Kutsevõistlus "Tippsekretär 2008".

11.-12. aprillil toimus Tartus vabariiklik kutsevõistlus "Tippsekretär 2008". Võistlust on korraldatud juba aastast 1997. Sel aastal osalesid võistlusel Tallinna Majanduskooli, Pärnumaa Kutsehariduskeskuse, Lääne-Viru Rakenduskõrgkooli, Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli ning Tartu Kutsehariduskeskuse õpilased. Parimateks osutusid Tallinna Majanduskooli sekretäritöö eriala õpilased. Kõik viis esindajat mahtusid esimese 10 hulka (osalejaid oli kokku 21). I koht - Helen Vaht (Tallinna Majanduskool)II koht - Krista Kukkur (Tallinna Majanduskool)III koht - Kätlin Murel (Tallinna Majanduskool)IV koht - Triin Ilves (Tallinna Majanduskool)***

VII koht - Kerli Repson (Tallinna Majanduskool)

Kutsusime Tallinna Majanduskooli tüdrukud külla ja uurisime nende endi käest, kuidas võistlus täpsemalt toimus ja miks nad just sellise eriala endale valisid.

Mille alusel võitja valiti, mida võistlustel teha oli vaja?

Tüdrukud räägivad, et võistlusvoore oli mitu: toimus kirjalik test, kus pandi osalejate teadmised proovile; kõik osalejad pidid oma kooli tutvustama; parimad selgitati välja kiirkirja ja refereerimise testis ning õigekeele oskust kontrolliti eestikeelse teksti parandamisel. ühe huvitavama vooruna toovad tüdrukud välja situtatsioonikäitumise. See tähendab seda, et sekretäride käitumine pandi erinevates olukordades proovile. Situatsiooni aitas kehastada näitleja, kes oli ühel või teisel viisil ebameeldiv, näiteks alkoholijoobes või lihtsalt ebaviiskas klient. Otsustavaks saigi see, mismoodi sekretär sellises olukorras toime tuleb ja kliendiga hakkama saab.

Mida enda edu võtmeks sel võistlusel peate ja mida võistlus teile juurde andis?

Esikoha võitnud

Helen

on veendunud, et väga hea tulemus tuli eelkõige seetõttu, et ta võttis asja rahulikult ja ei pabistanud. "Ma sain palju enesekindlust juurde ja sellel võistlusel hea koha saavutamine annab kindlasti tulevikus tööturul parema stardipositsiooni," lisab ta.

Triin:

"Kuna võistlustel tuli ka kõigele lisaks publiku ees esineda, siis sain kindlustunnet ja kogemust juurde. See on mulle tulevikus kindlasti palju abiks."

Miks te just Tallinna Majanduskooli ja sekretäritöö eriala oma haridustee jätkamiseks valisite?

Triin

räägib, et tegelikult jäi ta peale keskkooli lõpetamist koolivalikuga viimasele minutile. "Mõtlesin esialgu, et ei lähe kohe edasi õppima. Aga suve jooksul ma ei leidnud endale sobivat töökohta. Sattusin internetis täiesti juhuslikult Tallinna Majanduskooli kodulehekülge vaatama ja avastasin, et sekretäri eriala õpe kestab vaid 2 aastat ja on tasuta. Siis mõtlesingi, et teen proovi ja kui ei sobi, on alati võimalus loobuda. Praegu olen veendunud, et koolis on põnev ja teadmisi õpetatakse igas vallas. Ei ole ainult dokumendihaldus ja paberimajandus - õpetatakse ka muid silmaringi avardavaid teadmisi. Kaks praktikat on meil olnud erialasest sekretäritöö valdkonnast ja kolmas praktika oleneb juba suunitluserialast, minu valisin selleks raamatupidamise. Tore ongi just see, et lisaks sekretärierialale saame valida suunitluse mõnest teisest valdkonnast - see annab tulevikus tööturul laiema valiku ja proffessiooni," ütleb ta.

