EESTI - Puhka Noarootsis

Noarootsi ja selle lähiümbrus on üheks suurepäraseks puhkamispaigaks kõigile neile, kes peavad lugu kaunist loodusest ja ja mereäärsetest liivaluidetest. Rannajoont on Noarootsi vallas koguni ligi 100 km ja kohti, kus rannamõnusid ja puhkust nautida, on tõeliselt palju.

Noarootsi ajaloost

Noarootsi ajalugu on huvitav ja omab mitmeid märkimisväärseid arenguetappe. Nagu ka paljud teised Eestimaa alad, nii oli ka see piirkond erinevatel aegadel võõra võimu all. Aastatuhandete eest - Läänemere arenguetapil, mida teadlased nimetavad Limneamereks - kerkis merest tolle aja merepõhja kõrgeim koht praeguse Paslepa kohal. Algas võitlus maa ja mere vahel, kuni lõpuks ulatus üle merepinna praegune Paslepa-Pürksi oos. Tollal moodustas see loode-kagu suunaliste saarekeste ahela, mis tänaseks on kerkinud juba 10 meetrit üle merepinna. Maapinna aeglane tõus jätkus. Saare ümbruses kerkis merest teisi väiksemaid saari, mis liitusid suuremaga. Saar kasvas rohkem laiuti kui kõrgusse.1770. aastal oli Noarootsi veel eraldi saar. Saare ja mandri vahelises väinas paiknes kaks suuremat saart - Hara ja Lückholm. Lääne pool asunud Ramsholm oli Noarootsist eraldatud laia väinaga. Mitmed tolleaegsed loodusjäljed on veel tänapäevalgi Noarootsi maastikul märgatavad. Kuni muinasaja lõpuni oli tänapäeva Noarootsi ala praktiliselt asustamata. Rootsi asustus tekkis 13. sajandi keskel, põhiosa kolonistidest saabus Soomest. Eestisse saabunud asukatele anti rida privileege, mis seisnesid põhiliselt isiklikus- ja liikumisvabaduses ning väiksemates maksudes. Suurima ulatuse saavutas rootsi asustus 16. sajandi alguses.16. sajandi teisel poolel, Liivi sõja käigus, rüüstasid Noarootsit vene väed. 1580-ndatel aastatel läks Noarootsi Rootsi võimu alla ja oli seda 1710. aastani.Rootsi ajal rajati Noarootsis Eesti esimene teadaolev talurahvakool ja 17.sajandil rajati ka rida mõisaid, millega kaasnes rannarootslaste vanade õiguste piiramine. Algas Noarootsi talupoegade pikk võitlus oma vabaduse eest.Põhjasõja käigus (1710-1711) tabas Noarootsit suur katkuepideemia. Elanike arv vähenes 2/3 võrra, mitmed külad surid täiesti välja. Tühjaks jäänud küladesse asusid elama eestlased sisemaalt. Sellega algas Noarootsi eestistumine. 1939.aastal rajati Eestisse Nõukogude sõjaväebaasid. Selle käigus evakueeriti Osmussaare elanikkond täielikult. 1943 -1944.aastal lahkus enamus rootslastest Eestist, asemele saabusid sõjapõgenikud Ida-Virumaalt ja Ingerimaalt.

Uus ajastu Noarootsi ajaloos algas 1980-ndate aastate lõpus. Piiritsoon kadus ja endised noa-rootslased võisid taas kodukohta tulla.Tänaseks kuulub Noarootsi alla 22 küla ja kõigil neil on lisaks eestikeelsetele nimedele ka rootsikeelsed nimed, seega võib mööda piirkonda ringi sõites märgata, et külade ja vaatamisväärsuste eestikeelsete viidete kõrval on ka rootsikeelsed vasted.

