Saame tuttavaks - Eila Peterson

Eila Peterson alustas oma töökarjääri veterinaararstina, tänaseks töötab ta SA Tartu ülikooli Kliinikumis Informaatikateenistuses projektijuhina. Sinna vahele jääb veel ka üsna mahukas sekretäritöö portfell. Eila jutt on otsekui garantiiks, et kõik on võimalik, kui vaid endal piisavalt tahtmist ja pealehakkamist on.

Kuidas sekretäritööle sattusite?

Minu sattumine sekretäritööle oli ootamatu ja ette planeerimata. Lõpetasin EPA veterinaararstina ning sain sel erialal rahulolevalt töötada suhteliselt vähe aega, sest aeg läks kitsaks ja mu patsiendid sõna otseses mõttes "söödi ära". Majandites endine elu soikus ning lemmikloomade aeg polnud veel saabunud, peamiseks põhjuseks vast see, et inimesed tegelesid enda elu korrastamisega uues süsteemis.No mis muud, kui kursustele ennast täiendama! Peale 2 nädalat kestnud raamatupidamise algõpet käisin ninatargalt end uutele äriühingutele pakkumas. Kohe esimeses kohas näkkas. Nii sattusin firmasse raamatupidaja abiliseks, kuni ühel heal päeval leiti, et see terane tüdruk oleks tibake parem kui olemasolev sekretär.

Kas mäletate oma esimest päeva sekretäriametis?

Esimene päev sekretärina - veider neljakandiline kast (koopiamasin) ei allunud mu tahtele, vaid tegi omatahtsi trikke. Arvuti oli täis tundmatuid rakendusi. üks osakonnajuhataja tõi paberil kritselduse ja tahtis joonist järgmiseks hommikuks. Tere CorelDRAW! Sain helpi abil asja tehtud ja ikka enne keskööd koju (Hiljem selgus, et ega eelmine sekretär neid jooniseid ise teinudki. Lasi oma "patsiga" poiss-sõbral teha!?Š). Jõudsin sel päeval oma jah-sõna mitmeid kordi kahetseda. Tagantjärgi mõeldes oli taas tegemist ühe õnnestunult lõppenud tundmatus kohas vette hüppamisega.

Kuidas vajalikud oskused omandasite?

ühel päeval sai hing täis - kaua see vastik printer mind mõnitab ja laseb IT-i poissi kiusata! Tahan ise teada ja hakkama saada!Koolitusfirmad pakkusid tavapäraselt vaid rakenduste kasutamise koolitust. Kõike pakutut juba kasutasin enda vajaduste piires (ikka iseõppijana, ühtki arvutiõpetuse tundi saamata).Valisin rumalast peast ühes kõrgkoolis (praegu Audentese ülikool, toona Mainori Majandusinstituut) pakutava infotehnoloogia bakalaureuseõppe. Enamus kursusekaaslastest olid juba tegevad IT-spetsialistid, kes tulevikule mõeldes tulid oma teadmisi "legaliseerima". Eesti blondi naise hing ei lubanud alla anda, kooli pooleli jätta ega õpitavat kursusekaaslastest kehvemini teha.Töö kõrvalt õppimine oli raske, millelegi muule peale kooli aega ei jätkunud, sõbrad kadusid, pere tundis end hüljatuna, aga lõppude lõpuks hakkama sain. Hinneteleht sai uhkelt üksluine.

Miks otsustasite ametit vahetada?

Sekretärina tegutsesin kokku 9 aastat, alguses puidutööstuses, hiljem meditsiinivaldkonnas. ühel ajahetkel tuli lagi ette, tundsin et tahan teha midagi enamat. Nii liikusin IT-sse helpdeski ametikohale ja sealt edasi arendusosakonna projektijuhiks.

Millised on Teie igapäevased tööülesanded?

Tegelen haigla infosüsteemi arendusega (eHL-i ehk elektroonilise haiguslooga, mis vahetab välja vana infosüsteemi MediC). Meie meeskonnas on kokku 8 inimest - analüütikud, koolitajad, projektijuhid, rakenduse haldurid. Peame kursis olema kõigega, olenemata sellest, et on välja kujunenud kindlad valdkonnad, millega keegi sügavamalt tegeleb. Minu peamiseks tööks on juurutamisega seotud tegevused: tutvuda liituvate kliinikute eripäradega ning vajadusel tellida partnerilt rakenduse arenduse või täienduse tööd, testida tehtud täiendusi ja uusi versioone, valmistada kliinik ette liitumiseks uuele süsteemile, administreerida infot (sisestada andmebaasi ruumid, kasutajad, jms), teha kasutajatunnuseid, vajadusel koolitada uusi kasutajaid, korraldada kasutajatugi jne.

Mida oma praeguse töö juures kõige enam hindate?

Praeguses töös hindan kõrgelt vabadust oma töid-tegemisi ise planeerida. Loomulikult tuleb arvestada, et vabadusega kaasneb vastutus. Sel ametikohal olev inimene peab olema kõrge enesedistsipliiniga, kiire ja dünaamilise mõtlemisega, ennast kehtestav jne. Loetelu tuleks pikk. Hoolimata sellest, et töö on suhteliselt pingeline, mulle see väljakutse meeldib.Saan suhelda paljude erinevate inimestega, kes enamjaolt suhtuvad uuendustesse sõbralikult - lõppude lõpuks teeme ju ühist asja. Saan ise oma tegemiste üle otsustada, kas parasjagu kontakteeruda kasutajatega (kutsuda koosolekule, küsida täiendavat infot, osaleda koolitustel) või sukelduda ninapidi arvutisse rakendust testima või täiendada analüüsidokumente.Mõnikord tunnen ennast küll kui tühjakspigistet sidrun, ent siis maandan ennast muusikasse ja loodusesse. Võtan Barcose (prantsuse buldog) ja lippan metsa. Samuti toidab kasutajate positiivne tagasiside - kui tunned end vajalikuna, siis tekib vajadus anda endast veelgi rohkem ja väsimus asendub justkui iseenesest rõõmuga.