Helen

jõudis enne Tallinna Majanduskooli õppima asumist kätt proovida ka Tallinna ülikoolis referent-toimetaja erialal, aga kuna sealne õppemaks käis üle jõu ning suure koormuse tõttu oli kooli kõrvalt raske tööl käia, otsustas ta õpingud seal pooleli jätta. "Tallinna Majanduskoolist olin kuulnud juba varem. Teadsin, et seal on õppimine tasuta ja avastasin, et lisaks valitud erialale õpetatakse ka palju teisi aineid. Kuna sel sügisel avati Tallinna Majanduskoolis uus eriala - sekretär-juristiabi, siis otsustasin vastuvõtukatsetele minna. Õnneks sain kooli sisse ja olen praegu väga rahul," ei kahetse Helen kooli-ja erialavalikut.

Kätlin

: "Tallinna Majanduskooli õppima asuda soovitasid mu sõbrad-tuttavad. Minu jaoks sai määravaks ka just see, et hariduse omandamine on tasuta. Kui peaksin otsustama õpingutest loobuda, siis ei ole ma rahalises mõttes midagi kaotanud. Loobumismõtteid aga siiani pähe ei ole tulnud, sest mulle hakkas kool väga meeldima ja olen oma valikuga rahul. Sekretäritööle mul siiski pole plaanis jääda, pürgin kindlasti kõrgemale - mõttes on personalitööd tegema hakata. Personalitöö eriala valisin ma ka suunitluserialaks ning kindlasti plaanin sellel erialal õpinguid ka hiljem jätkata. Kuna Tallinna Majanduskool kaugõppe võimalust hetkel ei paku, siis pean valiku tegema nende koolide seast, kus on võimalik ka töö kõrvalt õppida. Juba praegu on Eesti Energias minu jaoks juba personalitöö alane ametikoht olemas ja tööl käimise tõttu ei sobi mulle paraku ei õhtune ega päevane õppevorm."

Kerli

nendib, et peale keskkooli lõpetamist ei olnud ta oma valikutes sugugi kindel: "Valikuid oli küll mitmeid, kuid ühtegi kindlat varianti ei olnud. Perekonnaga nõu pidades jõudsime otsusele, et Tallinna Majanduskool on heaks hariduse ja oskuste omandamise võimaluseks. Määravaks sai just see argument, et koolis õpetatakse lisaks valitud erialale ka palju teisi silmaringi laiendavaid õppeaineid. See on heaks võimaluseks õpingute jätkamisel tulevikus - siis on kindlam pilt silme ees, mida teha võiks ja mis meeldib. Nüüd olen juba õpingutega lõpusirgel ja plaanin kindlasti edasiõppimise võimalusi kaaluda ning loodan väga, et praegune ei jää mu viimaseks koolihariduseks. Plaanis on õpinguid jätkata juhiabi erialal, siis omandan lisaks ka rakendusliku kõrghariduse."

Krista

: "Tallinna Majanduskooli sattusin õppima sel põhjusel, et mu isal on oma firma ja sinna oli vaja inimest, kes paberimajandust korraldaks. See oligi põhjus, mis kooli- ja erialavalikul määravaks sai. Siiani olen õpingutega väga rahul olnud ja ka mul on plaanis juhiabi erialal edasi õppida," tutvustab ta oma valikuid.

Millised on Tallinna Majanduskoolis õppimise positiivsed küljed? Miks soovitaksite ka teistel selles koolis õppima asuda?

Tüdrukud toovad läbisegi välja Tallinna Majanduskoolis õppimise postiivseid külgi: "Tasuta õppimisvõimalus, lisaks teoreetilistele teadmistele saab koheselt rakendada ka praktilisi oskusi ja see omakorda annab tööturul juba teiste koolide lõpetanute ees väga suured eelised. Koolis õpetatavad ained, mis otseselt eiralasse ei puutu, avardavad silmaringi ning annavad mõtlemisainet - see aitab tulevikuga seotud otsuseid veelgi kindlamalt teha. Lisaks sellele on Tallinna Majanduskoolis väga tasemel õpetajad ja õppejõud. Positiivne on ka see, et õpilased saavad ise oma tunniplaani koostamisel kaasa rääkida ja õpetajad on selles osas väga vastutulelikud. Ka on koolil lastetuba, kuhu õppivad emad saavad loengute ajal oma lapsed mängima jätta. Paremad õppurid saavad õpitulemuste alusel stipendiumi. Kes kaugemalt koolis käivad, saavad ka sõidukompenisatsiooni ning ööbimiskoha ühiselamus. Probleeme ei ole ka töökoha leidmisega - suured ettevõtted käivad meie koolist ise töötajaid ja praktikante otsimas."

