht tuttav juba 130 aasta jooksul.

Küsitlus

Millal plaanid suvel puhata?

  • Juunis
    17%
    17%
  • Juulis
    83%
    83%
  • Augustis
    0%
    0%
  • Ei puhkagi suvel
    0%
    0%
  • Muu
    0%
    0%

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Teabevara

Sekretär.ee uudiskirjaga liitumine