Millist tööd kohe kindlasti teha ei tahaks?

Ainsad ajad, mis nö tapavad, on: esiteks kindlasti rutiin. Õnneks on mu praeguses tegevuses rutiinsete tööde hulk mitte just olematu, aga üsna vähene. Ja teiseks - negatiivselt häälestatud kliendid. Inimesed, kes ise ei taha, aga on sunnitud midagi tegema, imevad topeltjõuga energiat. Seetõttu oleks minu puhul välistatud igasugune liinitöö operaatorina või näiteks kaebuste vastuvõtjana.

Millised on abivahendid, milleta Te oma igapäevatööd tehes kuidagi hakkama ei saa?

Mida oma igapäevatööks vajan? Läptop, mobiiltelefon, arvutivõrgu olemasolu ja hea ergonoomiline töökoht. Ega siin suurt vahet ei ole, kus parasjagu asuda, saan kasutajat abistada nii oma töölaua taga istudes või näiteks pargipingil "wifitades".

Tahan rõhutada, et kuna tegemist on siiski enamjaolt istuva tööga, on kasutaja iseärasusi arvestav töökoht ülioluline. Õnneks on meil alati võimalik välja valida just endale sobilik tool, kätte sobiv hiir, silmadele meeldiv monitor, st meie tööandja on aru saanud, et headesse töövahenditesse investreeritu tuleb läbi töötaja tagasi.

Milline on hea sekretär?

Kindlasti peaks ta olema võimeline toime tulema mitme asja korraldamisega/jälgimisega, olema heas mõttes pedant, oskama ennast kehtestada, olema iseseisev, hea mäluga"¦ ja otse loomulikult on ühe hea sekretäri lahutamatuks koostisosaks rõõmus meel ja parandamatu optimism.

Milline peaks olema hea ülemus?

ülemused, kes mulle meeldivad, on konkreetsed ja ei tohi põdeda paranoilist usaldamatusekriisi. Minu meelest piisab, kui heale sekretärile kirjeldada soovitud lõpptulem ning usaldada tema valikuid. üks hea sekretär leiab ise üles parimad probleemi lahendamise meetodid ja vahendid. Kahjuks kõik ülemused seda veel ei usu. Nojah, aga see võib olla natuke ka minu enda kiuks, sest mulle endale küll meeldis, kui mulle anti konkreetne ülesanne ja ei dikteeritud kuidas ja mis vahenditega ma pean tulemuseni jõudma.

Kuidas julgustaksite teisi sekretäre tööalaselt kõrgemale pürgima?

Praegusel töökohal kasutan kõike eelmistel töökohtadel omandatut. Ja julgustaksin meeleldi teisigi sekretäre - kui juba sekretärina olete läbi löönud, siis pole miski muu võimatu. Täiendage ennast ja astuge julgelt vastu ilmvõimatutele väljakutsetele.

Mida vabal ajal teha armastate?

Koeraga metsaskäike sai juba mainitud. Sügiseti valdab mind endiselt kirg midagi purki pista - küüslauke mitmel moel, marineerida seeni, käkkida ise kokku erinevaid kastmeid, pestot. Nagu iga naist vist. Näputööle enam aega eriti ei jää, heegelnõela saan üha harvemini kätte võtta. Kaks argiõhtut minu nädalast hõivab Vanemuise Seltsi segakoor. Aga kui aianduspoodidesse sattun, siis hoian näpud vägisi taskus. Huvitavaid uusi ja vanu taimi on rohkem, kui mul oleks pinda, kuhu istutada/külvata. Kahjuks koju botaanikaaeda teha ei saa... Esimene lithops (elav kivike) tuli mu elamisse 13 aastat tagasi (tõsi, selle kõige esimese tapsin üsna kohe oma liigse hoolitsusega), nüüd on neid taimekesi aknalaual üle 30 isendi.

Osale arutelus

  • Meelike Tammemägi

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Kopra talu – peopaik Mulgimaa ürgses looduses

Turismistaluna hakkas Kopra talu tegutsema 2000. aasta sügisel. Praeguseks on sellest kujunenud populaarne seminaride, konverentside, suvepäevade ja peoürituste pidamise paik. Kopra talu asub Viljandist 22 kilomeetri kaugusel Tuhalaane külas ning on ümbritsetud ürgmetsadest, soodest ja järvedest.

Energia avastuskeskus – pinget pakkuv ja ootamatult šikk peopaik

Tallinna vanalinna ja Kalamaja piiril asuv Energia avastuskeskuse hoone on sadade üritusekorraldajate jaoks vastanud kolmele üliolulisele kriteeriumile: a) vana elektrijaama masinamaja peasaal on ootamatu, ent šikk peopaik, b) suurel ekspositsioonialal on külalistele garanteeritult avastamisrõõmu, ja c) keskuse asukoht on lihtsalt väga hea.

Küsitlus

Millal plaanid suvel puhata?

  • Juunis
    17%
    17%
  • Juulis
    83%
    83%
  • Augustis
    0%
    0%
  • Ei puhkagi suvel
    0%
    0%
  • Muu
    0%
    0%

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Teabevara

Sekretär.ee uudiskirjaga liitumine