Helen

lisab, et temal on hea pilt silme ees nii Tallinna Majanduskoolist kui Tallinna ülikoolist. "Tallinna Majanduskooli õpetajad ei jää kindlasti Tallinna ülikooli õppejõududele alla, vastupidi - ma saan siin koolis kõigest palju paremini aru, mulle tehakse õpitav väga hästi selgeks. Jõuan kõik oma koolitööd õigeaegselt valmis teha ja ei jää ajahätta. Eeliseks on kindlasti ka see, et klassides on vähem õpilasi - see aitab õpitavat veelgi paremini selgeks saada ja õpetajal jätkub aega kõikidele õpilastele õppeaineid eraldi selgitada," räägib ta.

Kui te sekretäriametit õppima läksite, siis kas te selle peale ka mõtlesite, kui palju see raha sisse toob?

Sekretärieriala õpilased on veendunud, et tegelikult on õppinud sekretäridel väga laialdased teadmised ja oskused. Nad nendivad, et kvalifikatsiooni arvesse võttes maksavad paljud ettevõtted tõepoolest oma sekretäridele liiga vähe palka. Aga loomulikult on ka ettevõtteid, kes oma sekretäri hinnata oskavad ja talle väärilist tasu maksavad. Õpilased lisavad, et palju oleneb ka sekretäri tööülesannetest: mõnes ettevõttes on sekretäril vähe töökohustusi ja sellest tulenevalt ka väikesem palk.

Mis teile praegu sekretäri töö juures kõige raskem tundub?

üsna üksmeelselt kõlab vastus, et protokollimine. Triin lisab, et isegi õppejõud on just protokollimist kõige keerulisemaks selle töö juures pidanud. Millised on teie meelest sekretäritöö plussid?"Tore ongi see, et tööülesanded on seinast seina ja ei pea koguaeg ühte rutiinset asja tegema. Töö mitmekülgsus ongi üheks väga suureks plussiks," on tüdrukud üksmeelselt veendunud.

Millised on müüdid, mida te sekretäritöö kohta kõige enam kuulnud olete?

"No kõige enam kuuleb ikka seda, et sekretär on kohvikeetja ja telefoni vastuvõtja," ütlevad tulevased sekretärid üheskoos.

Triin

nendib, et on mõnes oma tuttavas pettunud, kuna paljud neist ei oska tema erialavalikut piisavalt väärtustada. "Sageli kohtab viltuvaatamist ja põlglikkust sekretäriameti suhtes. Aga selline suhtumine tulebki eelkõige inimeste teadmatusest ja sellest, et nad ei ole kõnealuse tööga lähemalt kokku puutunud ega tea, et hea sekretär peab väga laialdasi teadmisi ning oskusi omama selleks, et oma igapäevatööd hästi teha. Inimesed ei teagi, et sekretärid omandavad koolis ja töö käigus üsna laialdasi teadmisi riigiteadusest, tsiviilõigustest, haldusest, näiteks raamatupidamisest jne," lisab ta. "Olen täheldanud, et vanem generatsioon peab sekretäri eelkõige telefonile vastajaks ja noorem generatsioon kohvikeetjaks," toob

Helen

välja huvitava tähelepaneku.

Kätlin

lisab: "Tänapäeval tõenäoliselt enamus inimestest ei teagi, et kunagi ammu olid sekretärideks üldse meesterahvad, aga kuna meestel oli vaja sõtta minna, siis pidid naised ameti üle võtma."

Kuidas üldsuse arusaama sekretäritööst muuta, kuidas neile selgeks teha, mida see töö endast tegelikult kujutab?

Tulevased sekretärid arvavad, et sekretäride kutsevõistlused võiksid ajakirjanduses enam kajastust leida. Ka võiksid ilmuda erinevad artiklid, mille sisus sekretäriametit lähemalt tutvustatakse ja lahti räägitakse.

