Liiga vana karjääri jaoks?

Millised võimalused on tööturul endale erialast tööd leida keskealistel ja pisut vanematel inimestel? Kas kõrgharidusega vanem generatsioon peab leppima vaid tööturul pakutavate nn hädavariantidega ja kui lai üldse on nende tööpõld ning valikuvõimalused? Seda üritasimegi välja uurida. Võtsime vaatluse alla kolm kõrgharidusega naisterahvast ja esitasime neile mõned küsimused, et teemasse selgust saada.

Kirsika

on 49-aastane ja lõpetanud kaks ülikooli. Esimese neist, Tallinna Pedagoogikaülikooli, juba paarkümmend aastat tagasi. Siis õppis ta õpetajaks. Õpetajana on ta enamuse ajast ka töötanud. Kirsikat on alati ka kunst huvitanud, väikeseid projekte on ta töö kõrvalt kogu aeg teinud. 9 aastat tagasi tekkis mõte uuesti õppima asuda, seekord aga Eesti Kunstiakadeemias ja õhtuses õppes oma põhitöö kõrvalt. Kool sai väga edukalt lõpetatud.

Anneli
on 61-aastane Tallinna Tehnikaülikooli lõpetanud insener-ökonomist, kes on töötanud 26 aastat majandusliku informatsiooni töötlemise programmistina. Hiljem asus ta tööle raamatupidamiserialal.

57-aastane

Elle
lõpetas Tallinna Tehnikaülikooli keemiateaduskonna toiduainete tööstuse inseneri erialal. Valdava osa oma töökarjäärist on ta töötanud tootmisjuhi ja peatehnoloogina. Hiljem ka juhtival ametikohal suures transpordifirmas.

Praeguseks töötavad nii Anneli kui Elle riigiametnikena, nende palk on tänapäevases mõttes mitmeid kordi väiksem ja tööülesanded hoopis teisest valdkonnast. Palju on tulnud ümber õppida ja lihtne ei ole olnud ka uue positsiooniga leppimine.

Kirsika elab juba neljandat aastat Soomes ja teeb sotsiaaltööd.

Miks omal ajal töökohta vahetasite?

Kirsika

: Kogu aja, mil Eestis töötasin, tegelesin õpetajatööga. Töökohta vahetasin vaid ühe korra. Põhjuseks oli see, et tehti parem pakkumine ja sain uues töökohas võimaluse ka kunstivallas oma oskusi rakendada. Sel ajal oli rahast suurem motivaator see, kui sain südamelähedaste asjadega tegeleda.

Anneli
: Programmisti tööst pidin loobuma seetõttu, et ajad muutusid. Minu töö oli otseselt Venemaaga seotud, kuna aga tuli Eesti Vabariik, siis meie suhted Venemaaga muutusid. Otsustasin raamatupidamisalase töö kasuks. Pidin kiiresti ümber õppima ja end nimetatud valdkonnaga kurssi viima. Aastaid hiljem aga saabus raamatupidamisalal suur koondamistelaine ja pidin endale taas uue töö leidma. Kuna vanust oli juba omajagu, siis palju valikuvõimalusi ei olnud ja pidin pakutud riigiametnikutöö vastu võtma. Praegu jookseb mul sellel ametikohal viies aasta. Tagantjärele on huvitav võrrelda töökohtadele kandideerimist enne Eesti Vabariiki ja Eesti Vabariigi ajal: minu generatsiooni inimene ei julgenud tol ajal end töövestlusel esile tuua, sest nii polnud kombeks. Eesti Vabariigi ajal erinevatele töökohtadele kandideerides tuli end ümber harjutada - nüüd tuleb end töövestlusel reklaamida ja rõhuda oma tugevatele külgedele, positiivsetele omadustele. Mind töötles selles osas tütar, kes jagas enne esimest tööintervjuud mulle ohtralt soovitusi ja nõuandeid.

