EESTI- Mine Põlvamaale!

Võimalusi üht toredat päeva sõprade või pere seltsis veeta on palju. Mõnusa äraolemise nautimiseks ei pea tingimata põgenema uhketesse kuurorditesse välismaal - tugevat konkurentsi neile leiab ka siitsamast Eestimaalt. üks soovitustest võiks kõlada nii - mine Põlvamaale! Põlvamaa oma looduskaunidusega on juba iseenesest nautimisväärne ning põnevaid kohti, kus käia, on seal palju. Teada on, et see koht meeldis inimestele juba ammu. Sellest annavad tunnistust meie ajaarvamise I aastatuhande keskelt pärit kääpad ja muistne asulakoht Eostes.

Meie tavapärane matkaseltskond oli sel reisil päris mitme vahva inimese võrra täienenud - seega oli ka üritus ise veel põnevam ja mitmekesisem. Kui enamuse ajast me tolmutasime mööda Lõuna-Eesti piiriäärseid käänulisi teid ja vaatamisväärsusi, siis viimasel päeval otsustasime sõita Põlvamaale Taevaskoja matkarada läbima. Olgugi, et nii mõnelegi meie seast oli reisi viimane päev tõeline katsumus ja matkaraja läbimine eneseületus, oli siiski vaatamist, uudistamist ning toredat elamust küllaga.

Taevaskoja matkaraja läbimiseks on mitmeid võimalusi - võib omapäi uudistada või giidi appi võtta, kanuu ja sõudepaadiga mööda ala läbivat Ahja jõge sõita ning seejuures valida just enda jaoks sobiv matkaraja pikkus. Kusjuures - lisaks jalgsi matkamisele ja sõudepaadiga sõitmisele saab huvimetsa matkarada avastada ka ratsa, jalgrattal ning talvel suuskadel. Meie otsustasime omapäi uudistamise kasuks, heaks abimeheks olid nii Kiidjärve teabetoast kaasa võetud broÅ?üür kui ka varem tehtud eeltööd kohalike vaatamisväärsuste osas.

Tõenäoliselt on paljud lugejad Taevaskojas küll käinud või vähemalt sellest kuulnud, kuid Ahja jõe maastikukaitseala lubab rohkemat: vahelduvaid jõevaateid omapärases ürgorus, palju erinevas suuruses taevaskodasid ja paesid, seene- ja marjarohkeid männimetsi ning kannatlikele huvilistele boonusena ka linnuelamusi.

Matk taevaskodade poole läbib 150. aasta vanuse ürgmetsa, lustiplatsi, Neitsikoopa ning Väike- ja Suur Taevaskoja. Suur Taevaskoda on umbes 150 m pikk ja kuni 24 m kõrge ning põimjamustrilise liivakiviseinaga. Kevadise suurvee ajal võimendab see nagu tohutu kõlakoda jõekohinat, kaljuseintelt peegeldub kõne ja linnulaul kostub siin imeliselt kõlavana. Tegemist on üsna iidse vaatamisväärsusega - sellest kohast on juttu ka 1657. aastal sündinud baltisaksa pastori ja krooniku Christian Kelchi kroonikates.

Taevaskodade ala kohta käivaid legende on tõeliselt palju. Paljud inimesed usuvad neid ja need, kes ei usu, tahavad siiski oma silmaga legendiobjekte vaatama minna. Kärestiku serval on suur rändrahn - Nõiakivi ehk Salakuulaja kivi. Muistendi järgi varjunud selle taha vanemate nõupidamist kuulama hiilinud vaenlase salakuulaja, kes sealt avastati ja karistuseks kiviks nõiuti. Kohalik rahvasuu teab aga rääkida, et rändrahnud jões olevat kergekäelise tapmise pärast kivideks muudetud sõdalased. Legendi kohaselt tuleb Salakuulaja kivi juures sosistada kivile oma soov, mis siis kindlasti täitub. Kivi juures on ka palju pisikesi musti kive - rahakive. Kui sealt omale üks kivi võtta, tõotab tulevik helget rahaõnne.

Kõrgeima kalju kõrval voolab kaldast välja klaasselge veega Emaläte, mis annab jõele sekundis 4 - 4,5 liitrit vett (temperatuur on ühtlaselt 6 kraadi) ja vanarahvas usub, et lätte vesi on noorendav ning tugevate raviomadustega - kui veega nägu pesta, muutub nägu noorusest pakatavaks ja ilusaks. Märkasime koguni kahte seltskonda, kes seal hoolega endale vett näkku viskasid - juba sellest võib järeldada, et uskujaid jätkub.

Suure Taevaskoja kohta pajatavad legendid koobastest ja salakäikudest, kuraditest, hirmsast maost, ennast kuldkammiga kammivast näikineiust jne. Nende legendidega võiks kindlasti enne sihtkohta sõitmist tutvuda - eelteadmisi omades on tunduvalt huvitavam üht või teist objekti oma silmaga näha. Igatahes pole kahtlustki, et tegemist on kohaga, mis täis müstilisust ning salapära - nii mõnigi meie matkasell on siiani veendunud, et nägi Ahja jõest hiigelsuurte sarvedega põtra piilumas.

Lisaks sellele võib seal avastada end filmist "Viimne reliikvia" tuttavaks saanud paikades. Kel huvi matkarja kohta veel täpsemat infot teada saada, saab seda Ahja jõe kaldal asuvast Kiidjärve teabetoast.

Tasub teada, et Taevaskoda ei ole ainuke Põlvamaa vaatamisväärsus - teiste seas võiks külastada Mooste järveahelat, kuulsate kirjameeste Jakob Hurda sünnikohta Himmastes ja Friedebert Tuglase sünnikodu Ahjas ning sealjuures avastada end "Väikese Illimari" tegevuspaikades. Andekaid suurkujusid on Põlvamaal veelgi sündinud ja ka huviväärsusi on seal küllaga. Huvilised leiavad ideid ja võimalusi puhkamiseks ning teavet põnevate ürituste toimumise kohta Põlvamaa turismiinfo keskusest. Ja kui juhtub, et aega sellest kõigest veel üle jääb, soovitan teha väikese kõrvalepõike Peipsi järve äärde, panna varbad mõnusasse vette või lihtsalt end vee äärde selili visata ning õnnelik olla.

Osale arutelus

  • Meelike Tammemägi

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Järveveere puhkekeskus ootab külastajaid nii suvel kui talvel

Maalilisel Võrtsjärve kaldal Valma külas asuv Järveveere puhkekeskus on suurepärane paik suveürituste, seminaride, pulmade ja talvepäevade korraldamiseks.

Krahv Mannteuffeli suvemõis (Kursi jahiloss)

Eestimaa keskel, käänuliste Pedja ja Kaave jõgede vahelisel alal on ellu ärganud üks vana ja majesteetlik hoone. See on krahv Mannteuffelile kuulunud suvemõisa peahoone aastast 1888, rahvasuus tuntud kui Kursi jahiloss. Seda maja võiks nimetada ka Eesti jahilosside krooniks, ajaloole on väärikas koht tuttav juba 130 aasta jooksul.

Küsitlus

Millal plaanid suvel puhata?

  • Juunis
    17%
    17%
  • Juulis
    83%
    83%
  • Augustis
    0%
    0%
  • Ei puhkagi suvel
    0%
    0%
  • Muu
    0%
    0%

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Teabevara

Sekretär.ee uudiskirjaga liitumine