Tallinna Majanduskooli sekretäri- ja ametnikutöö osakonna juhataja Janne Kerdo

sõnul on sekretäride kutsevõistlus vajalik eelkõige selleks, et osalejatel tekiks erialane kindlustunne ja valmisolek uueks väljakutseks - kvalifikatsioonitõendamiseks. Samuti annab võistlus koolidele tagasisidet õpitöö kvaliteedi kohta ning on õpilastele abiks tulevase töökoha hankimisel.

Sekretäre koolitatakse alates 2004. aastast Tallinna Majanduskoolis.

Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse kutsehariduse peaspetsialist Inna Soonurm
on kutsevõistlusel "Tippsekretär" kaasa löönud juba selle algusaegadest alates. "Kutsevõistlust hakati korraldama eelkõige seetõttu, et läbi võistluse sekretärieriala väärtustada," räägib Soonurm. Ta lisab, et tänu võistlusele saavad erinevad koolid omavahel tuttavaks. "Kuna võistlus toimub alati erinevas koolis, siis saab kool juurde nii korraldamiskogemuse kui ka võimaluse ennast näidata. Tänu võistlustele on koolid hakanud korraldama oma sisekonkursse ja see omakorda motiveerib õpilasi pingutama ning annab neile palju kogemusi ja kindlustunnet juurde. Ka on võistlus omavahel kokku viinud tööandja ja koolitaja. Kvalifikatsioonikeskus ning õpetajad saavad aga omakorda tagasisidet selle kohta, kuidas õppekava rakendunud on, " toob peaspetsialist välja kutsevõistluse positiivseid külgi

Viimaste aastate "tippsekretärid":

"Tippsekretär 2004" võitjad:

I koht - Anne-Ly Leitsalu, Tallinna KergetööstustehnikumII koht - Kaidi Lüüs, Pärnumaa Kutsehariduskeskus

III koht - Jana Jaakson, Tartumaa Kutsehariduskeskus.

"Tippsekretär 2005" võitjad:

I Liis Laurits - Tallinna MajanduskoolII Maarja Mitt - Tallinna Majanduskool

III Helina Onkel - Pärnumaa Kutsehariduskeskus

"Tippsekretär 2006" võitjad:

I Ave-Maria Mõistlik - Kuressaare AmetikoolII Maarja Metshein - Tallinna Majanduskool III Aivi Nõmmik - Tallinna Majanduskool

IV Merlin Lumiste - Tallinna Majanduskool

"Tippsekretär 2007"? võitjad:

I Jane Vogt - Tallinna MajanduskoolII Piia Eiert - Olustvere Tehnika- ja MaamajanduskoolIII Älis KropatÅ?jov - Tallinna MajanduskoolIV Egle Soesoo - OlustvereV Salme Kuusik - Tallinna MajanduskoolVI Kristi Kaljula - Tallinna Majanduskool

Osale arutelus

  • Meelike Tammemägi

Seotud lood

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Krahv Mannteuffeli suvemõis (Kursi jahiloss)

Eestimaa keskel, käänuliste Pedja ja Kaave jõgede vahelisel alal on ellu ärganud üks vana ja majesteetlik hoone. See on krahv Mannteuffelile kuulunud suvemõisa peahoone aastast 1888, rahvasuus tuntud kui Kursi jahiloss. Seda maja võiks nimetada ka Eesti jahilosside krooniks, ajaloole on väärikas koht tuttav juba 130 aasta jooksul.

Toosikannu puhkekeskus Käru vallas Raplamaal

Raplamaal asuv Toosikannu puhkekeskus on ideaalne peokoht nii suurematele kui ka väiksematele seltskondadele. Aga mitte ainult – Toosikannus asub Eesti esimene ja ainus loomapark ning lisaks tähtpäevade tähistamisele on see suurepärane koht asjalikele koosolekutele ja konverentsidele.

Küsitlus

Millal plaanid suvel puhata?

  • Juunis
    17%
    17%
  • Juulis
    83%
    83%
  • Augustis
    0%
    0%
  • Ei puhkagi suvel
    0%
    0%
  • Muu
    0%
    0%

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Teabevara

Sekretär.ee uudiskirjaga liitumine