Heledanahalisi eestlasi ohustab üha enam nahavähk

Riski suurendavad intensiivset päevitamist täis lõunamaareisid ja solaariumikülastused."Naha pahaloomulisse kasvajasse melanoomi haigestumine tõuseb Eestis viis-kuus protsenti aastas,"? tõdes Põhja-Eesti regionaalhaigla onkoloog Marianne Niin. Nahamelanoomi haigestumus suureneb tema sõnul just noorte, 20-40-aastaste inimeste seas.

"Eesti inimeste seas on haigestumusriski suurendanud üha populaarsemad lõunamaareisid, kus korraga saadakse ülitugev doos ultraviolettkiirgust. Valgele nahale mõjub see raskelt. Sama mõju on solaariumikülastustel,"? rääkis Niin.

üliintensiivne kiirgus

Arsti selgitusel on suhteliselt tavapärane, et teatud vanuses hakkavad inimeste rakud muutuma ning vanemad inimesed võivadki haigestuda nahavähki - terve oma elu jooksul saadud ultraviolettkiirguse dooside tekitatud kahjustuste tõttu. Noorte puhul põhjustavad haigestumist palju agressiivsemasse nahamelanoomi aga üliintensiivsest ultraviolettkiirgusest tekkinud nahakahjustused.

Kui nahavähk lõpeb harva surmaga, siis melanoom võib olla vägagi agressiivne. "Melanoom on eluohtlik haigus, sest annab siirdeid teisesse organitesse ja kudedesse,"? selgitas Niin. "Melanoomi haigestumine on kõige suurem põhjamaades ja nahatüübilt oleme meie samasugused heledanahalised. Vahemere-inimeste - kreeklaste ja itaallaste - naha kaitsevõime on päevitamisel palju suurem,"? rääkis arst.

Nagu kõikide pahaloomuliste kasvajate puhul, sõltub haige Å?anss ellu jääda sellest, millises haigestumise staadiumis on ravi alustatud. Kõikide naha pahaloomuliste kasvajate eelsed seisundid on tänapäeval teada ja ravitavad.

"Umbes 70 protsenti nahamelanoomihaigetest jäävad viis aastat pärast haigestumist ellu,"? rääkis Niin suremusstatistikast. Samal ajal on see meie lähinaabrite juures Soomes ja Rootsis üle 90 protsendi ja see erinevus tuleneb varasest diagnoosimisestst.

Artikli originaal

Osale arutelus

  • Eesti Päevaleht

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Kopra talu – peopaik Mulgimaa ürgses looduses

Turismistaluna hakkas Kopra talu tegutsema 2000. aasta sügisel. Praeguseks on sellest kujunenud populaarne seminaride, konverentside, suvepäevade ja peoürituste pidamise paik. Kopra talu asub Viljandist 22 kilomeetri kaugusel Tuhalaane külas ning on ümbritsetud ürgmetsadest, soodest ja järvedest.

Järveveere puhkekeskus ootab külastajaid nii suvel kui talvel

Maalilisel Võrtsjärve kaldal Valma külas asuv Järveveere puhkekeskus on suurepärane paik suveürituste, seminaride, pulmade ja talvepäevade korraldamiseks.

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Teabevara