Elle
: Töökarjäär peatehnoloogina tootmisettevõttes lõppes seetõttu, et juhtkond tahtis ettevõtet erastada ning ei soovinud välislepinguid teha. Umbes samal ajal tuli mulle pakkumine transpordifirmast. Uus amet oli suur väljakutse ja hoopis teisest valdkonnast. Tuli uuesti nullist alustada, käia paljudel koolitustel ning kiiresti vajalikke oskusi omandada. Ametikoht oli loomulikult ka seda väärt. Transpordifirmas töötasin kümme aastat, lahkuma pidin seetõttu, et ettevõttes vahetusid nõukogu ja juhatus. Uus juhatus aga valis uue meeskonna. Peale seda otsisin uut töökohta ligi aasta, pakkumisi minu professioonile sel ajal praktiliselt ei olnudki. Siis tekkis võimalus asuda tööle riigiametis ametnikuna. Olgugi, et palk oli tunduvalt kesisem, tuli pakkumine vastu võtta. Taas oli vaja palju õppida ja end uue valdkonnaga kurssi viia. Tänaseks olen oma ametipostil riigiasutuses töötanud peaaegu seitse aastat.

Kas olete oma praeguse ametiga rahul?
Kirsika
: Töö on üsna kurnav ja ka raske. Töötan erivajadustega inimestega ja sageli on vahetused pikad ning teinekord tuleb tööl olla ka nädalavahetustel ja pühadel, ajal, mil teised puhkavad. Samas ei saaks öelda, et ma oma tööst rõõmu ei tunne. Sellist tööd ei saa teha, kui see vastumeelt on. Ja loomulikult on palk üks olulisemaid faktoreid, miks Soomes tööle asuda otsustasin.

Anneli
: Ei saa öelda, et rahul ei ole. Töö ise on küllaltki huvitav - tuleb end pidevalt täiendada ja uute seadustega kurssi viia. Ainuke asi, mille kallal võiks nuriseda, on muidugi palk. Nõuded ametikohale ja sellel ametikohal pakutav palk ei ole omavahel vastavuses.

Elle
: Tööga olen igati rahul, palgaga aga mitte. Töö on huvitav, sest iga päev on midagi uut - uuenenud kohtulahendid, seadusemuudatused jne. Need kõik tuleb endale kiiresti selgeks teha ja töö vastavalt muudatustele ümber kohandada.
Tooksin siinkohal välja tähelepanekud läbi oma töökarjääri: 50-aastased ja vanemad inimesed pühenduvad tööle rohkem, sest töö on oluline. 25-aastased pühenduvad pigem eraelule. Vanema töötaja kontsentreeritus on suurem - 50-aastane ja vanem inimene ei pea mõtlema, kes ta lapsed ületunde tehes lasteaiast ära toob või kes haigete lastega koju jääb. Seega segavaid mõtteid ei ole ja tööajal saab sajaprotsendiliselt tööle pühenduda.
Nii tundub mulle, kui oma töökarjäärile tagasi vaatan.

Kuidas nooremad kolleegid teisse suhtuvad?Kirsika

: Meil on väga tore kollektiiv, tööle minemine on lausa rõõm. Kolleegid on väga sõbralikud ja omavaheline läbisaamine on super hea.

Anneli

: Meie osakonnas on suhtumine väga hea. Ei saa küll aru, et vanuse tõttu kedagi teisiti koheldakse.

Elle
: Suhtumine on üldiselt väga normaalne. Meie osakonnas on palju samaealisi kolleege. Kuigi kunagi jäi mulle kõrvu üks lause, kus noorem kolleeg arvas, et "pensjokad" söövad noorte leiva ära. See arvamus mind aga ei pahandanud, vastupidi - ajas pigem muigama.

Mida oma elus olete muutma pidanud?Kirsika

: Seoses Soomes tööleasumisega on muutunud väga palju. Eks see on pisut keeruline küll, sest hetkel on mul kaks kodu - üks Eestis ja teine Soomes. Tööst vabadel päevadel üritan ikka alati oma eestikoju tulla. Mulle tundub, et Soomes elamine on mind veelgi iseseisvamaks muutunud ja eks majanduslikus mõttes on ka praegu võimalused tunduvalt paremad kui Eestis elades.

Anneli

: Elu on nagunii pidevas muutumisprotsessis ja iga töö vajab tegemist.

Elle
: Olen õppinud oma vajadusi ja kulutusi kärpima ning elustiili muutma. Elu läheb edasi!

Kas tunnete end ohustatuna praegusel ametikohal?

Kirsika

: Kindlasti mitte! Olen tegelikult mitmeid tööpakkumisi Soomes oldud aja jooksul saanud. Praeguse seisuga töötan küll selles kohas, kust alustasin, aga võimalik, et plaanin veidi vaheldust ja vahetan oma töö- ja elukohta.