Noarootsi vaatamisväärsused

Vaatamisväärsusi on selles piirkonnas tõeliselt palju. Elamusi leiavad nii kultuurihuvilised kui ka lihtsalt loodusenautijad.Mõisaid on selles piirkonnas mitmeid: Pürksi mõisahoones tegutseb praegu Noarootsi Gümnaasium; Saare mõisas on suviti avatud kohvik ning Saare hobusetallis Lyckholmi muuseum. Mitmeid väikseid mõisaid või mõisavaremeid võib siin-seal veelgi kohata. üks huvitav mõis oma abihoonete ja pargiga asub ka Riguldis.Taubede suguvõsale kuulunud Riguldi mõisa mainiti esmakordselt 1604.aastal, tänaseni säilinud hoone pärineb 19. sajandi algusest. Varaklassitsistlik mõisamaja on huvitav ka selle poolest, et eemaltvaadates ei oskaks aimatagi, et kõrge poolkelpkatusega puithoones mõis võiks olla. Puidust välisfassaadi sisemuses peitub aga täisväärtuslik mõisahoone. Kel au olnud mõisas ööbida, teab isegi, et sealne õhkkond pisut eriline ja salapärane on. Kõnealuses Riguldi mõisas olen ise mitmel suvel pikemalt viibinud ja võin kinnitada, et salapärane aura on seal täiesti olemas. Päevavalguses tavalisena tunduvas mõisahoones tekib ööpimeduse saabudes pisut kõhedavõitu tunne, mida üha enam süvendavad pööningutubades ringi lendavad nahkhiired ja nende häälitsused, mis kostuvad ka tühjana seisvatest kõrvalruumidest. Omamoodi elamuse saab arhailisest mõisahoonest kindlasti.Lisaks mõisahoonetele tasub külastada ka 1500. aasta paiku ehitatud hilisgooti stiilis Noarootsi kirikut, Telise poolsaarel asuvaid ainulaadseid Telise päevamärke ja 1627. aastal esmakordselt mainitud Rooslepa kabelit. Loodushuvilistele võiksid huvi pakkuda erinevates kohtades paiknevad linnuvaatlustornid. Muide - Põõsaspea neeme juures paiknev linnuvaatluspunkt on üks parimaid Läänemere rannikul. üle sealse neeme kulgeb tähtis arktiliste veelindude rändetee.Külastada tasuks ka Lääne-Eesti ainukest aastaringselt jäävaba sadamat Dirhamis. Seal lähedal asuvad ka enne I Maailmasõda rajatud Vene rannakaitsepartei jäänused. Dirhami sadamas peatub aeg-ajalt oma väikese laevaga üks tore kalamees, kes meeleldi soovijaid maitsva suitsetatud lestaga kostitab. Soovitan proovida - maitseb väga hea!

Nõva vald

noarootsi Kui aega üle jääb, võiks sissepõike ka Nõva valda teha. Sealsed rannad ja loodusvaated annavad silmad ette paljudele teistele kodumaa kaunitele paikadele. Nõva loodust võiksid kõige enam iseloomustada ulatuslikud soo- ja metsaalad, väikesed järved ja kaunid liivarannad. Lisaks jääb valla piiresse ka kolm kaitseala - Läänemaa Suursoo maastikukaitseala, Nõva maastikukaitseala, ja Leidissoo looduskaitseala. Rabamatk on parim võimalus kõike seda oma silmaga näha!

Ööbimisvõimalused

Kõige odavamat ja looduslähedasemat ööbimisvõimalust pakub kahtlemata kaasavõetud telk. Telkimispaiga leidmisega probleeme ei tohiks tekkida - selleks sobivaid metsa-ja rannaalasid jätkub Noarootsi ja Nõva piirkonnas küllaga.

Kui looduse keskel magamine ei ahvatle, siis on seal kandis ka mitmeid majutusteenuseid pakkuvaid ettevõtteid. Ööbida saab nii kämpingutes, kodumajutustes, pansionaatides kui puhkemajades. Täpsemat informatsiooni võib leida eestisisese turismiga tegelevatelt veebilehekülgedelt ja Noarootsi valla koduleheküljelt.

Allikas: www.noavv.ee

Osale arutelus

  • Meelike Tammemägi

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Valma Seikluspark pakub uusi võimalusi konverentsideks ja koolitusteks

Lõuna-Eestis, 55 km Tartust Viljandi suunas ja 23 km Viljandist Tartu poole asuv Valma Seikluspark avas uue kaasaegse konverentsihoone, pakkudes senisest veelgi mitmekülgsemaid võimalusi ühendada seminarid, töötoad või koolitused õhtuse lõõgastusega seikluspargis ning meeleoluka firmapeoga.

Eesti Vabaõhumuuseum – ajal on lugu!

Rocca al Mares, Tallinna kesklinnast kõigest 15-minutilise sõidu kaugusel asub imeline paik – Eesti Vabaõhumuuseum. Ürituste korraldamiseks leiab siit erinevaid peo- ja seminariruume, kauni looduskeskkonna ning meeliülendavad maitseelamused.

Küsitlus

Kuidas Sinu firmas suvepäevi peetakse?

  • Kahepäevased suvepäevad linnast eemal
    28%
    28%
  • Ühepäevased suvepäevad linnast eemal
    17%
    17%
  • Meeskonnaüritus töökoha lähedal
    10%
    10%
  • Suvepäevi ei peeta
    45%
    45%

Valdkonna tööpakkumised

ÄRIPÄEV AS otsib ASSISTENTI

Äripäev AS

28. september 2018

Teabevara