LÄTI - Neli naist autos, Jurmalast rääkimata

Kui ühel päeval tunned, et vaja on just üht väikest reisi, et igapäevasest töörutiinist välja astuda, pole vaja kaugele minna. Piisab tegevusrohkest kohast ning heast seltskonnast. Nii otsustaski üks väike seltskond kolleege ühel kevadisel nädalavahetusel Jurmalasse veekeskusesse minna. Miks just Jurmala? Sest kuigi Kreeta oli esimene impulsiivne valik, tuli arvestada kõigi rahalisi võimalusi. Pealegi ei olnud me keegi Jurmala veepargis käinud.Teekond algas Pärnus, reisile eelnes kolm pikka ning töist päeva konverentsil, nii oli vahepeal mitmeid kahtlusi, kas ikka suudetakse Jurmala sõit ette võtta. Õnneks oli väljasõit ise piisavaks motivaatoriks ning kui töökohustused läbi ning seltskond Pärnu Hesburgerist omale kiirtoidu oli ära ostnud, ei olnud enam kellelgi kahtlusi ega väsimust.

Sõit võis alata

Sõitsime kõik esimest korda üle piiri olukorras, kus oleme Schengeni liige ning piiripunkt paistis trööstitu ning mahajäetud paigana. Ei ainsatki hingelist tegemaks pistelist kontrolli ja otsimaks illegaale.

Jurmalasse sõiduks varuge 1-latiseid münte, sest Jurmalasse sissesõidul ootavad teid ees makseautomaadid.

Teed on Lätis head, juhid viisaka ning teistesse aupaklikult suhtuvad, teed on nii laiad, et kõik autod sõidavad peaaegu tee ääres. Seda selleks, et võimaldada kiirematel autodel mugav ning ohutu möödasõit. Algul tundus selline käitumine imelik ning võõrastav ja meie kamba autojuhil kulus natuke aega, et selle olukorraga harjuda.

Enne reisi uurisime mitmelt teadjalt, kuidas Riiast läbi sõita. Lisaks oli meil kaasas tohutult paks Euroopa teede atlas. Soovitati nii Riiast ringiga mööda sõita, et mugavam ja lihtsam, kui ka linnast otse läbi sõita. Minnes proovisime kaarti ja naiselikku intuitsiooni kasutades läbi linna sõita. Õnnestus ja täitsa ilma probleemideta. Tõdesime, et Riiga tuleb tagasi tulla. Ilus linn ning Å?oppamisvõimalusi täis.

Jurmala makseautomaadid leidsime ka ilusti üles, teisel korral. Automaati vältida me ei soovinud, tuttavatelt kuulsime mitmeid hirmutavaid näiteid, kuidas hiljem peab suuri trahve maksma.

Kui me lõpuks oma hotelli üles leidsime, oli juba esmamulje saabunud ööle lisaks üsna kõhe - majutuskoht asus tänava lõpus, kuhu viis kruusatee ning majast edasi oli juba surnuaed"¦

Vampiirid ja inimrööv

Hotell ise oli kah üsna õõvastav - kodulehel olevatelt piltidelt tundsime küll toad ära, aga toas jagus ootamatuid üllatusi küll ja küll. Oli külm ja kõhe ning selgus,  et hommikusööki ei pakuta. Noh, see viimane oli küll minu süü, sest ma soodsatest hindadest (26 latti kahene tuba) pimestatuna ei osanud sellist fakti kontrollida. Lühidalt võib öelda, et põrandaliistud püsisid omal kohal vaid selle tõttu, et keegi neid ei puutunud (meie kogemata tegime seda ja siis selguski, et need olid tegelikult lahti mis lahti), keset suurt tuba oli plastmassist aialaud, mida kattis riidest lina ning toa ühes seinas asuv diivan kattis seinal olevat tapeediauku.

Enne magamaminekut jõime natuke vahuveini julgustuseks, lisaks oli tahtmine uksele ristimärk ette teha ning lootsime, et öösel mingeid ebameeldivaid intsidente ei juhtu (võimalikud variandid olid meie orjadeks röövimine, vampiirid jmt).

Eine murul

Hommikul tervitas meid päike ja rõõmus meel, et öö eluga üle elasime.

Põgenesime hotellist ning korraldasime hommikupikniku. Naabruses toimus  vanade autode näitus, astusime sealt korra läbi ning jäädvustasime end ilusate autode taustal (vaata pilti).

Lõuna paiku jõudsime veeparki. Hotellist, kus ööbisime, oli võimalik pisut odavamalt veepargi pileteid osta, nii oli sellest kummalisest kohast natukenegi kasu.

4 tundi veepargis möödus üsna kiiresti. Võimalik oli õue päikese kätte ujuda või basseinibaaris kokteile proovida. Julgemad meie seast katsetasid kõik atraktsioonid läbi, vähem julgemad proovisid kõige lihtsamaid ning peamisteks lemmikuteks olid mullivannid. Seal, muide, lobisesime kahe Eesti noormehega, kes väidetavalt olevat meist veelgi kehvema ja odavama öömaja leidnud.

Mis kasu me saime?

Esiteks, et Lätis on rebased targemad kui koerad, viimased kipuvad seal teele jooksma erinevalt metsloomast. Teiseks, veeparki minnes on targem omale ujumistrikoo soetada, muidu on liutorudest vette plartsatades püksikud stringidena tagumiku vahel ning bikiinid kaela ümber. Kolmandaks, Jurmalas võib väga palju eestlasi kohata, nii et kui on tahtmine omavahel salajuttu ajada, tasub jälgida, et ikka omavahel ollakse. Muidugi, mullivannis hüüatusest "Tsunaami"? saadakse pea igas keeles aru"¦ Ning neljandaks sai veelkord kinnitust tõsiasi, et olgu tegu või tõelise säästureisiga, seltskond on see, mis ettevõtmise lahedaks teeb. Siis ei häiri ei surnuaia kõrval asuv hotell, hallitav vannituba ega murul söödud hommikueine. Siis on nalja rohkem kui Lati eest!!!

Osale arutelus

  • Meelike Eenpuu-Villup

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Kopra talu – peopaik Mulgimaa ürgses looduses

Turismistaluna hakkas Kopra talu tegutsema 2000. aasta sügisel. Praeguseks on sellest kujunenud populaarne seminaride, konverentside, suvepäevade ja peoürituste pidamise paik. Kopra talu asub Viljandist 22 kilomeetri kaugusel Tuhalaane külas ning on ümbritsetud ürgmetsadest, soodest ja järvedest.

Energia avastuskeskus – pinget pakkuv ja ootamatult šikk peopaik

Tallinna vanalinna ja Kalamaja piiril asuv Energia avastuskeskuse hoone on sadade üritusekorraldajate jaoks vastanud kolmele üliolulisele kriteeriumile: a) vana elektrijaama masinamaja peasaal on ootamatu, ent šikk peopaik, b) suurel ekspositsioonialal on külalistele garanteeritult avastamisrõõmu, ja c) keskuse asukoht on lihtsalt väga hea.

Küsitlus

Millal plaanid suvel puhata?

  • Juunis
    17%
    17%
  • Juulis
    83%
    83%
  • Augustis
    0%
    0%
  • Ei puhkagi suvel
    0%
    0%
  • Muu
    0%
    0%

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Teabevara

Sekretär.ee uudiskirjaga liitumine