Anneli

: Mingil määral küll, sest noori spetsialiste tuleb järjest peale. Kui hakkan pensioniraha saama, siis on mul muidugi mingisugune kindlustunne olemas - päris ilma rahata ei jää. Arvan, et kõige ebakindlam olukord ongi neil inimestel, kel on pensionini paar-kolm aastat jäänud.

Elle
: Leian, et praeguse palga juures minu ametikohta noorte pealetulek väga ei ohusta. Aga kui tuleb palgatõus, siis ehk küll. Praegu liiguvad noored spetsialistid ametiredelil kiiresti kõrgematele kohtadele. Sageli ei innusta neid madalamatel kohtadel töötama isegi mitte see, et riigiasutustes töötamine kustutab kooliajal võetud õppelaenu.

Teemat nõustus kommenteerima

Argos Group/Argos Personaliteenuste tegevjuht ja omanik Aivo Andresson
.

Miks vanematel inimestel on tööturul sageli keeruline erialast ja hästitasustatud tööd leida? Miks tööandjad kipuvad nooremaid kandidaate eelistama?

Usun, et peamiseks põhjuseks on tööandjate kartus nende võimalikus suutmatuses töökoormusega hakkama saada. Aastatega ju üldjuhul inimeste töösooritus ja töötulemused hakkavad minema allamäge. Samas on paljudele ettevõtjatele märksõnaks "efektiivsus"? ning see omakorda eeldab pidevat maksimaalset sooritust. Kuid kahtlemata on sektoreid, kus on vanemad ja kogemustega inimesed väga oodatud.

Millised on Su enda kogemused keskealiste või pisut vanemate töötajatega?

Kuidas võrdleksid neid noorematega?

Kogemus on tegelikult positiivne - inimene teab, mida ta tahab, ei esita utoopilisi nõudmisi töötasule (nõudmised on põhjendatud) ja nad on stabiilsemad (hoiavad töökohta).

Kindlasti teevad paljud vanemad inimesed tööd "südamega"? - eks siin mängi oma osa mingil määral ka kartus tööst ilma jääda ning hirm, et võibolla ei leia enam uut töökohta nii kergesti. See on ilmselt ka üks põhjusi, miks nad oma ametis püsivamad on. Kindlasti on ka soovid väiksemad - nooremad inimesed otsivad uusi väljakutseid ning arenguvõimalusi. Sama kehtib ka usalduse kohta - kui inimene on tõsiselt tööle pühendunud, siis kindlasti on ta usaldusväärsem. Kindlasti annavad nad endast maksimumi, kuid lihtsalt eluaastatest tingitud soorituste tase hakkab langema. Seega tuleks inimestele leida nende võimetele vastavad töökohad. Ja kindlasti ei tohiks unustada nende tohutut kogemustepagasit, millest võiks nii mõndagi kasulikku üle võtta.

Kuidas võiks eakam tööotsija tööintervjuul käituda? Mida ta oma trumpidena nooremate ees võiks välja tuua?

Tööotsija rollis olles tuleks olla enesekindel ning toetuda oma suurtele kogemustele (kasvõi elulistele), rõhutada oma töölepühendumist ning mainida ka stabiilsust, mida vanemate inimeste töölevõtmine endaga kaasa toob.

Osale arutelus

  • Meelike Tammemägi

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Toosikannu puhkekeskus Käru vallas Raplamaal

Raplamaal asuv Toosikannu puhkekeskus on ideaalne peokoht nii suurematele kui ka väiksematele seltskondadele. Aga mitte ainult – Toosikannus asub Eesti esimene ja ainus loomapark ning lisaks tähtpäevade tähistamisele on see suurepärane koht asjalikele koosolekutele ja konverentsidele.

Energia avastuskeskus – pinget pakkuv ja ootamatult šikk peopaik

Tallinna vanalinna ja Kalamaja piiril asuv Energia avastuskeskuse hoone on sadade üritusekorraldajate jaoks vastanud kolmele üliolulisele kriteeriumile: a) vana elektrijaama masinamaja peasaal on ootamatu, ent šikk peopaik, b) suurel ekspositsioonialal on külalistele garanteeritult avastamisrõõmu, ja c) keskuse asukoht on lihtsalt väga hea.

Küsitlus

Millal plaanid suvel puhata?

  • Juunis
    17%
    17%
  • Juulis
    83%
    83%
  • Augustis
    0%
    0%
  • Ei puhkagi suvel
    0%
    0%
  • Muu
    0%
    0%

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Teabevara

Sekretär.ee uudiskirjaga liitumine