Osaajatöö tähendab vähest sissetulekut ja ebakindlust

Osaajatöö tähendab vähest sissetulekut ja ebakindlust

Samal ajal on see arvestatav alternatiiv nii töövõtjale kui ka -andjale.

Tavalise Hollandi väikelinna ühe, kahe või enama lapse ema käib tööl paar korda nädalas. Seda siis, kui ta pole jäänud (nagu valdavalt tavaks ) pärast pere loomist koduseks. Kui Eesti ema lapsed peakandmise ikka jõuavad, kohtab nii väikese töökoormusega naisi haruharva. See on suurim erinevus Eesti ja teiste Euroopa Liidu riikide osaajaga töötavate naiste (ja ka meeste) vahel. Eestis töötas pere (laste või abivajavate täiskasvanute) hoolitsemise eesmärgil aastal 2004 osaajaga vaid 2,4 protsenti inimestest, EL-15 riikides oli neid aga toona 28,4 protsenti, seisab statistikaameti teemalehes "Töö-aja paindlikkus"?.

Erinevus tuleneb sellest, et kuni kaheaastaste lastega Eesti naised on üldjuhul lapsehoolduspuhkusel ega tööta (hõive-määr üks EL-i madalamaid), kolmeaastaste ja vanemate lastega naised töötavad aga juba valdavalt täistööajaga. Teistes EL-i maades seevastu ei olene naiste hõivemäär nii palju laste vanusest, tunduvalt rohkem töötatakse osaajaga, mis võimaldab töö- ja pereelu paremini ühitada.

Uurijad juhivad tähelepanu ammu teatud-tuntud tõsiasjale: kuigi osaajatöö võimaldab paremini jagada töiseid ja koduseid kohustusi, tähendab see ka suuremat ebastabiilsust ja väiksemat palka. Veelgi enam: mitu Töölehe küsitletud osaajaga töötajat kurtis, et tööd tuleb ikka teha teistega võrdselt, aga palga-päeval potsatab kontole vaevalt kolmandik kolleegide kuutasust. Ja kui ettevõttel tuleb kulusid kokku tõmmata, kuuluvad seaduse järgi esmalt koondamisele just osaajaga töötajad.

Võib oletada, et Eestis saadav väike tasu osaajaga töötamise eest on üks olulisemaid põhjuseid, mis hoiab eestlannasid osaajatööst eemale. Lisaks on ühiskonnas levinud arusaam, et "üks õige töö"? tähendab kahek-sat tundi päevas ja viit päeva nädalas. Ning mis seal salata, tööandjatel on mugavam "pidada"? üht täistööajaga töötajat kui kaht osaajaga töötajat.

Artikli originaal

Osale arutelus

  • Eesti Päevaleht

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Kuninglik Saku mõis – pealinnast vaid 11 km kaugusel

Tallinnast vaid 11 km kaugusel rohelusse mattunud Saku mõis sobib suurepäraselt nii koosolekute, seminaride, konverentside kui firmapidude korraldamiseks. Väärika ajalooga Saku mõisa peahoone pärineb 1820. aastast ning on oma rikkaliku-luksusliku dekoori ja laemaalingutega üks Eesti kaunimaid.

Tallinna Õpetajate Maja – väärikas peo ja koolituskoht vanalinna südames

Tallinna Õpetajate Maja on raekoja platsi ääres asuv kolmest majast koosnev kompleks, kus on võimalik korraldada pidusid, konverentse, koolitusi, vastuvõtte, kontserte ja palju muud.

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

ADVOKAADIBÜROO RASK otsib SEKRETÄRI

Tammiste Personalibüroo OÜ

10. juuni 2018

Teabevara