Ja perele ei jäägi aega"¦

Eestlased on Euroopa töötajatest eesrinnas. Naiste suure tööhõive poolest võime end uhkelt seada lausa edumeelsete Põhjamaadega samasse ritta. üldiselt muudab laste sündimine aga partneritevahelise tööjaotuse endisest traditsioonilisemaks. Enamik Eesti mehi töötab pärast isaks saamist rohkemgi kui varem. Väikelaste emad seevastu lükkavad erialase elu ja rolli tagaplaanile ning panustavad lastele ja kodule.

Laste ja koduse majapidamise eest hoolitsemine on samuti töö, mis nõuab aega, energiat ja tähelepanu. Nn taastootmistöö langeb valdavalt emade õlule, samal ajal kui isad "ostavad"? end teenitava rahaga kodutöödest vabaks.

Emadele tähendab tööjaotuse traditsioonilisus sissetulekute tagasihoidlikkust, rutiinsemaid tööülesandeid ehk kokkuvõttes karjääri kulgemist "mööda kõrvalteid"?. Samal ajal areneb meeskolleegide karjäär vaatamata laste olemasolule või puudumisele "mööda magistraali"? - peatusteta ja otse tippu.

Pannes kõik kaardid tööalasele edule, langevad mehed töiste tagasilöökide, näiteks läbipõlemise, koondamise või pensioniikka jõudmise tagajärjel tõelisse tühjusse. Mehe suhted partneri, laste ja töövälise võrgustikuga on pahatihti nõrgad ega toeta teda piisavalt. Näiteks sobivad isade napid investeeringud vanemarolli. Meeste osakaal vanemahüvitise saajate hulgas kõigub kõigest paari protsendi ringis. Eesti isad ei soovi töölt ajutiselt koju jääda, et lastele pühenduda, isegi siis kui see on rahaliselt võimalik. Paraku ei teki lähedus lastega üleöö, siis kui mehel on tööelus kriis ja lapsed juba teismelised.

Kindlasti ei saa Eesti väikelastega peredes domineerivale konservatiivsele (ema kodus, isa tööl) tööjaotusele heaks alternatiiviks pidada "külm-modernset"? mudelit, kus mõlemad vanemad keskenduvad võrdselt palju tööle ja võrdselt imevähe oma lastele. Soolise võrdõiguslikkuse seisukohalt näib see mudel esmapilgul hea, kuid emad-isad võiksid endalt küsida, kas nad on nõus, et nende lapsed on pigem oma hoidjate, kasvatajate või õpetajate kui vanemate nägu. Soolise võrdõiguslikkuse, laste heaolu, aga iseäranis siin ja praegu õnnelik olemise seisukohast oleks hoopis olulisem mõlema vanema ajaliselt märksa suurem ja ühtlasem lastele kättesaadavus nii esimestel eluaastatel kui ka hiljem. üks klassik on tabavalt märkinud, et surivoodil, oma elu mõttes revideerides, pole mitte keegi kunagi kahetsenud, et oleks pidanud rohkem töötama. Eesti mehed võiksid sellele mõelda.

Nõnda pole ka imestada, et Eestis leiab nii kolmandik meestest kui ka naistest, et neil jääb pere ja lähedaste jaoks liiga vähe aega, sellal kui Hollandis arvab seda umbes viiendik. Euroopas üha rohkem tunnustatud "soe-modernne"? mudel, kus töösse ja peresse investeeritakse võrdselt aega ja energiat, on meile ilmselt alles tulevik.

Artikli originaal

Osale arutelus

  • Eesti Päevaleht

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Kuninglik Saku mõis – pealinnast vaid 11 km kaugusel

Tallinnast vaid 11 km kaugusel rohelusse mattunud Saku mõis sobib suurepäraselt nii koosolekute, seminaride, konverentside kui firmapidude korraldamiseks. Väärika ajalooga Saku mõisa peahoone pärineb 1820. aastast ning on oma rikkaliku-luksusliku dekoori ja laemaalingutega üks Eesti kaunimaid.

Energia avastuskeskus – pinget pakkuv ja ootamatult šikk peopaik

Tallinna vanalinna ja Kalamaja piiril asuv Energia avastuskeskuse hoone on sadade üritusekorraldajate jaoks vastanud kolmele üliolulisele kriteeriumile: a) vana elektrijaama masinamaja peasaal on ootamatu, ent šikk peopaik, b) suurel ekspositsioonialal on külalistele garanteeritult avastamisrõõmu, ja c) keskuse asukoht on lihtsalt väga hea.

Küsitlus

Millal plaanid suvel puhata?

  • Juunis
    17%
    17%
  • Juulis
    83%
    83%
  • Augustis
    0%
    0%
  • Ei puhkagi suvel
    0%
    0%
  • Muu
    0%
    0%

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Teabevara

Sekretär.ee uudiskirjaga liitumine