Asjaajamiskorra dokumendi olemus läbi sekretäri silmade

Asjaajamist reguleeriv dokument on väga mahukas ning sisaldab endas palju erinevaid nõudeid ja määruseid. Ilma selleta aga ei saa hästi hakkama mitte ükski asutus.

Kui töötaja ei tea, millised on ta vastutusvaldkonnad, millised on ettevõtte üldised nõuded, kuidas asjaajamine asutuses korraldatud on jne, võib see kaasa tuua palju probleeme ja segadust.Uurisime, kuidas sekretärid asjaajamiskorda suhtuvad ja kui palju nad üldse teavad sellest, mida nende ettevõtte vastavasisuline dokument ette näeb.

Maris
(keskmise suurusega ettevõtte sekretär) - Kindel on see, et asjaajamiskorda määrav dokument on väga vajalik dokument. Kõnealune dokument on meil olemas ja see on väga täpselt ning punkt-punkti haaval kirja pandud. Töökohustusi täites ma ise dokumendil näpuga järge ajanud ei ole, aga kui mõned aastad tagasi siin ettevõttes tööle asusin, siis õpetati mind just selle järgi. Seega on mul hästi ka dokumendi sisu teada. Kui ma ise peaksin olemasolevat dokumenti muutma, siis kirjutaksin välja mõned toimingud ametikohtade kaupa. Näiteks mõnede lepingute kooskõlastamine: millised on sekretäri ja millised juristi tegevusalad jne.

Marju
(väiksema suurusega ettevõtte juhiabi) - Oma praeguses töökohas olen ma veel üsna lühikest aega tööl olnud. Hetkel meil korralikku asjaajamiskorda sätestavat dokumenti ei olegi. Olemas on küll aastatevanune dokument, kuid palju on muutunud ja see vajab mitmeid täiendusi ning parandusi. Kuna tegemist on üsna väikese ettevõttega, siis ei ole vastavat määrustikku siiani õnneks vaja ka läinud. Küll aga on see aastatevanune dokument hetkel täiendamisel ning loodetavasti üsna pea ka olemas ja kasutuskõlblik. Minu eelmine töökoht oli aga suures ettevõttes, kus kõik asjad toimisid väga täpselt ja kindlate reeglite kohaselt. Seal oli ka asjaajamiskorda sätestav dokument väga tähtsal kohal. Kindlalt olid määratletud erinevaid asjaajamistoiminguid korraldavad struktuuriüksused ja ameti- ning töökohad. Kui uus inimene tööle asus, siis tutvustati talle asjaajamiskorras toodud punkte ja tema tööülesandeid eraldi. Leian, et igas ettevõttes peaks kindlasti olema korralikult vormistatud vastavasisuline dokument, sest see loob asjadesse selguse, määratleb ära vastutusvaldkonnad jms. Kui firmas sellist dokumenti ei ole, siis võiks iga sekretär või asjaajamisega tegelev inimene selle valmimise oma südameasjaks võtta.

Ene
(keskmise suurusega ettevõtte sekretär-personalitöötaja) - Asjaajamiskorra dokument on väga tähtis dokument. Olen praeguses kohas töötanud enam-vähem ettevõtte algusaegadest alates. Meil on asjaajamiskorda määrav dokument olemas, aastate eest tegime selle ühe endise kolleegiga kahepeale valmis. Palju oleneb muidugi ettevõtte suurusest, kuid üldjuhul on tegemist üsna suure ja mahuka tööga, kus tuleb kindlasti ka pisiasjadele tähelepanu pöörata. Hea on see, et praegusel ajal on palju häid abivahendeid ja spikreid olemas - nende abil saab põhja valmis teha. Kuna meie ettevõtte asjaajamiskorra dokument sai tehtud juba ammu, siis on tulnud aastate jooksul sellesse ka väikseid parandusi ning muudatusi sisse viia.

Anne-Mai
(keskmise suurusega ettevõtte juhiabi) - Meie ettevõttes asjaajamiskorda reguleeriv dokument hetkel puudub. Ja seda ei ole siin kindlasti juba viimased 10 aastat eksisteerinud ka. Dokumendi valmistamine ja vormistamine on hetkel ideetasandil meie personalijuhi peas. Meie ettevõtte asjaajamine toimub üldse pisut teistmoodi - kirju me ei registreeri ja peamisteks asjaajamisvahenditeks on telefon ning e-mail. Kui uus töötaja tööle tuleb, siis oleme talle kõik vajamineva suusõnaliselt ära seletanud ja siiani pole probleeme tekkinud. Minul oleks muidugi lihtsam, kui selline dokument sahtlist võtta oleks - palju aeganõudvat lisatööd jääks olemata. Loodetavasti saab peatselt vastavasisuline dokument personalijuhi peast ka paberile; iseasi on muidugi see, kuidas selle dokumendi juurutamisprotsess meil siin toimima hakkaks.

Asjaajamiskorra ühtsete aluste määrus

Osale arutelus

  • Maria Kupinskaja

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Kuninglik Saku mõis – pealinnast vaid 11 km kaugusel

Tallinnast vaid 11 km kaugusel rohelusse mattunud Saku mõis sobib suurepäraselt nii koosolekute, seminaride, konverentside kui firmapidude korraldamiseks. Väärika ajalooga Saku mõisa peahoone pärineb 1820. aastast ning on oma rikkaliku-luksusliku dekoori ja laemaalingutega üks Eesti kaunimaid.

Strand SPA & konverentsihotell trumpab konkurendid üle rikkaliku kogemustepagasiga

Lääne-Eesti suurimal konverentsikeskusel on 25 aastat kogemusi ürituste korraldamises. See fakt saadab kindla sõnumi klientidele – võimekas ja usaldusväärne, professionaalne ja kvaliteetne. Just selline koostööpartner on Strand.

Küsitlus

Millal plaanid suvel puhata?

  • Juunis
    17%
    17%
  • Juulis
    83%
    83%
  • Augustis
    0%
    0%
  • Ei puhkagi suvel
    0%
    0%
  • Muu
    0%
    0%

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Teabevara

Sekretär.ee uudiskirjaga liitumine